Kohtulahend

Kostja M.S hagi ei tunnistanud. Kostja teostas korteris remondi- ja ehitustöid. Selleks sõlmis ta töövõtulepingu OÜ-ga *, kes tööd teostas. Remondi– ja ehitustööde läbiviimise ja käterätikute kuivati ja püstiku vahelise liitmiku purunemise vahel ei ole põhjuslikku seost, kuna Toru Abi arvamuse kohaselt põhjustas veeavarii käterätikute kuivati liitmiku ebakvaliteetne keevitus. Püstikute vahetuse tellis elamuühistu M enne kostja korteriomanikuks saamist. 21.09.2005 esitas kostja TsMS § 82 alusel hagi regressi korras kolmanda isiku OÜ * vastu, paludes hagi rahuldamise korral nõuda kolmandalt isikult regressi korras tema kasuks välja kahjuhüvitis 139 840 krooni, kuna töövõtja kahjustas soojavee püstikut remonditööde käigus. Kolmanda isiku arvamus OÜ * hagi ega regressihagi ei tunnistanud. Kolmas isik teostas üldehitustöid, mitte sanitaartehnilisi töid. Veeavarii põhjustas püstiku ja käterätiku kuivati vahelise liitmiku ebakvaliteetne keevitus. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis M.S välja 139 840 krooni S.Si kasuks. Kohus mõistis OÜlt * välja 139 840 krooni M.S kasuks. Kohus mõistis M.Slt välja kohtukulu 14 900 krooni S.Si kasuks, OÜ-lt * 14 000 krooni M.S kasuks ja postikulu 299,30 krooni riigituludesse. Ehitusloa taotluse, ehitusloa nr 25270, AS-i E projekti seletuskirja ja joonistega ning ehitusjärelevalveks võetud kohustusega on tõendatud, et M.S taotles ja talle anti ehitusluba korteris x siseseinas avade tegemiseks. Tööde tegemiseks sõlmis kostja töövõtulepingu nr 23-02 OÜ-ga *. Ehitusluba anti M.Sle tingimusel, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Vaidlust ei ole, et S. S omandit kahjustati M.S korteris ehitustööde läbiviimisel 06.08.2004 sellega, et kuum vesi voolas läbi lagede kostja korterist hageja korterisse; et 06.08.2004 tegi M.S korteris ehitus- ja remonditöid OÜ *. Vaidlus on veekahjustuste ulatuse, selle likvideerimise maksumuse ning selle üle, kas kahju põhjustati seoses ehitustööde läbiviimisega. EÜ M juhatuse liikme A. V ja santehniku L. S 06.08.2004 aktidega on tõendatud, et kuum vesi voolas M.S korterist 06.08.2004 kella 11.15-12.20 paiku ning tekitas veekahjustusi korterites nr 5 ja 1, S. S kuuluvas korteris nr 5 voolas vesi kolme elutuppa, rõdule, kahte koridori, vannituppa, tualettruumi ja pistikupesadesse. Akti kohaselt ei olnud vannitoa remont kooskõlastatud EÜ M juhatusega ning soojavee püstik purunes valede töövõtete tõttu. Tunnistajate V. S, A. L ütlustest ja kostja M.S korteri muudatuste kohta AS-i E koostatud projekti seletuskirjast ning joonistest saab järeldada, et M.S korteriomanikuna ei taganud ehitusprojekti kohast ehitamist ja teiste korteriomanike ohutust ehitamise ajal, et OÜ * töövõtjana ei teinud töid vastavuses ehitusprojektiga, et lammutustöid tehes ei toestatud piisavalt seinas olnud kinnitustest lahti võetud käterätikute kuivatit, mistõttu see tuli liitmikust lahti ja põhjustas kuuma vee väljavoolu, et M.S ehitustööde tellijana ja OÜ * töövõtjana ei olnud piisavalt hoolikad, jättes elamuühistu Masti asjaomased isikud lammutustööde teostamisest teavitamata ning vannitoa ja WC seinte ja lae lammutustööde teostamise ajaks veeühenduse sulgemata. Eeltooduga on tõendatud, et veekahju tekkimine oli põhjuslikus seoses M.S korteris tehtavate remondi- ja ehitustöödega. Asjaolu, et käterätikute kuivati liitmik oli ebakvaliteetselt ühendatud, ei põhjustanud ilma väliste mõjutusteta veekahju, kuivõrd liitmik oli veesurvest hoolimata püsinud lekkimata mitmeid aastaid. Kahju suurus 139 840 krooni on tõendatud OÜ E Tallinnas x korteri osas veekahjustuse ulatuse ja

