2-06-13006
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Määruse tegemise aeg ja koht
22.veebruaril 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-13006 AS avaldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Pankrotiavaldus läbi vaadatud kohtuistungil
24.jaanuar 2007.a. Liivalaia kohtumaja
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlausaldaja AS esindaja K-KS võlgnik OÜ
Ajutine pankrotihaldur PS (
2-06-13006
nõuete loovutamise lepinguga AS omandas AS-lt nõuded OÜ vastu. Vaatamata pankrotihoiatusele võlgnik võlga ei tasunud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustas OÜ võlgnevus võlausaldaja ees 353 799,845 krooni. Pärast pankrotiavalduse esitamist võlgnik tagastas võlausaldajale veoautod ning 2 autot ja üks on sellises seisukorras, et nende remont ei ole ratsionaalne ning autod tulevad utiliseerida. Samuti on viletsas seisus ülejäänud 2 autot Sisu SL 210. Eeltoodu alusel jäi võlausaldajal võlgniku vastu nõue summas 243 799,845 krooni. Võlausaldaja taotles OÜ pankroti väljakuulutamist. kohtumäärusega kohus pankrotihalduriks PS.
algatas
OÜ
pankrotimenetluse
ja
nimetas
ajutiseks
Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi kohtuistungil .
Ajutise pankrotihalduri kohtule esitatud aruande kohaselt pankrotivõlgnik tegeles kuni kaubavedudega maanteel (nii siseriiklikud kui rahvusvahelised). Vajaminevad veokid olid võetud liisingusse. omandas nimetatud OÜ osa RK, kes . oli ka juhatuse liige. Faktiliselt juhtis äriühingu tegevust tema isa KK. Äriühingu poolt liisitud autopark oli väike: 2 kallurit ja 1 veduk. Rahvusvahelisteks vedudeks osteti järelhaagis, mis kuni käesoleva ajani on Riiklikus Autoregistrikeskuses OÜ arvel. konfiskeeris toll nimetatud järelhaagise seoses salasigarettide veo faktis alustatud kriminaalasjaga (haagise põhi oli salakaubaveoks spetsiaalselt kohandatud). Nimetatud fakti osas on lõppemas kriminaalasja uurimine, kahtlustus on esitatud ka KK. Seoses kallurvedude tellimuste puudumisega otsustas R K äriühingu, mille väärtuseks oli rahvusvaheliste vedude litsents, müüa. on äriühingu omanik ja juhatuse liige ÜT. Viimatinimetatu lõpetas liisinglepingud ja tagastas veokid, millega seoses äriühingu majandustegevus lõppes. Võlgnik on esitanud tegevusperioodi vältel äriregistrile majandusaasta aruandeid välja arvatud. Ajutise halduri hinnangul on majandusarvestust ülalnimetatud perioodil peetud vastavalt nõuetele.
2-06-13006 Hinnang võlgniku majanduslikule olukorrale on antud . bilansi ja kasumiaruande alusel, millele on lisatud finantsasutustelt, vararegistritest ning AS-lt saadud andmed. Samuti on kasutatud ÜT ja KK ning äriühingu endise raamatupidajaga peetud vestlustest saadud andmeid. Võlgniku varad
............................
Ülaltoodud bilansi väljavõte iseloomustab äriühingu varade seisu enne osaniku vahetust ja omab analüüsi seisukohalt näitlikustavat iseloomu. põhivarade olukord ei muutunud, veokid tagastati neid liisinud äriühingutele. Aruande koostamise seisuga on OÜ ainsaks varaks haagis , ehitusaasta , registreerimismärgiga , mis on konfiskeeritud maksu- ja tolliameti poolt kui kuriteo sooritamise vahend ning tagastamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt OÜ-l varad puuduvad. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise või –nõudmise võimalused puuduvad, sest põhivara oli liisitud ja ei kuulunud võlgnikule. Võlgniku võlad ............................ Kohustused koosnevad võlgnevusest veokeid liisinud äriühingu ja maksuameti ees. Seoses majandustegevuse lõppemisega on võlgnevuste tasumine võimatu. Arvestades, et võlgnikul vara puudub ning kohustuste kogusumma moodustab 603 405,85 krooni, kõik majandustegevusega seotud lepingud on lõpetatud, on ajutise halduri hinnangul ilmne, et - võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, s.t. välja on kujunenud alaline maksejõuetus; - võlgniku ettevõtte tegevus on lõppenud ja seda taastada ega jätkata ei ole suure võlasumma tõttu võimalik; - võlgniku tervendamine ei ole ülaltoodud asjaoludel võimalik. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kogutud andmetele tuginedes muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo tunnuseid juhatuse liikme tegevuses esialgu tuvastatud ei ole. Asjaolu, et OÜ endise juhatuse liikme isa on kahtlustatav kuriteos, millega seoses konfiskeeriti äriühingule kuuluv järelhaagis , ei anna alust oletada, et ka RK osales teadlikult salakaubaveos, millega põhjustas äriühingule varalise kahju. Tolliuurija kinnitusel R. K kahtlustust esitatud ei ole. Võttes arvesse, et OÜ on püsivalt maksejõuetu, tal puudub vara, mille realiseerimisest laekuvast rahast oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja samuti vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus, ettevõtte tegevuse jätkamine ega juriidilisest isikust võlgniku tervendamine ei ole võimalikud, jõuab ajutine pankrotihaldur järeldusele, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutine haldur taotleb määrata ajutise pankrotihalduri PS töötasuks 8 480,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2 798,40 krooni ning hüvitis teostatud vajalike kulutuste katteks 2 107,40 krooni.
