Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-16296
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi OÜ I-V A vastu 1244, 50 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
OÜ I-V A (RK xxx, registrijärgne asukoht xxx)
Kostja esindaja:
V N (seaduslik esindaja)
Resolutsioon
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt I-V A AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 1244 (üks tuhat kakssada nelikümmend neli) krooni 50 senti.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kostja kanda. Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 23. veebruaril 2007 kell 14.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Hagiavaldus ja selle põhjendused Hageja esitas kohtule hagi kostjalt 3113, 84 krooni sissenõudmiseks tasumata teenustasude eest. Hagiavalduse kohaselt on AS Kohtla-Järve Soojus ja KÜ xxx vahel sõlmitud soojusenergia ostumüügileping, mille kohaselt hageja müüb elamu korteriomanikele soojusenergiat ja viimased kohustuvad selle eest tasuma ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,07% viivitatud summalt päevas. Kostjale kuulub Jõhvis xxx asuvas elamus mitteeluruum M8. Vastavalt Mitteeluruumide erastamise seaduse § 2 lg 2 erastatakse mitteeluruume korteriomandi esemena. Korteriomandi seaduse § 8 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu seaduse järgi, kui korteriomanikud on asutatud korteriühistu. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Hageja leiab, et hageja ja korteriühistu xxx vahel sõlmitud leping on kostja jaoks siduv ja kostjale laienevad seega kõik lepingus kirjeldatud korteriomaniku kohustused. Kostja võlg hageja ees on 3113, 84 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 3113, 84 krooni, hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni. Kostja vastus Kostja I-V A esitas 25.07.2006.a AS Kohtla-Järve Soojus hagile vastuse, milles ta tunnista.
hagi ei
Vastuse kohaselt ei nõustu kostja arvete 233263, 219123, 257589, 271346, 463842, 452730, 437914 ja 473515 alusel esitatud summa 436, 04 krooni nõudega sooja vee kaudsete kulude eest. Kuna kostja sooja vett ei tarbi, ei saa ta suvel tasuda sooja vee kaudsete kulude eest. Kostja märgib vastuses, et hagiavalduses viidatud lepingu kohaselt on ette nähtud tasumisega viivitamise korral viivis 0,07% viivitatud summalt päevas. Vastavalt arvetele on arvestatud viivist 0,2 % (seega 2/3 suurem lepingus sätestatust).
Hageja seisukoht kostja vastusele, nõude vähendamine 04.01.2007 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele ja vähendas nõuet. Selgituses märkis hageja, et kuna nimetatud arved on esitatud tulenevalt maja soojuskaost ja korteriomanikul kui elamu kaasomanikul on kohustus tasuda ka kütteperioodi välisel ajal soojusenergia nende kadude eest, mis tekivad sooja vee ringlemisel elamu sooja vee torustikus. Soojuskulude tasumisest on korteriomanik kohustatud osa võtma sõltumata sooja vee tarbimisest, mida näeb ette ka majandusministri 11.08.1997.a käskkiri nr 86 kinnitatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“. Hageja on seisukohal, et kuna elamus olevatele mitteeluruumidele seatakse korteriomand, on ka mitteeluruumide omanikud korteriomanikud korteriomandiseaduse mõistes. Hageja märgib, et kuna lepingu nr 3114 järgi pidi viivise protsent olema 0,07, korrigeeriti kostjale arvestatud viivist, mille lõplik summa on 775, 40 krooni ning võlgnevuse kogusumma on 1244, 50. Hageja vähendas nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1244, 50 krooni, hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni.
Kohtuistung Kohtuistungil 06.02.2007 jäi hageja esindaja kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kostja esindaja jäi oma vastuväidete juurde, leides, et hageja nõue on väljapressimine ning palus viivised ja riigilõiv hagejaga pooleks jagada. Õigusabikulud palus kostja esindaja jätta hageja kanda, leides, et need on hageja tootmiskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub xxx0 asuvas elamus erastatud mitteeluruum M8 (tl 16). Mitteeluruumide erastamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt erastatakse mitteeluruume korteriomandi esemena, korteriomandi valitsemist reguleeriva korteriomandi seaduse § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu seaduse järgi, kui nad on asutanud korteriühistu. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulub kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka mõtteline osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Majandusministri 11.08.1997.a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusvarustuse kulud arvestamise ja jaotamise metoodika p 6.4.5.2 kohaselt, kui hoone üldist soojuskulu või soojuskulu ainult soojaveevarustuseks mõõdetakse soojusarvestiga ning sooja vee kulu veearvestiga, jaotatakse hoone soojaveevarustuskulud hoones asuvate tarbijate vahel järgmiselt: vahetu veetarbimisega mitteseotud soojuskulude maksumus – proportsionaalselt tarbijate (korterite jm.) arvuga. Seega peab kostja osalema ka sooja vee kaudsete kulude ja soojusenergia tarbimise kaotamise teenuse eest tasumises vaatamata sellele, et ta sooja vett ei kasuta. Hageja ja KÜ xxx vahel on sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr.3114 (tl 12-15), millest tulenevad kohustused on siduvad ka kostjale OÜ I-V A. Nimetatud lepingu alusel müüs hageja elamu korteriomanikele soojusenergiat, sh kuuma vett ja jaotama tarbitud soojusenergia koguse elamu korteriomanike vahel ning viimased kohustusid selle eest tasuma (lepingu üldtingimuste p.4.6). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on jätnud osaliselt tasumata talle esitatud arvete ( t lk 17-45, 52-74) eest. Ostu-müügilepingu nr 3114 üldtingimuste p 4.9 kohaselt on arve mittetasumisel ettenähtud tähtajaks müüjal õigus nõuda viiviseid 0,07% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõue on tõendatud soojusenergia ostu-müügilepinguga nr. 3114 ja esitatud arvetega. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 1244, 50 krooni. Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.