hageja esindaja vandeadvokaat KR ja kostjate esindaja vandeadvokaat AL
ja KK vastu kahju hüvitamise nõudes
Resolutsioon Jätta HK hagi AS ja KK vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Välja mõista HK AS ja KK kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest 23 000 EEK (kakskümmend kolm tuhat krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega tunnistati asuvad ehitised omandireformi objektiks ning HK nende ehitiste suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel viidi asuva hoone ekspertiis, selle endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramiseks. Ekspertarvamuse kohaselt oli asuva ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilinud 60,2 %. Vastavalt ORAS §-le 12 lg 9 kuuluks elamu tagastamisele osaliselt.
2.
Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel jäeti hageja taotlus rahuldamata ehitise tagastamiseks ning määrati hagejale kompensatsioon summas 37 863 krooni.
asunud
Seoses elamu 60,2 % tagastamata jäämisega kaotas hageja võimaluse saada vara tagastamise kaudu antud elamu vastava mõttelise osa omanikuks. Seega on hagejal tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.
3.AS on esitanud asuva elamumaa ostueesõigusega erastamisel nii erastamisavalduses kui ka maa ostu-müügilepingus teadlikult valeandmeid. Nimetatud tegu viis seadusevastase haldusakti vastuvõtmisele. Kuna AS ei olnud elamu omanik, puudus tal õigus maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitamiseks ning maa omandamiseks ostueesõigusega erastamise käigus vastavalt EV sõlmitud maa ostu-müügilepingule. Tulenevalt ORAS § 18 lg 2 oli omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara mille tagastamisküsimus ei ole veel otsustatud, omanikud ja valdajad kohustatud tagama vara säilimise. AS õigusvastaseks teoks on ka asuva kinnistu suhtes ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine endaga otseselt seotud isikuga KK. Hageja leiab, et ORAS §-st 18 lg 1 tulenev võõrandamiskeeld laienes ka AS-i ja KK vahel sõlmitud kinnistu ostumüügi- ja asjaõiguslepingule. Arvestades eelnevat seisneb KK õigusvastane tegu asunud elamu säilimise mittetagamises ning elamu seadusevastases lammutamises.
4.Kostjate õigusvastased teod põhjustasid hagejale kahju vastastikuses koostoimes ning seega on kostjate puhul tegemist solidaarvõlgnikega. Hageja on arvestanud kahju suuruseks 1 890 000 krooni. Mittevaralise kahjuna palub hageja välja mõista õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja on esitanud alternatiivsed nõuded. Peamiseks nõudeks on kahju hüvitamise nõue solidaarselt mõlema kostja vastu. Kui aga kohus peamist nõuet mingil põhjusel ei rahulda, mõista tekitatud kahju välja tervikuna alternatiivselt kas AS-lt või KK. Kostjate vastuväited.
5.Kostjad hagi ei tunnista. Haginõude teeb ebaselgeks hageja määratlus, mille kohaselt tekkis tal kahju seoses temale kuulunud elamu 60,2 % tagastamata jäämisega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse ainupädevusest õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamisel on ilmne, et isegi juhul, kui kostjad on põhjustanud hagejale kahju, siis ei saa see kahju põhjustav tegevus olla tingitud ainult kostjate tegevusest, kuivõrd nende pädevuses ei olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisküsimuste otsustamine. Hageja on hagiavalduses viidanud kostjate poolt kahju tekitava tegevuse toimepanemisel erinevatele aegadele, kuid leiab, et kahju tekkis tal alles TL vara tagastamata jätmise korraldusega. Kostjad on seisukohal, et isegi tekkinud kahju suurus on hageja poolt välja toodud ebausaldusväärselt.
6.Kostjad leiavad, et mittevaralise kahju hüvitamise määramiseks hagejale ei ole alust. Hageja ei ole näidanud erandlike asjaolude esinemist VÕS § 134 lg 4 mõttes.
7.Omandireformi objektiks oli asuv elamu. AS ei ole teinud tehinguid viidatud elamuga, vaid on omandanud erastamise käigus ostu-müügilepingu alusel EV maad. Kui hageja lähtub eeldusest, et maa ostu-müügileping tähendab ühtlasi ka tehingu tegemist elamuga, siis ei ole samuti õiguspärane hageja väide, et ORAS § 18 lõikes 1 sätestatud keeldu on rikkunud AS . Nimetatud õigusnormi eesmärgiks on sätestada tehingute tegemise keeld isikute jaoks, kel on võimalus omandireformi objektiks olevat vara käsutada.
