Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-00-87 Olles kunstlikult kujundanud maksuvõlgnevuse 1 200 000 krooni suuruses summas, esitas N... M... 2000.a juunikuus kohtule pankrotiavalduse AS ... F... L... suhtes. Hageja arved arestiti, laos olev kaup, masinad ja tehnika võeti arvele ja arestiti, muuhulgas arestiti ka titan-bora maksumusega ca 5 milj krooni. Kaup oli kavandatud saata Ivanovosse vahetuseks AS ... F... L... kasutatava toorme eest. Hageja kandis materiaalset kahju, kümned töötajad lahkusid töölt, tootmine peatus. Narva Linnakohtu halduskohtuniku 26.10.2000.a otsusega on N... M...poolt 815 393 krooni tagastamata/tasaarveldamata jätmine tunnistatud ebaseaduslikuks. Kohus tegi ettekirjutuse tasaarveldus teostada. Nimetatud otsuses on märgitud, et käibemaksu pikaajaline arvestamata jätmine hagejale on tekitanud viimasele materiaalse kahju. R... M... 17.10.2000.a otsusega nr 246-s on tühistatud N... M... otsus. Siiski teatas R... M... 17.10.2000.a otsuses nr 247-s käibemaksuga arveldamise edasisest peatamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Hageja leiab, et otsus ei ole seaduslik. Kriminaalasi algatati pettuse tunnustel KrK § 143 järgi, samas ei ole esitatud ühelegi AS ... F... L... töötajale süüdistust kuriteo toimepanemises. Hageja leiab hagiavalduses, et kriminaalmenetlus avaldab hävitavat mõju AS ... F... L... finantsja majandustegevusele. Hageja leiab hagiavalduses, et talle on tekitatud alljärgnevad materiaalsed kaotused: N... M... poolt kunstlikult tekitatud pankrotiolukord. Kauba, arvete, tootmisvahendite ja seadmete arestimise tulemusena lahkus ajavahemikus 01.07.-01.10.2000 töölt 17 töötajat. Iga töötaja päevane toodangunorm on 6 toodanguühikut (spordikostüümi) maksumusega 30 FIM või 78, 81 EEK. Kuus on norm 2244 ühikut (17x6x22 tööpäeva) Lahkunud töötajate tõttu oli toodangu kaotus nelja kuu eest 707 400 krooni (78,81x2244x4). Ühe kostüümi omahind on 42 krooni, planeeritav tulu 36, 41 krooni (78,81-42) Saamata jäänud tulu seega nelja kuu eest 330 406 (36,81x2244x4). Maksuameti initsiatiivil arestitud kaupa ei olnud võimalik realiseerida kokkulepitud tähtajaks ostjale Ivanovosse, seetõttu oli ka võimatu tasuda kiiresti briketi tarnijale AS A.... Seisuga 05.05.2000.a oli brikettide hinnaks 260 041, 68 USD ehk 4 530 230, 57 krooni ja lisaks käibemaks 815 441 krooni. Dollari kursi kiire tõusu tõttu kasvas kauba maksumus juunistoktoobrini 2000.a kuni 4 806 645 kroonini, lisaks käibemaks 865 196 krooni. Seisuga 31.10.2000.a oli AS ... F... L... kahjum 246 415 krooni, lisaks käibemaks 49 755 krooni – kokku seega 326 170 krooni. Kauba mitteõigeaegse realiseerimise tõttu tekkinud otsene kahjum 173 955 krooni. Briketi Venemaale tarnimise maksumus 269 455, 82 USD, Tallinnas ostmise hind 260 044, 68 USD. Vahe 9411, 14 USD või 173 955 EEK. Briketi tarnimise lepingu 08.03.2000.a. kohaselt arvestatakse viivist 0,5% päevas ehk 1394, 33 USD. Ajavahemikus 31.05.-30.10.2000 on viivis 153 päeva eest 213 332, 49 USD ehk 3 943 220 krooni. Seega on ettevõtte otsene kahju 3 943 220 krooni. Kokku on AS-ile ... F... L... tekitatud materiaalne kahju summas 4 773 751 krooni (330 406+173 955+3 943 220). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 773 751 krooni ja kohtukulud Kostja vastus