2-06-13006 Võlgniku seadusliku esindaja, juhatuse liikme Ü. T sõnul ostis ta äriühingu rahvusvaheliste vedude litsentsi olemasolu tõttu. ÜT tunnistas äriühingu püsivat maksejõuetust. Käesolevaks ajaks on kõik liisitud autod tagastatud, mingit vara võlgnikul ei ole. Võlausaldaja esindaja kohtuistungil põhimõtteliselt ei olnud pankrotimenetluse raugemise vastu, kuid taotles kohtulahendi tegemise edasilükkamist. Võlausaldaja soovis enne pankrotimenetluse raugemist täiendavalt uurida võimalusi kriminaalmenetluses konfiskeeritud haagise tagasinõudmiseks pankrotimenetluses ja kaaluda pankrotimenetluse kulude katteks summa kandmist kohtudeposiiti.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. kohtumäärusega kohus rahuldas võlausaldaja taotluse ja määras pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasumise tähtpäevaks . Määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse kulude ettemaksu ei laekunud. Sama määrusega kohus teatas menetlusosalistele, et kohus teeb kohtulahendi teatavaks kell 14.00 kohtukantselei kaudu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 41 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt TsÜS § 41 lg 1 sätetele juriidilise isiku lõpetamisel toimub juriidilise isiku likvideerimine. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Likvideerimise korraldavad likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kji seduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt PankrS § 55 lg 3 p-st 3 on juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise läbiviimine halduri pädevuses. Eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega (TsÜS § 45 lg 2). TsüS § 46 alusel kohus määrab lõppenud juriidilise isiku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Ü. T . PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi nimetatud Kord) § 2 sätete kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu suuruse määramise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus selgitab välja, kas ajutise pankrotihalduri esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Tulenevalt Korra § 7 lõigetest 1 ja 2 peab koos ajutise
2-06-13006 pankrotihalduri kirjaliku aruandega esitatav taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks sisaldama andmeid kulutusi liigi, suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja kohta. Korra § 7 lg 4 kohaselt, kui pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel kasutanud selle büroo teenuseid, mille kaudu ta tegutseb, esitatakse nimetatud kulutuste tõendamiseks arve koos kulutuste arvestusega. Ajutine pankrotihaldur PS on esitanud tasunõude 10,6 töötunni eest tunnitasuga 800 krooni, kokku summas 8480 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2798,40 krooni. Töötasust kuuluvad kinnipidamisele seadusega ette nähtud füüsilise isiku tulumaks ja kogumispension. Samuti taotleb haldur menetluse läbiviimiseks tehtud vajalike kulutuste tasumist OÜ-le summas 2107,40 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle ning on tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 15 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlusest nähtuv ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses täidetud ülesannetega. Tehtud kulutuste tõendamiseks on ajutine haldur esitanud OÜ poolt ajutisele haldurile esitatud arve 2107,40 krooni tasumiseks (s.h. käibemaks 18 % 321,47 krooni). Arve ja ajutise halduri kuluarvestuse kohaselt ajutise halduri kulud on järgnevad (ilma käibemaksuta): büroopinna rent (s.h. kabineti ja nõupidamiste ruumide rent, sekretäri teenus, internet, arvuti kasutamine) 10,1 tunni ulatuses hinnaga 140 kr tund, kokku 1414 krooni; järelepärimised registritest, finantsasutustest 195,59 krooni, muud bürooteenused (paljundus, kontoritarbed, post, telefon) 176,34 krooni. Kohus leiab, et tehtud kulutused on vajalikud ja mõistliku suurusega. Eeltoodu alusel ning arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitada kulutused taotletud suuruses.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.