ORAS § 18 lg 1 sõnastusest tuleneb keeld vara võõrandada ja asjaõigusega koormata mitte vara omandada. AS ei ole võõrandanud omandireformi objektiks olevat vara, vaid temale omandiõiguse alusel kuulunud kinnistu. Vaidlust ei saa olla selles, et AS oli maa omandamise ja selle kinnistusraamatusse kandmise järgselt selle omanik ning võis selle omanikuna võõrandada uuele omanikule. AS võõrandas KK kinnistu, mitte omandireformi objektiks oleva ehitise.
8.Erastamislepingu sõlmimise ajal ei olnud erastamisele kuuluval maal kolmandate isikute hooneid, mille suhtes oleks pooleli olnud tagastamismenetlus. Hageja esitas küll taotluse asuva ehitise tagastamiseks, kuid TL korraldusega jäeti hageja avaldus rahuldamata põhjusel, et vara ei olnud õigusvastaselt võõrandatud. Nimetatud otsus on käesoleva ajani jõus, kuna seda ei ole halduskorras jõustunud kohtulahendiga muudetud. Seega puudus T M -A õiguslik alus kostjale kinnistu mitteerastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma otsuses , et juriidilise fakti tuvastamiseks tuleb alustada eraldiseisvat menetlust, kuid hageja ei soovinud seda teha ning alles pöördus ta Tallinna Linnakohtusse. Kohtuvaidlusse AS-i ei kaasatud.
9.Kostjad leiavad, et KK oli õigus kinnisasja osaks olev ehitis lammutada ilma ORAS § 18 lõikes 4 nimetatud loata. TL poolt oli KK väljastatud luba lammutustöödeks. ORAS § 18 lg 1 nimetatud võõrandamiskeeldu saab rikkuda ainult isik, kellel on võimalik omandireformi objektiks olevat vara käsutada. Seega leiavad kostjad, et hagejale võimaliku kahju tekkimine ei ole toimunud nende tegevuse tulemusena. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
10.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. TL korraldusega jäeti HK asunud ehitis tagastamata, kuna ehitise alune maa kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registrisse ning käesoleval ajal on KK omandis. Ehitis on lammutusloa alusel lammutatud. Hageja väite kohaselt on temal tekkinud kahju seoses õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamisega ning selle tingisid kostjate õigusvastased teod. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-158-00 ja 3-2-1-44-03 asunud seisukohale, et ORAS § 18 lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus.
11.HK esitas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse TLA , milles taotles elamu aadressil (käesoleval ajal ) tagastamist. Avalduses nimetatud elamu oli avalduse esitamise ajal RAS valduses. ORAS § 18 lg 1 (kuni 1.03.1997 kehtinud sõnastus) sätestas, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.
12.ÕVVTK TLK otsusega jättis HK taotluse endise oleva poolelioleva ehituse tagastamiseks rahuldamata, põhjusel, et esitatud andmete alusel ei ole võimalik määrata omandiõiguse aluseid ega vara õigusvastase võõrandamise aluseid.
Nimetatud otsusele esitatud hageja kaebuse jättis TL oma korraldusega rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis otsusega HK kaebuse TL korralduse seaduse vastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata ning Tallinna Ringkonna kohus jättis otsusega Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtus selgitas oma HK, et vara võõrandamise õigusvastasus tõendamiseks tuleb tal pöörduda kohtusse. Kohtuotsusest nähtub, et hagejale oli korduvalt ka eelnevalt selgitatud vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamiseks kohtusse pöördumise õigust. Tallinna Linnakohtu otsusest tulenevalt pöördus HK kohtusse juriidilise fakti tuvastamiseks 15.veebruaril 2001.