2-00-87 Kostja esitas 18.05.2004.a vastuse hagile, mille kohaselt kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu järgmistel motiividel: hageja väide maksuameti 17.10.2000.a otsuse nr 247-s seadusevastasuse kohta on alusetu. Otsuse tegemise ajal kehtinud MKS § 10 lg 4 p 3 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduril õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni. Nimetatud sättest ei tulene, et tagastamise peatamise aluseks võib olla kriminaalasi füüsilise isiku vastu. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et kuna ta taotles enammakse tasaarveldamist, mitte tagastamist ei saanuks maksuhaldur enammakse tagastamist peatada. Taotlus enammakse tagastamiseks ja enammakse tasaarvestamiseks maksukohustuslase maksuvõlgadega on oma olemuselt identsed: maksuhalduri käest nõutakse tagasi maksusummat, mida maksumaksja on deklaratsioonide kohaselt tasunud enam kui seadus seda ette näeb või kui seaduses on ettenähtud vastav võimalus. Asjaolu, et 2000. aastal kehtinud MKS § 10 lg 4 nägi ette riiklike maksude maksuhalduri õiguse maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine ei tähenda seda, et peatada ei oleks saanud tasaarvestamist. Hageja väited ning arvutused töötajate lahkumisest tingitud saamatajäänud tulu kohta jäävad paljasõnaliseks. Arvutusi ei kinnita mingisugused dokumentaalsed tõendid, samuti ei ole saamata jäänud tulu arvestamisel arvesse võetud näiteks lahkunud töötajatele makstavat töötasu ega muid asjaolusid, mis võiksid summa arvestamisel tähtsust omada. Hagile lisatud lahkunud töötajate nimekiri ei näita, mis asjaoludel töötajad lahkusid ning kas lahkumine oli tingitud riigipoolsest hageja õiguste võimalikust rikkumisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks väidet, mille kohaselt ta kandis GTB briketi mitteõigeaegse realiseerimise tõttu otsest kahju summas 172 955 krooni. Nimetatud kahju tekkimise, selle kujunemise ning muude tähendust omavate asjaolude kohta ei ole hageja esitanud mitte mingisuguseid tõendeid. Hageja ei ole ka ühemõtteliselt selgitanud, milles otsene kahju seisneb. Hagile lisatud hageja ja T... Š... vahel sõlmitud leping 08.03.2000.a, faks ning T. Š... kiri ei tõenda, et tegelikkuses tekkis hagejal kohustus tasuda 153 päeva eest arvestatud viivist T.Š... Kostja leiab, et nimetatud leping, faksid ega kiri ei ole usaldusväärsed. Kriminaalasja nr 00233002285 menetlemise käigus on tuvastatud, et hageja poolt esitatud leping on võltsitud. Sellele on alla kirjutanud S... B..., võltsides T. Š... allkirja. Oluliste puudustega leping ei saa endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole tekkinud kohustust tasuda brikettide saatmisega viivitamise eest intressi, järelikult pole selles osas tekkinud ka kahju, mida riik peaks hagejale hüvitama. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendamatu, motiveerimata ja esitatud tõendid ei näita tegeliku kahju tekkimist hagejal. Hageja poolt esitatud dokumendid ei kinnita, et hageja oleks riigi süül kandnud varalist kahju. Kostja palub oma vastuses jätta hagi rahuldamata. 16.05.2005.a esitas kostja täiendava seletuse. N... M... 15.12.2003.a kirjast nähtub, et 15.12.2003 seisuga ei olnud hagejal maksuvõlga 11.10.1999 ettekirjutuse nr 50-08/228-S alusel. Nimetatud kirja põhjal ei saa teha järeldusi selle kohta, kas riik on õigusvastase käitumisega tekitanud hagejale kahju või mitte. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendid, mis puudutavad FIE T... Š... väidetavat nõuet hageja vastu käimasolevas pankrotimenetluses, ei tõenda kostja hinnangul reaalse kahju tekkimist hagejal. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist seoses riigi õigusvastase tegevusega. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

2-00-87 Kohtu põhjendused

Riigi vastutuse seaduse, mis jõustus 01.01.2002.a. § 31 lg 1 sätestab, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu tuleb õigusvastase kahju hüvitamise nõudest Eesti Vabariigi vastu 10.11.2000.a. esitatud hagi alusel, siis tuleb riigi vastutuse seaduse kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. TsK § 450 lg 1 järgi kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel, administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsK § 450 lg 2 järgi kahju eest, mida niisuguste tegudega on tekitatud organisatsioonidele, vastutatakse seadusega kehtestatud korras. Vastavalt TsK § 448 on kahju tekitanud isik kohustatud