Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja MS korteris 06. augustil 2004 teostatud remonditööde ajal purunes laekatte osalise varisemise tõttu käterätikute kuivati. Mitme tunni vältel läbi lae voolanud kuuma vee tõttu tekkisid hageja SS korteris veekahjustused. Hageja arvates oli kahju tekkimise üheks põhjuseks asjaolu, et remondi läbiviimise ajal ei katkestatud sooja vee ühendust ega teavitatud korteriühistut, mille tõttu viibis veeühenduse katkestamine asjaomaste isikute poolt. Kostja tekkinud kahju hagejale hüvitanud ei ole, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista kahju 139 840 krooni ning kohtukulud riigilõivu 8000 krooni ja õigusabikulu 14 250 krooni. Kostja vastuväited ja regressinõue Kostja MS hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt teostas ta korteris remondi- ja ehitustöid, mille käigus muudeti korteri esialgset planeeringut, mis seisnes vaheseinte ja tubade usteavade asukohtade muutmises. Selleks tellis kostja projekti AS-ilt Eesti Projekt, taotles ehitusloa Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ja sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga A, kes tööd teostas. Kostja leidis, et remondi – ja ehitustööde läbiviimise ja käterätikute kuivati ja püstiku vahelise liitmiku purunemise vahel ei ole põhjuslikku seost, kuna Toru Abi arvamuse kohaselt põhjustas veeavarii käterätikute kuivati liitmiku ebakvaliteetne keevitus. Püstikute vahetuse tellis elamuühistu M enne kostja korteriomanikuks saamist. 21.09.2005 esitas kostja TsMS § 82 alusel hagi regressi korras kolmanda isiku OÜ A vastu, paludes hagi rahuldamise korral nõuda kolmandalt isikult regressi korras tema kasuks kahju 139 840 krooni ja kohtukulud riigilõivu 8000 krooni ja õigusabikulu 6000 krooni, kuna töövõtja kahjustas soojavee püstikut remonditööde käigus. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik ja kostja regressihagi järgi OÜ A hagi ega regressihagi ei tunnistanud ja palus need rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt teostas tema üldehitustöid, mitte sanitaartehnilisi töid. OÜ A arvamuse kohaselt põhjustas veeavarii püstiku ja käterätiku kuivati vahelise liitmiku ebakvaliteetne keevitus. OÜ A palus välja mõista tema kasuks õigusabikulu 5000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud ehitusloa taotluse, ehitusloa nr. 25270, AS-i Eesti Projekt projekti seletuskirja ja joonistega ja ehitusjärelevalveks võetud kohustusega on tõendatud, et MStaotles ja talle anti ehitusluba XXX korteri nr. 9 siseseinas avade tegemiseks. Tööde tegemiseks sõlmis kostja töövõtulepingu nr. 23-02 OÜ-ga A. Ehitusluba anti MSle tingimusel, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Vaidlust ei ole, et hageja SS omandit kahjustati kostja MS korteris ehitustööde läbiviimisel 06. augustil 2004 sellega, et kuum vesi voolas läbi lagede kostja korterist hageja korterisse. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 06.augustil 2004 tegi kostja MS korteris ehitus- ja remonditöid OÜ A . Menetlusosalised vaidlevad veekahjustuste ulatuse ja selle likvideerimise maksumuse üle ning selle üle, kas kahju põhjustati seoses ehitustööde läbiviimisega. Kohtule esitatud EÜ Masti juhatuse liikme A V ja santehniku L S 06.08.2004 koostatud aktidega on tõendatud, et kuum vesi voolas kostja MS korterist 06. augustil 2004 kella 11.15 12.20 paiku ning tekitas veekahjustusi korterites nr. 5 ja 1, kusjuures hagejale SSile kuuluvas korteris nr. 5 voolas vesi kolme elutuppa, rõdule, kahte koridori, vannituppa, tualettruumi ja pistikupesadesse. Aktis on märgitud, et vannitoa remont ei olnud kooskõlastatud EÜ Masti juhatusega ning, et soojavee püstik purunes valede töövõtete tõttu. Tunnistaja V S ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et vannitoa ja WC ühendamiseks ja laiemaks ehitamiseks andis OÜ A seaduslik esindaja V P talle ülesande lammutada kõik

