VM (hageja) esitas 31.12.2014 Harju Maakohtule hagi ID (kostja) vastu.
2.Harju Maakohus võttis 15.08.2016 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks.
3.Hageja esitas 10.03.2017 hagist loobumise avalduse.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-63312
4.Kostja ei vaielnud hageja avaldusele vastu ja esitas maakohtule 13.03.2017 menetluskulude nimekirja, paludes välja mõista kostja poolt kantud menetluskulud summas 1120 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabikulud on: 13.05.2015 hagivastuse koostamine, dokumentidega tutvumine, kliendiga kohtumine, eelistung – 4,5 h; 03.10.2016 vastus täpsustatud hagiavaldusele – 2,5 h; 07.03.2017 täiendavate tõendite esitamine, kliendiga kohtumine – 3,5 h. Kostja kinnitas, et kõik õigusabi kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
5.Hageja esitas 23.03.2017 kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hagiavalduse koostajaks on hageja, mitte kostja. Kohtuistungi kestvus oli lühem, 15 minutit. Hagiavaldusega ja sellele vastuse koostamiseks kulunud 7 h on ebamõistlik, põhjendatud on 2 h. Kostja esindaja on esitanud kohtule dubleerivaid menetlusdokumente, mis ei ole õiguslikult keerukad. Põhjendatud ajakulu oleks 3,25 h järgmiselt: 0,25 h 15.05.2015 korraldaval istungil osalemiseks; 2 h materjalidega tutvumiseks, kliendisuhtluseks ja vastuse koostamiseks hagile; 1 h lisadokumentide esitamiseks 07.03.2017. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus võttis 03.04.2017 määrusega vastu hageja loobumise hagist, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda; rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni ning jättis menetluskulude avalduse rahuldamata 420 euro osas.
7.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
8.Hageja on käesolevas asjas esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja põhjendas avaldust sellega, et vaidlus on kaotanud oma aktuaalsuse 2,5 aastase menetlusega. TsMS § 168 lõiked 3-5 ei anna alust menetluskulude jaotamiseks TsMS § 168 lõikes 2 sätestatust erinevalt kui hageja on loobunud hagist vaidluse aktuaalsuse kaotamise tõttu. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda
9.Kokku on kostjale õigusabi osutatud 10,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnitasuga 100 eurot. Hageja vaidleb vastu menetluskuludele ja leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu oleks kokku 3,25 tundi.
10.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
11.Kohus peab lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks. Kohtuvaidlus eeldas põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Samas on, arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja vähest mahukust ning hageja poolt hagist loobumist enne
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-63312 eelmenetluse lõppemist, kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatult suur, s.t ebaproportsionaalne.
12.Kohtu hinnangul on asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest lähtudes ajakulu 10,5 tunni asemel põhjendatud 7 tunni ulatuses (13.05.2015 toimingud 3 tundi, 03.10.2016 toimingud 2 tundi ja 07.03.2017 toimingud 2 tundi). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt 7 tunni ulatuses.
13.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Kostja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-93-13) kui ka 147,49 eurot käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14).
14.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku põhjendatud ja vajalik hind 100 eurot.
15.Kostja menetluskulud on põhjendatud 700 euro ulatuses (7*100=700). Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse 700 eurot ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotles menetluskulude 1120 eurot välja mõistmist. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude välja mõistmise nõude 420 euro (1120-700=420) ulatuses.
16.Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt kostja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus
17.Kostja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning vaidlustas määruses osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 420 eurot ning palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtuvälised kulud täies ulatuses, so summas 1120 eurot.
18.31.12.2014 kulutas Hageja esindaja ainult algse hagiavalduse (puudustega) koostamisele 5 tundi. 15.05.2015 oli määratud kohtuistung. Kohtuistungil hagi menetlusse ei võetud, kuid anti hagejale aega 1 kuu puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuistungil luges kohtunik 30 minutilist loengut hageja esindajale esitatud hagis esinenud puuduste kõrvaldamise kohta. Enne kohtuistungit tutvus kostja esindaja dokumentidega, tegi nendele analüüsi ning koostas vastuse hagiavaldusele. Kohtuistungile ettevalmistamiseks ja osalemiseks kulutas kostja esindaja 4,5 tundi.
19.15.06.2015 esitas hageja hagiavalduse täpsustused, mille võttis kohus määrusega menetlusse alles 15.08.2016. Täpsustatud hagiavalduse koostamisel kulutas hageja esindaja 3 tundi. Kostja esindaja tutvus täpsustatud hagiavaldusega ja lisatud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-63312 dokumentidega, koostas vastuse täpsustatud hagiavaldusele ning 03.10.2016. esitas kostja vastuse kohtule, kulutades 2,5 tundi.