täies ulatuses hüvitama kannatanu isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju. TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. TsK § 448 lg 2 järgi vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. TsK § 449 kohaselt on organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö- (teenistus-) kohustuse täitmisel. Hageja leiab, et temal on tekkinud kahju 4 773 751 krooni seoses N... M... poolt kunstlikult tekitatud pankrotisituatsiooniga, hageja vara arestimisega ja töötajate lahkumisega ettevõttest. Kohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et Narva Linnakohtu kohtuniku määruse 11. mail 2000.a. nr 524/1824-00 alusel 24.05.2000.a. arestiti N...L... M... avalduse alusel AS ... F... L... I... kuuluv vallasvara ja pangarveldusarved ja 19.06.2000.a. määrusega nr H-610/00 algatati AS ... F... L... I... pankrotimenetlus. 20.06.2000.a. esitas hageja N... M... taotluse enammakstud maksusumma tagastamiseks 2000.a. maikuu käibedeklaratsioonis näidatud andmete alusel summas 817 414 krooni. 10.07.2000.a. on N... M... teatanud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamisest käibemaksuseaduse § 20 lg 2 alusel. 27.07.2000.a. 27.07.2000.a. tegi N... M... N... Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja algatamiseks hageja tegevuse ning OÜ A... vahel sõlmitud tehingu uurimiseks. 18.08.2000.a. tegi N... M... otsuse nr 10-08/1.19674, millega peatas hageja poolt deklareeritud enammakse tagastamise. 23.08.2000.a. algatas Narva Politseiprefektuur N... M... avalduse alusel kriminaalasja nr 002330022850,mis hõlmas ka 2000.a. maikuus tehtud tehingut, millelt hageja taotles enammakstud käibemaksu tagastamist. 17.10.2000.a. tühistas M... otsusega nr 246-S N... M... enammakse tagastamise peatamise otsuse motiveerimisvigade pärast ja tegi uue otsuse nr 247-S, millega peatas enammakse tagastamise seoses käimasoleva kriminaalmenetluse hing hageja halva majandusliku olukorraga. M... leidis, et maksumaksja võimaliku maksukohustuse täitmine tuleb tagada enammakstud käibemaksu tagastamise peatamisega. 26.10.2000.a. tunnistas Narva Linnakohus õigusvastaseks N... M... toimingu, millega ei tasaarvestatud enammakset hageja maksuvõlgadega ja kohustas tegema tasaarvestust 815 393 krooni osas. 16.03.2001.a. tasaarvestas narva maksuamet enammakse

2-00-87 hageja olemasoleva maksuvõlaga. N...M... 10.10.2001.a. otsusega nr 6.1-01/1-25537 arvestati hagejale intressi perioodi eest 20.07.200-16.03.2001 (arvutus 815 393 x (0.07/100) x 237 kokku 135 274, sama otsusega arvestati nimetatud summa hageja sotsiaalmaksu võla katteks. Vaidlust ei ole, et eelnimetatud M... otsuseid hageja vaidlustanud ei ole. Pooled ei vaidle, et Narva Maksuamet tegi 09.05.200.a. hagejale pankrotihoiatuse kirjaga nr 3016/310 (tl 79-80, esitanud Narva Linnakohtule pankrotiavalduse AS ... F... L... I...suhtes (tl 8388) ning palunud tagada pankrotiavaldus 10.05.2000.a (tl 81-82). Vaidlust ei ole, et 19.06.2000.a. algatati hageja pankrotimenetlus (tl 89), peatati (tl 90) ja uuendati pankrotimenetlus (tl 91). Poolte kirjavahetusest on näha, et hageja palus oma 16.02.2001 kirjaga tasaarvestada enammakstud käibemaksu summas 815 393 tasaarvestamist teiste maksuvõlgadega. N... M... vastas 19.03.2001 kirjaga, milles teatas, et ettevõttel oli 16.03.2001 seisuga enammakstud käibemaksu summas 497 217 krooni, mille N... M... kandis teiste võlgnevuste katteks. Hageja palus teha tasaarvestuse ka ülejäänud 318 176 ( 815 393 – 497 217 ) krooni osas. N... M... vastas 11.04.2001 kirjaga, milles selgitas, et hagejal oli 817 414 suuruse käibemaksu tagastusnõude tekkimisel 329 609 kroonine käibemaksuvõlg, mistõttu hageja enammakse selle maksuvõla summa ulatuses ka vähenes. Seega on kostja hagejale selgitanud maksude arvestamise korda. N.... M... otsuse kohaselt (tl lk 98-104, I köide) on tasaarvestatud enammakstud käibemaks summas 497 217 krooni teiste maksuvõlgadega. Täiendava seletuses (tl lk 105-109, I köide) on hageja avaldus intresside tasumiseks perioodi 23.07.2000-16.03.2001 eest, mil maksuhaldur hoidis õigusliku aluseta enda käes enammakstud käibemaksusummat 815 393 krooni. 