Tsiviilasi nr.2-06-17188
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-17188
Tsiviilasi
AS X hagi S. L. vastu lepingujärgse võlgnevuse, summas 7 776.55 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : R. F. Kostja : S. L. /ilmumata/
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §208 ning TsMS §162, §413, §415, §§434-§436, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi S. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. L. liitumis- ja ostu-müügilepingute järgne võlgnevus summas seitse tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa (7 689) krooni 85 senti ja viivis summas kaheksakümmend kuus (86) krooni 70 senti; AS X kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (20.02.2007.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse ärakirja kättesaamisest või 28 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisega kättetoimetamisest, esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 05.03.2004.a. sõlmiti poolte vahel kaks liitumislepingut, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kaks ostu-müügilepingut, mille alusel hageja müüs kostjale järelmaksuga kaks mobiiltelefoni Alcatel One Touch 735. Lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma ostetud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 7 689.85 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 86.70 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 550 krooni, kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv summas 200 krooni ja esindajatasu summas 1 800 krooni. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, olles kohut teavitanud enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Esindaja kinnitab, et hageja jääb oma nõude juurde nii lepingujärgse võlgnevuse kui ka menetluskulude osas. Kostja mitteilmumise korral kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega /tl.48/. Menetluse käik Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, sest need tagastati kohtule postiasutuse märkega, et adressaat ei viibi antud elukohas, ei ole ilmunud postiasutusse tähtkirja kättesaamiseks ning menetlusdokumendid on tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu /tl.35/. Kuna kostja ei viibinud registrijärgses elukohas ning kostja tegelik viibimiskoht oli hagejale ja pädevatele ametiasutustele teadmata /tl.37/, toimetas kohus kohtukutse kostjale kätte avalikult ning tegi ettepaneku esitada kohtule kõik kostjale teadaolevad ja seni esitamata tõendid. Kostjat hoiatati, et istungile mitteilmumise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist /tl.43,44,47/. Kuigi vastav kohtuteadaanne avaldati teistkordselt Ametlikes Teadaannetes 30.01.2007.a., ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna
kohus on andnud pooltele võimaluse esitada tõendeid taotlusi ning hageja kinnitusel täiendavaid tõendeid hageja ei esita, peab kohus võimalikuks asi lahendada. Arvestades asjas kogutud tõendite piisavust ning järgimaks menetlusökonoomia printsiipi, peab kohus õiglaseks ja otstarbekaks lahendada asi tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6,7-9,10-12,13-15/ on tõendatud, et 05.03.2004.a. sõlmiti poolte vahel kaks liitumislepingut, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kaks ostu-müügilepingut, mille alusel hageja müüs kostjale järelmaksuga kaks mobiiltelefoni Alcatel One Touch 735. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind rahas. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingute, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt
VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 7 689.85 krooni ja viivis summas 86.70 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 20.02.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.