2(6)

nende kahjustuste likvideerimise maksumuse eksperthinnanguga seisuga 15.09.2004. Eksperdi hinnang kahjustuste ulatuse kohta on kooskõlas elamuühistu 06.08.2004 aktis märgitud kahjustuste ulatusega. Asjaolu, et hageja alustas kohtumenetluse ajal kahjustuste likvideerimist, ei välista kahju suuruse tuvastamist eksperthinnangu alusel. Kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks eksperdi arvutatud summa põhjendatud ja mõistlik. M.S ja OÜ * vastuväited, et kahjustused tekkisid väiksemas ulatuses ja et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võinuks olla väiksemad, on paljasõnalised. M.S vastutab hageja omandi kahjustamise eest korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja ehitusseaduse (ES) § 29 lg 1 p-de 3 ja 4 ja lg 2 p 1 alusel. OÜ * vastutab M.S ees vastavalt ES § 48 p-le 6. M.S ega OÜ * ei tõendanud, et nemad ei olnud süüdi S.S kahju tekitamises või et nad rikkusid oma kohustusi asjaolu tõttu, mida ei saanud mõjutada. Põhihagi ja regressihagi kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel, kuivõrd M.Sl ja OÜ-l * ei ole vaidlust töö lepingutingimustele mittevastavuse ega ka töö kahjustumise või hävimise üle, vaid tööde teostamise käigus S. S kahju tekitamise üle. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ * palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega OÜ-lt * mõisteti välja kahju hüvitis ning kohtukulu ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta nõuded OÜ * vastu rahuldamata. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1045 lg-t 4, jättis hindamata asjas esitatud tõendid ja keeldus võimalusest hankida asjas olulist tähtsust omavaid täiendavaid tõendeid. OÜ * ei teostanud sanitaartehnilisi töid ja selliseid töid projekt ette ei näinud. Tsiviilasjas antud seletuste kohaselt ei vajanud käterätiku kuivatitoru eraldi toestamist, kuna see asetseb vertikaalselt läbi korterite. Toru tuli liitmikust lahti ning põhjustas veeavarii poolteist päeva pärast montaažitööde tegemist. OÜ * töötajad torule mehhaanilist survet ei avaldanud. AS L 17.08.2004 akti nr 33 kohaselt, mille kohus jättis tähelepanuta, selgus purunenud kuivati ülevaatusel, et üks liitmik oli keevitatud ebakvaliteetselt. Tehniku arvates võis purunemise põhjuseks olla torude keevitus liialt väikese keevitustemperatuuriga või mustus, mille tõttu materjal ei olnud piisavalt kokku sulanud. Akti kohaselt liikus toru vabalt põlvest välja, mis ei oleks olnud võimalik ühenduse õigel teostamisel. Akti kohaselt ei ole liitmikku võimalik lammutustööde käigus analoogselt vigastada. Kohus ei rahuldanud OÜ * taotlust teise spetsialisti arvamuse saamiseks avarii tekkepõhjuste kohta. M.S leidis, et remondi- ja ehitustööde läbiviimise ja käterätikute kuivati ja püsiku vahelise liitmiku purunemise vahel ei ole põhjuslikku seost. Ehitusettevõte tegutses vastavalt M.Sga sõlmitud lepingule ning tellija suunisele. OÜ-l * ei olnud õigust ega kohustust suhelda lisaks korteriühistuga, selleks puudusid ehitajal lepingupartneri volitused. Korteriühistuga sai suhelda vaid korterivaldaja. Kohus pani OÜ-le * ülesandeid, millised ei tulene seadusest ega lepingust. Kuna OÜ * M.S korteris sanitaartehnilisi töid ei teostanud, ei olnud tal vajadust taotleda lepingupartnerilt vee sulgemist elamus. OÜ * tagas tema poolt teostatud remonttöödel ohutuse.

3(6)