16.03.2001.a tehti otsus, millega tasaarvestati AS ... F... L... I... enammakse teiste maksuvõlgadega, kuid enne seda oli nimetatud enammakse maksuhalduri käes ilma õigusliku aluseta, mistõttu tuli tasuda ka otsuses nimetatud intressi. Kostja vastuse kohaselt (tl lk 110-112, I köide) hageja kaebusele (tl 113) N... M... tegevusetuse peale ning maksuhalduri vastuse selgitamaks, miks maksuhaldur 16.03.2001 otsusega tasaarvestas taotletud 817 414 krooni asemel 497 217 krooni. Vaidlust ei ole, et N... kohtutäitur K... J... on aresti maha võtnud 22.12.2003.a. Pooled ei vaidle, et N...M...15.12.2003.a. kirjaga nr 5-07/26659 on teatatud, et AS-l ... F... L... maksuvõlgnevust ei ole. Kohus peab eelkõige tuvastama, kas hagejal on tekkinud kahju. Asjaolu, et Narva Linnakohtu 26.10.2000.a. otsuses haldusasjas nr 3-18 on kohus leidnud, et ASle ... F... L... on käibemaksu mittearvestamisega tekitatud finantskahju, ei ole kohtule siduv käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus hindab käesoleva vaidluses kõiki tõendeid tsiviilkohtu menetluse seadustiku (TsMS) § 232 alusel igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töötajate 01.07.2000.a. kuni 01.10.2000.a. lahkumisest tingitud saamata jäänud tulu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millistel alustel on hageja arvestanud saamata jäänud tulu, ei ole selge kuidas on arvestatud töötajate päevase toodangunormi ühikud ja toodangu ühiku turuhind ja omahind s.o. tootmise hind. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud hageja kahju seoses töötajate lahkumisega saamata jäänud tulu 330 406 krooni nõudes. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et seisuga 05.05.2000.a. maksid GTB briketid 260 041.68 USD ehk 4 530 230.57 krooni, millele lisandus käibemaks 815 441 krooni ja, et dollari kasvu tõttu juunist oktoobrini 2000.a. kasvas kauba maksumus kuni 4 806 645 kroonini, lisaks käibemaks 865 196 krooni. Hageja ei ole tõendanud mil moel kaup kasvas ja kuidas on seotud sellega hageja

2-00-87 kahju 246 415 krooni, lisaks käibemaks 49 755 krooni, kokku 326 170 krooni. Hageja väidab, et GTB briketi Venemaale tarnimise summa moodustas 269 455.82 USD, Tallinnas ostmise summa 260 044.68 USD, vahe hageja arvestuses 94411.14 USD või 179 955 krooni. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks väidet, mille kohaselt ta kandis GTB briketi mitteõigeaegse realiseerimise tõttu otsest kahju summas 172 955 krooni. Kohtule pole esitatud GTB briketi müügilepingut, vastuvõtmise-üleandmise akti, et saaks lugeda veenvalt tõendatuks, et hagejal tekkis ostu-müügilepingu järgi tasumise kohustus või et hageja oleks sõlminud ostumüügilepingu ja tasunud müügilepingu alusel GTB briketi eest. GTB briketi tarnimise 08.03.2000.a. lepingu järgi on viivis 0,5 % päevas ehk 1 394.33 USD. Ajavahemikus 31.05.2000 kuni 30.10.2000.a. (153 päeva) on viivis hageja arvestuse järgi 213 332.49 USD ehk 3 943 220 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viivise kahjuks lugemiseks on tõendamata, sest kohtule pole esitatud tõendeid, et hageja oleks sellist kahju kandnud. Kohtu arvates hagile lisatud hageja ja T... Š... vahel sõlmitud leping 08.03.2000.a, faks 02. maist 2000.a. ning T. Š... kiri 26. maist 2000.a. ei tõenda, et tegelikkuses tekkis hagejal kohustus tasuda 153 päeva eest arvestatud viivist T.