20.27.01.2017 määras kohus eelistungi toimumise ajaks 14.03.2017.
21.Kuna hageja on täpsustatud hagiavalduses teatavaid faktilisi asjaolusid moonutanud, mis võis viia kohut eksimusse, pidi kostja vajalikuks õige ja õiglase lahendi tegemiseks esitada kohtule oma arvamus ja täiendavaid tõendeid 07.03.2017. Vastavalt TsMS §-le 199 lg 1 p 5 on kostjal õigus esitada tõendeid. Seadusandja ei kohusta esitama tõendeid üheaegselt vastuse esitamisega hagiavaldusele. Kostja sai täiendavad tõendid pärast täpsustatud hagiavaldusele vastuse koostamist. Tõendite esitamiseks, kostja arvamuse koostamiseks ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutas kostja esindaja 3,5 tundi.
22.09.03.2017 loobus hageja hagiavaldusest pärast kostja poolt täiendavate tõendite esitamist. Kostjale ja kostja esindajale teatati sellest 13.03.2017. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
24.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus ei ole hagejalt kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Kohus on kaalunud kostja menetluskulusid ning jõudis järeldusele, et arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja vähest mahukust ning hageja poolt hagist loobumist enne eelmenetluse lõppemist, on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendamatult suur, s.t ebaproportsionaalne. Hageja jagab sellist kohtu seisukoha. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse põhjendusi osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 420 eurot.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12, p 13).
29.Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-14-63312
30.Maakohtule saab ette heita vaid asjaolu, et kohus pole tähele pannud kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvat arvestusviga. Tsiviilasja materjalides sisalduvast menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale õigusabi osutatud 10,5 h ulatuses tunnitasuga 100 eurot (mis teeb kokku 1050 eurot). Kostja on soovinud 1120 euro väljamõistmist hagejalt (tlk 162 pöördel).
31.Määruskaebuses tõi kostja välja, et õigusabitoimingutele kulus aega 4,5 h +2,5 h +3,5 h (tlk 174-175), mis teeb kokku 10,5 h. Sellega on kostja kinnitanud, et toimingutele kulunud ajahulga arvestuses viga ei esine. Ringkonnakohus teeb järelduse, et kostja on teinud arvutusvea 07.03.2017 toimingute tasusumma arvestuses. Märgitud 420 euro asemel peaks toimingute kulunud ajahulgast (3,5 h) lähtuvalt õige summa olema 350 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrust täiendada põhjendusega, et kohus jätab kostja menetluskulude välja mõistmise nõude 70 euro osas rahuldamata põhjusel, kuna ajaarvestusest ei nähtu, et selle summa ulatuses oleks kostjale käesolevas menetluses õigusabi osutatud, mistõttu on esitatud nõue ilmselgelt alusetu.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg on ebaproportsionaalne ja põhjendatuks tuleb pidada toiminguid 7 h ulatuses.
34.Nõustuda tuleb, et 13.05.2015 toimingutele kulunud ajast (4,5 h) saab põhjendatuks pidada 3 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et asjas määratud eelistung kestis 15 minutit (tlk 58a), mitte 30 minutit nagu väidetakse määruskaebuses. Kostja on märkinud, et toimingute hulka kuulus ka hagivastuse koostamine, kuid tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu kostja esialgset vastust. Seda ei ole esitatud ka määruskaebusega, mis oleks lubatav TsMS § 662 lg 3 alusel. Arvestades aga, et maakohus võttis hagi menetlusse alles 15.08.2016 määrusega, ei olnud kostjal märgitud ajal otsest vajadust hagivastuse koostamiseks.
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud vastuse hagile 03.10.2016. Arvestades selle sisu ja mahtu, ei ole maakohus eksinud ka selles, et pidas 03.10.2016 toimingutele kulunud ajast (2,5 h) põhjendatuks vaid 2 h. Hagile vastuse koostamise ajaks oli maakohtus toimunud hageja nõuete selgitamiseks eelistung, kostja saanud kätte esialgse hagimaterjali ning tutvuda tuli ainult täpsustatud hagiavalduse tekstiga.
36.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu otsustust ka 07.03.2017 toimingutele kulunud ajast (3,5 h) põhjendatuks peetud 2 h osas, kuna kostja poolt maakohtule esitatud menetlusdokument on osaliselt varasemalt esitatud vastust dubleeriv.
37.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
38.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.