vannitoa ja WC-ga piirnevad seinad ja lagi. Projekti tunnistajale ei näidatud. Pärast seda, kui lammutati vannitoa sein, mille külge oli kinnitatud käterätikute kuivati, kinnitati käterätikute kuivati nööri ja konksu abil osaliselt lammutamata lae külge. Mõne aja pärast tuli käterätikute kuivati liitmikust välja ning sellest hakkas välja purskama kuum vesi. Tunnistaja A L ütlustega ja AS L aktiga on tõendatud, et korteriomanik esitas temale ülevaatuseks soojavee tsirkulatsioonitorustiku osa koos käterätikute kuivatiga. Ülevaatusel selgus, et torustik on PPR torudest, üks liitmikest oli keevitatud ebakvaliteetselt ning kinnitus tuli mingi mõjutuse tõttu lahti. Mehaanilise vigastuse jälgi ei olnud. Kostja MS korteri muudatuste kohta AS-i Eesti Projekt koostatud projekti seletuskirja ja joonistega on tõendatud, et vannituba ja WC ehitatakse laiemaks 20 cm esiku arvelt ning, et freesitakse üksnes esiku poolset seina. Teiste seinte ja vannitoa lae lammutamist projektis ette ei nähtud. Eeltoodud tõenditest saab järeldada, et MS korteriomanikuna ei taganud ehitusprojekti kohast ehitamist ja teiste korteriomanike ohutust ehitamise ajal, et OÜ A töövõtjana ei teinud töid vastavuses ehitusprojektiga, et lammutustöid tehes ei toestatud piisavalt seinas olnud kinnitustest lahti võetud käterätikute kuivatit, mistõttu see tuli liitmikust lahti ja põhjustas kuuma vee väljavoolu, et MS ehitustööde tellijana ja OÜ A töövõtjana ei olnud piisavalt hoolikad jättes elamuühistu Masti asjaomased isikud lammutustööde teostamisest teavitamata ning vannitoa ja WC seinte ja lae lammutustööde teostamise ajaks veeühenduse sulgemata. Seega on eeltoodud tõenditega ka tõendatud, et veekahju tekkimine oli põhjuslikus seoses MS korteris tehtavate remondi - ja ehitustöödega. Asjaolu, et käterätikute kuivati liitmik oli ebakvaliteetselt ühendatud ei põhjustanud iseenesest ilma väliste mõjutusteta veekahju, kuivõrd liitmik oli veesurvest hoolimata püsinud lekkimata mitmeid aastaid. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju suurus -139 840 krooni - on tõendatud OÜ Ehituseksperdilt Tallinnas XXX korteris nr. 5 veekahjustuse ulatuse ja nende kahjustuste likvideerimise maksumuse eksperthinnanguga, seisuga 15. september 2004. Eksperdi hinnang kahjustuste ulatuse kohta on kooskõlas elamuühistu 06.08.2004 aktis märgitud kahjustuste ulatusega. Hageja esitas hagi kohtule 09.detsembril 2004. VÕS § 128 lõikest 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, seega on eksperthinnang asjakohane tõend kahju suuruse hindamisel. Asjaolu, et hageja on kohtumenetluse ajal alustanud kahjustuste likvideerimist ei välista kahju suuruse tuvastamist eksperthinnangu alusel. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks eksperdi arvutatud summa põhjendatud ja mõistlik. MS ja OÜ A vastuväited selle kohta, et kahjustused tekkisid väiksemas ulatuses või et kahjustuste likvideerimiseks kantavad kulud võinuks olla väiksemad, on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja MS vastutab hageja omandi kahjustamise eest nii korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, kui ka ehitusseaduse (ES) § 29 lg 1 punktide 3 ja 4 ja lõige 2 punkti 1 alusel, mille kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav ja ehitise ning selle asukoha

maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve). OÜ A vastutab MS ees vastavalt ehitusseaduse § 48 punktile 6, mille kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu. Kohus leidis, et MS ega OÜ A, kelle vastu on esitatud regressihagi ei ole tõendanud, et nemad ei olnud süüdi SSile kahju tekitamises või et nad rikkusid oma kohustusi asjaolu tõttu, mida ei saanud mõjutada. Kohus leidis, et nii põhihagi kui ka regressihagi kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel, kuivõrd MS ja OÜ-l A ei ole vaidlust töö lepingutingimustele mittevastavuse ega ka töö kahjustumise või hävimise üle, vaid tööde teostamise käigus SSile kahju tekitamise üle. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et MS tuleb SS kasuks välja mõista riigilõiv 8000 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 6900 krooni, kokku 14 900 krooni. Regressihagi rahuldamise tõttu tuleb OÜ-lt A MS kasuks välja mõista riigilõiv 8000 krooni ja kulutused tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 6000 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seoses regressihagi rahuldamisega kuulub OÜ-lt A väljamõistmisele kohtukulu postikulu 299.30 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.