Š... Kohus leiab, et nimetatud leping, faksid ega kiri ei ole usaldusväärsed. Kriminaalasja nr 00233002285 (Narva Politseiprefektuuri määrus 21.11.2001.a. tl 43-52) menetlemise käigus on tuvastatud, et hageja poolt esitatud leping on võltsitud. Sellele on alla kirjutanud S... B..., võltsides T. Š... allkirja. Õige on kostja väide, et dokumendid, mis puudutavad FIE T... Š... väidetavat nõuet hageja vastu käimasolevas pankrotimenetluses, ei tõenda reaalse kahju tekkimist hagejal. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud hagejal kahju 4 773 751 (330 406 + 173 955 + 3 943 220) krooni nõudes. Kuigi kohus ei tuvastanud hageja tõendatud kahju olemasolu, hindab kohus kas võimaliku kahju olemasolu korral oleks seda võimalik lugeda põhjustatuks kostja tegevusega. Kohus leiab, et M...17.10.2000.a. otsus nr 247-S AS-le ... F... L... enammakse tagastamise peatamise kohta seoses kriminaalmenetlusega ei ole seadusevastane. M... 17.10.2000.a. otsuse nr 247 tegemise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 4 p 3 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduril õigus maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel või maksuhalduri poolt maksuseaduse rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni. Nimetatud sättest ei tulene, et tagastamise peatamise aluseks võib olla kriminaalasi füüsilise isiku vastu. Kohus leiab, et kuigi hageja on taotles enammaksu tasearveldamist, mitte tagastamist ja seetõttu ei saanuks maksuhaldur enammakse tagastamist peatada, on tegemist siiski sisult tegemist ühe sama nõudega, mis lubab maksuhalduril peatada enammakstud maksusumma tagastamist. Maksuhalduri käest tasaarveldamisega nõutakse sisuliselt tagasi maksusummat, mida maksumaksja on deklaratsioonide kohaselt tasunud enam kui seadus ette näeb või kui seaduses on ettenähtud vastav võimalus. Asjaolu, et 2000. aastal kehtinud MKS § 10 lg 4 nägi ette riiklike maksude maksuhalduri õiguse maksumaksja tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise fakti kohta kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine ei tähenda seda, et peatada ei oleks saanud tasaarvestamist. Hagile lisatud lahkunud töötajate nimekiri ei näita, mis asjaoludel töötajad lahkusid ning kas lahkumine oli tingitud riigipoolsest hageja õiguste võimalikust rikkumisest. Seega pole tõendatud, et töötajad oleksid olnud sunnitud lahkuma kostja tegevuse tõttu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja pole tõendanud, et E... V... tegevusega M... kaudu seoses AS ... F... L... I... enammakstud käibemaksu tasaarvestamise peatamine on toimunud seadusevastaselt ja et sellega on tekkinud AS-le ... F... L... (pankrotis) kahju. Kostja on kohtule

2-00-87 veenvalt tõendanud, et tema toimingud käibemaksu tasaarvestamisel on tehtud seaduse kohaselt. Samuti ei ole kohtus tõendamist leidnud, et maksuamet oleks põhjendamata ja seadusevastaselt taotlenud arestida hageja vara. Pooled ei vaidle selle üle, et enammakstud maksusumma tasaarvestati N... M... otsusega 16.03.2001.a. tasaarvestati enammakstud käibemaks summas 497 217 krooni ja et 10.10.2001 otsusega on hagejale enammakstud summalt, mis peeti kinni ilma õigusliku aluseta on arvestatud intressi hageja kasuks. Kohtule pole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejale arvestanud tasaarvestatud käibemaksu õigusvastaselt. Seega pole tõendamist pole leidnud, et N... M... oleks kujundanud kostjale maksuvõlgnevuse 1 200 000 krooni suuruses kunstlikult. Kuna hageja pole tõendanud endal kahju 4 773 751 krooni olemasolu, samuti seost E... V... tegevuse vahel maksude arvestamisel ja hagejal võimaliku kahju korral, samuti asjaolu, et eesti vabariik oleks õigusvastaselt toiminud, siis leiab kohus, et hagi 4 773 751 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamisel kehtinud TsMS § 60 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest Narva Linnakohtu määruse 26.01.2001.a. alusel täies ulatuses, kostja kohtukulude nimekirja esitanud ei ole, sega leiab kohus, et kummagi poole kohtukuud jäävad tema enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.