Hageja eiras kohtu poolt pandud kohustust ega võimaldanud korteri ülevaatust. Hageja korteri remondiga alustati vahetult enne selle ülevaatuseks määratud tähtaega ning ajal, mil kohtumenetlus alles käis. Hageja takistas kahjustustele adekvaatse ja erapooletu hinnangu andmist. Hageja tellitud eksperthinnang ei selgita, kuidas sai läbijooks kahjustada aknaplekke. Kahjude tegelikku ulatust ei ole võimalik enam hinnata. Hageja ei hoidnud alles kviitungeid ehitustööde tegemise ning nende maksumuse tõendamiseks. OÜ * seadusliku esindaja V. P hinnangul, kes viibis avarii päeval hageja korteris, ei ole korteri kapitaalremont vajalik. Hageja saab nõuda tegelikult kantud kulude hüvitamist, mitte arvatavate kulude hüvitamist. Kohus eksis TsMS § 2 põhimõtte vastu ning jättes osa tõendeid tähelepanuta ja tuginedes vaid hageja esitatud tõenditele, eksis ka TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete vastu. Kohus jättis OÜ-le * andmata loa arvamuse saamiseks projekteerimisorganisatsioonilt, jättes OÜ * sellega ilma võimalusest ennast täielikult ja igakülgselt kaitsta ning esitada kohtule asjas olulist tähtsust omava tõendi. Kohus jättis tähelepanuta TsMS § 238 ja § 293 lg-s 1 sätestatu. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud osas, mis puudutab OÜ-lt * kahjusumma väljamõistmist. Puudub põhjuslik seos OÜ * tegevuse ning saabunud tagajärje vahel. Vastused apellatsioonkaebusele S.S ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. M.S nõustus apellatsioonkaebuse põhjendustega osas, mis puudutab kahju suuruse tõendamatust, kuid on seisukohal, kahju tekkis apellandi süül, apellandi tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud OÜ * poolt osas, millega kostja M.S hagi alusel mõisteti apellandilt välja 139 840 krooni, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega rahuldati S.Si hagi M.S vastu. Kolleegium leiab, et maakohus ebaõigesti kohaldanud regressihagi lahendamisel seadust, leides, et AS * poolt M.Sle tekitatud kahju on lepinguväline ja tekitatud õigusvastselt ning selle väljamõistmisel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse 53. peatükis sätestatut. Kuna apellandi ja M.S vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja kahju tekkis töövõtulepingus kokkulepitud remondi hooletu tegemise tõttu, siis leiab kolleegium, et regressihagi lahendamisel tuleb lähtuda lepinguliste kohustuste mittekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest. Eeltoodu osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga kohustub selle eest maksma. Vastavalt apellandi ja M.S vahel sõlmitud lepingule oli apellant kohustatud tegema korteris x remonttöid, kaasaarvatud seoses korteri ümberehitamisega lammutama vannitoa seina, millele oli kinnitatud purunenud kuivati. Töövõtja lepingust tulenevaks kohustuseks on teha töö viisil, et see ei kahjustaks tellija ega kolmandate isikute vara. Oluline ei ole see, et apellant ei pidanud teostama sanitaartehnilisi töid. Apellandil kui ehitusettevõtjal oli kohustus olla hoolas ja teostada töö viisil, et see ei kujutaks ohtu. Nimetatud nõue tuleneb ka ehitusseaduse § 48 p-st 6 ja

4(6)

