Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-32338
Tsiviilasi
OÜ X hagi Maksu- ja Tolliameti (Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ X määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
OÜ X esitas maakohtule hagi Maksu- ja Tolliameti (Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Maakohtu 29.11.2006 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale puuduse kõrvaldamiseks – täiendava riigilõivu tasumiseks – aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. OÜ X esitas maakohtu 29.11.2006 määrusele määruskaebuse. Hageja oli seisukohal, et määruskaebuse esitamine nimetatud määrusele peaks olema lubatav, sest hagejal ei ole võimalik tasuda täiendavat riigilõivu, seega takistab määrus asja edasist menetlemist. Sellisele määrusele aga saab puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebust TsMS § 660 lg 1 alusel.
Tartu Maakohus jättis 4. jaanuari 2007 määrusega OÜ X 20.12.2006 määruskaebuse Tartu Maakohtu 29. novembri 2006 määrusele, millega jäeti hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, menetlusse võtmata. Kohus oli seisukohal, et määruskaebuse esitamine kohtu määrusele, millega jäeti hagiavaldus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, ei ole lubatav. Määruskaebuse esitamine ei ole seadusega ette nähtud ja see määrus ei takista asja edasist menetlemist. TsMS § 372 lg 2 sätestab, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Sama paragrahvi 4. lõike esimese lause kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5). Seega on hageja esitanud määruskaebuse ennatlikult. Kui hageja jätab kohtu nõudmise täiendava riigilõivu tasumiseks täitmata, siis keeldub kohus määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, põhjendades seda täiendava riigilõivu tasumata jätmisega. Sellele määrusele saab hageja esitada määruskaebuse, vaidlustades kohtu nõudmise täiendava riigilõivu maksmiseks.
OÜ X taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2007 määruse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt TsMS § 372 lg 2 sätestab, et kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Juhul, kui hageja täiendavat riigilõivu juurde ei maksa, jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Seega takistab 29.11.2006 määrus otseselt asja menetlusse võtmist. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule, kui määrus takistab asja edasist menetlemist. Vaidluse all on küsimus, kas täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on varaline või mittevaraline. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse nõue mittevaraliseks. Seega on hagihind määratletav hageja varalise sfääri võimaliku muutumisega. Hagi rahuldamise korral on hageja midagi õigustatud saama. Antud hagiavalduses esitatud nõude võimaliku rahuldamise puhul hageja varaline sfäär ei muutu. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lähtudes eeltoodust ei muutu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral võlgniku õiguste ega kohustuste maht. Seega ei eksisteeri käesoleva nõude puhul sellist hüve väärtust, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama, millest tulenevalt on tegemist mittevaralise nõudega. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt on riigilõiv 15 000 krooni suuruse hagihinna puhul 1000 krooni, mis on hagejal tasutud.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et määruse peale, millega jäeti hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, ei saa edasi kaevata. Seega ei olnud OÜ X määruskaebus maakohtu 29.11.2006 määrusele lubatav ning maakohus keeldus põhjendatult määruskaebust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Seega käiguta jätmise määrus ei takista asja edasist menetlust ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on ekslik. TsMS § 372 lg 4 ja 5 näevad ette, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus ning nimetatud määruse peale saab esitada määruskaebuse. Vaidlusalusel juhul ei ole maakohus keeldunud OÜ X hagiavaldust menetlusse võtmast. Juhul, kui maakohus seda teeb, on määruskaebuse esitajale tagatud võimalus kohtu nimetatud otsustust vaidlustada. TsMS § 663 lg 2 teise lause kohaselt ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa edasi kaevata.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.