13.Vastavalt erastamise ostu-müügilepingule omandas AS asunud hoone. Hooneregistri teatise järgi oli vara registreeritud elamuna (vara tagastamise toimik I lk 19). Kuigi kostjate poolt esitatud TH tõendil on märge, et M kirjast nähtub, et hoone on ümberehitatud külaliste majutamiseks. Esitamata on hoone ümber-ja juurdeehituste ning kasutusotstarbe muutmise kohta kasutusluba. Kohus asub seisukohale, et müügitehingu toimumise ajal oli asuva hoone näol tegemist elamuga. Tõendamata on asjaolu, et vaidlusaluses hoones oleks teostatud ümberehitust vastavalt projektile. Sel ajal kehtinud elamuseaduse § 3 lg 2 oli vajalik elamu kasutamiseks mitteeluruumina kohaliku omavalitsuse luba. Sellist luba kohtule esitatud ei ole.
14.EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni. Kohus leiab, et vaidlusaluse hoone erastamise ajal ei olnud HK vara tagastamise küsimus lõplikult otsustatud, mistõttu elamu erastamine oli vastuolus EES § 3 lg 5 p 4 ja ORAS § 18 lg 1 sätetega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ehitiste omandamist saab käsitleda AS-i õigusvastase teona. ORAS § 18 lg 1 keelas tehingute tegemise omandireformi objektiks oleva varaga. Keeld oli suunatud üksnes vara võõrandajale, mitte omandajale.
15.Kuna elamu erastamistehing oli tühine, siis sellest tulenevalt puudus alus ka maa ostumüügilepingu sõlmimiseks EV ja AS vahel. Samas võib väita, et HK ei olnud mõistliku aja jooksul pöördunud kohtusse vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamiseks ning ÕVVTK TL otsus poolelioleva ehituse mittetagastamise kohta HK oli seaduse jõus, millest võis järeldada, et vara tagastamise küsimus oli lõplikult lahendatud ning keeld maa erastamiseks puudus. Maa erastamislepingu pooltel puudus võimalus ette näha hageja edasist tegevust.
16.Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et AS oleks esitanud maa ostueesõigusega erastamise käigus valeandmeid. Hooneregistri andmetel oli elamu omanikuks AS . Kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks oli EV poolt maa erastamistehingute sooritamisel asjaõigusleping ja haldusakt maa erastamise kohta. Nimetatud haldusakt on seadusejõus, seda vaidlustatud ei ole. Ei ole tõendatud ka, et maa erastamise ja kinnistusraamatusse kandmise eesmärgiks oli H K kahju tekitamine.
17.Kohus asub seisukohale, et HK õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatust soodustas nii toimunud ehitiste erastamine ja hiljem ka ehitiste juurde kuuluva maatüki erastamine, mille tulemusel tehti vastav kanne kinnistusraamatusse. Samas on vara tagastamata jätmisele kaasa aidanud ka hageja poolt valitud viis oma õiguste realiseerimisel. Selle asemel, et pöörduda kohtusse vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamiseks, esitas hageja hagiavalduse AS vastu elamu väljanõudmiseks AS ebaseaduslikust valdusest, milles menetlus lõpetati.
18.Vara ning selle juurde kuuluva maa võõrandas EV. AS ei võõrandanud KK omandireformi objektiks olevat vara, vaid temale kuuluva kinnistu, mis ei saanud olla omandireformi objektiks. Kuna nimetatud kinnistu ei olnud omandireformi objektiks, siis ei olnud vajalik kinnistul oleva ehitise lammutamiseks ka ORAS § 18 lg 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse luba. Hageja kaotas oma õiguse ehitise tagastamisele ajast, mil ehitise alune maa oli kantud kinnistusraamatusse ning möödunud oli tähtaeg kinnistusraamatu esmakandeavalduse aluseks oleva haldusakti vaidlustamiseks. Seega kostjate hilisem tegevus ei saa olla põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega, mistõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda tehinguid kinnistuga ning kinnistul oleva ehitise lammutamist.
19.Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hagejale kahju tekkimine, mille põhjustas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus, ei olnud põhjustatud kostjate õigusvastase tegevusega. Seadusevastane oli ehitise võõrandamine EV poolt, mitte selle omandamine. Kuna kohus, hagi ei rahulda, leides, et kostjate tegevuses puudub õigusvastasus, mis oleks suunatud hagejale kahju tekitamisele, siis ei pea kohus enam vajalikuks anda hinnangut kahju suurusele.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata kuulub hagejalt väljamõistmisele kohtukuluna tasu õigusabi eest. Arvestades asja keerukust ning mahtu peab kohus põhjendatuks hagejalt kostjate kasuks välja mõista õigusabi kuluna 23 000 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.