ehituse töövõtu korral on ehitaja kohustatud seda järgima. Töid teostanud tunnistaja V. S ütluste (lk 130) kohaselt pärast kuivati seinal olevast toest eraldamist sidus ta kuivati nööriga laes olnud konksu külge. Töö teostamise ajal vett ei suletud ja kuivatis oli rõhu all voolav kuum vesi. Vaidlus on poolte vahel sellel, kelle tegevuse tõttu sai võimalikuks kuivati alumise ühenduse purunemine. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et apellandi poolt eelkirjeldatud viisil kuivati eraldamine seinast ja toetamine ainult lakke, mis ei välistanud võimalust, et toru võib painduda, on põhjuslikus seoses kuivati purunemisega ja sealt väljunud kuuma vee lekkest hagejale tekkinud kahjuga. Apellant käitus tööd tehes viisil, kus polnud tagatud ohutus ja ehitusettevõtjana pidi ta sellisel viisil käitudes toru purunemise võimalusega arvestama. Maakohus on õigesti leidnud, et apellant oleks pidanud tööde teostamisel informeerima tellijat vajadusest vesi sulgeda. Õige on see, et apellant ei olnud isikuks, kes oleks pidanud suhtlema EÜ-ga M vee sulgemiseks, kuid kohus ei ole seda otseselt apellandile ette heitnudki, leides, et nii M.S tellijana kui ka apellant töövõtjana on käitunud hooletult. Kaebaja väitis, et maakohus on ebaõigesti tulenevalt VÕS § 1045 lg-st 4 tuvastanud põhjusliku seose. Kolleegiumi arvates on väide ebatäpne, kuna VÕS § 1054 lg-st 4 ei tulene põhjusliku seose nõue. Õige viide on VÕS § 127 lg-le 4, mille järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhines, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Apellandi ja M.S vahel oli töövõtuleping ja töövõtulepingust tulenevate tööde teostamisel käitus apellant hooletult, jättes toestamata käterätikute kuivati, mis purunes ja põhjustas kahju hagejale, kellel oli seda õigus nõuda M.Slt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus ei ole hinnanud AS L akti 17.08.2004 (lk 32). Maakohus on otsust tehes aktile tuginenud. Eeltoodud aktist tuleneb, et 17.08.2004 on AS L töödejuhataja A. L üle vaadanud seinalt eemaldatud kuivati torud ja tuvastanud, et üks liitmikest on keevitatud halvasti, mis oli lekke põhjuseks. A. L ütluste (lk 142) kohaselt oli kuivati seinal ja pidas survet ning valesti keevitatud liitmik sai lahti tulla mingi mõjutuse toimel, kuid tunnistaja ei osanud täpsustada, kas see võis olla seinte eemaldamine. Kolleegiumi arvates on oluline see, et väidetavalt ebapiisava keevitusega püsis survestatud kuivati seinal ja ei purunenud ning alles siis, kui seina eemaldamisel liigutati käterätikute kuivatit tuli liitmik lahti. Seega oli kuivati purunemise põhjuseks apellandi tegevus. Eeltoodut ei välista kolleegiumi arvates apellandi poolt koos kaebusega esitatud AS K kiri adv Arvo Juntile. Nimetatud dokumentaalse tõendi kohaselt võivad PPR materjalist torud liitmikust lahti tulla ainult seoses ebakvaliteetse paigalduse või ebakvaliteetse hilisema torustike remondi tõttu. Dokument välistab küll liitmike iseenesliku lahtimineku, kuid mitte seda, et teatud juhtudel võivad need siiski puruneda. Kolleegium märgib, et apellandi poolt kohtuistungil esitatud taotluse tõendi saamiseks on maakohus õigesti jätnud rahuldamata, kuna tõendid tuli esitada TsMS § 237 lg 1 järgi eelmenetluses. Ringkonnakohus on apellandi poolt esitatud tõendi vastu võtnud ja andud selle hinnangu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kolleegium leiab, et apellandi väited kahju suuruse ebaõige tuvastamise kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kahju suuruse kindlaks teinud tuginedes OÜ E arvamusele (lk 8-11) ja selle lisaks olevale kalkulatsioonile (lk 90100). Maakohus on kahju suuruse määramisel õigesti lähtunud VÕS § 127 lg-st 1 ja 128 lg-test 1, 2 ja 3. Arvestades, et rikutud oli kolme toa, kahe koridori, vannitoa ning tualeti viimistlus ja põrandad ning rõdu, millega on nõustunud ka apellandi esindaja V. P (lk 101), siis arvestades ehitushindasid ja võimalikke kuuma vee poolt tekkida võivaid kahjusid, ei ole nimetatud summa ebamõistlik. Hageja selgituse kohaselt oli korter enne kahju tekkimist 2002 korralikult remonditud. S.Sile kuuluv

5(6)

vara sai kahjustada 06.08.2004 ja kolleegiumi arvates oli tal õigus korter remontida olenemata kohtumenetluse käigust. Apellant planeeris kaebuse kohaselt kontrollida kahjustuste ulatust 10.11.2005, kuid 08.11.2005 teatas hageja, et on alustanud oma korteris remonti. Apellandi arvates tekitab kahtlusi see, et väidetavalt kuni 17.10.2005 ei olnud S.S remonti teinud. S.S on selgitanud, et 17.10.2005 oli tal vahetatud ainult osaliselt kahhelkive, kuid 2004 novembris oli ta alustanud remondi tegemist, mistõttu ei saanud enam tegelikku olukorda fikseerida. Kolleegium leiab, et mõistlik ei ole hagejalt eeldada, et ta ei kõrvalda veeavarii tagajärgi pikema aja jooksul, mistõttu ainult see asjaolu, et apellant ei saanud üle aasta pärast kahju tekkimist kahjustusi hinnata, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele kahju suuruse tõendamatuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et apellandi seaduslik esindaja V. P käis pärast veeavariid hageja korteris ja ta möönab samade kahjustuste olemasolu, mis on kajastatud ka ekspertiisiaktis ja kalkulatsioonis. Ebaõige on apellandi väide, et kahju suurust saavad tõendada ainult tegelikult remondi eest tasutud arved. Apellant on küll kahju suurusele vastu vaielnud, kuid pole esitanud ise tõendeid selle kohta, kui suur võiks olla tema arvates vajalik kulu kahjustuste kõrvaldamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja jagamisel lähtuda kuni 31.12.2005 kehtinud seadusest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lgtest 1 ja 8 tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.