Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS EMT esitas 21.12.2006.a. kohtule hagiavalduse Mxxxx Pxxxxvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2001.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule on hageja esitanud kostjale arved. Kostja on jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 2039,65 krooni. Kostja on maksete tasumisega olnud hagi esitamise seisuga viivituses 1773 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 5425,38 krooni. Hageja ei nõua viivist kogu ulatuses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2039,65 krooni ja viivis 2038,65 krooni. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda vastavalt TsMS §-le 394 hagile kirjalikult vastama. Kohus menetles asja lihtsustatult kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Kostjale määras kohus aja tema ärakuulamiseks. Kostja hagile määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud. Kostja kasutas ärakuulamise võimalust. Kohus kuulas kostja ära 13.02.2007.a. istungil. Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja võttis omaks, et on sõlminud hagejaga lepingu ja jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. Kostja avaldas, et sõlmis enda nimel lepingu teise isiku kasuks. Nimetatud isik lubas kostjale igakuiselt maksma hakata, kuid kadus ära ja oma lubadust ei täitnud. Kostja ei tea selle teise isiku nime. Kostja pole kätte saanud hageja poolt saadetud arveid. Kostja elas 4 aastat Tallinnas, arveid talle ei edastatud.. Kostja hetkel ei tööta ning talle on omistatud 80 %-line töövõimetus. Seetõttu on raskendatud võlgnevuse tasumine hagejale. Kostja avaldab soovi tasuda võlg kompromissi alusel osade kaupa 300 krooni kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esitatud materjalide põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad faktilised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2001.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. • Sõlmitud lepingu alusel on kostja jätnud hagejale tasumata 2039,65 krooni. Nimetatud asjaolude üle puudub pooltel vaidlus. Ehkki kostja väitel on teleteenust kostja asemel faktiliselt kasutanud kolmas isik, on hageja ees lepingulise kohustuse täitjaks kostja ise, kes on lepingu pooleks. Hageja poolt esitatud nõue lepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja on osutanud kostjale pooltevahelise lepingu alusel teleteenust. Poolte vahel on tegemist müügilepinguga ning sellist suhet reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg.3. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile: poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid.

Kostja on hageja poolt pakutud teenuseid kasutanud, kuid jätnud lepingujärgsed maksed tasumata. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja nõuab kostjalt lepingust tulenevate summade tasumisega viivitamise eest viivist. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja on maksete tasumisega viivitanud. Hageja nõuab viivist põhinõudega ligilähedases ulatuses. Kostja võla- ja viivisenõudele sisuliselt vastu ei vaidle. Kostja väitel on võlgnevus jäänud tasumata seetõttu, et ta pole kätte saanud hageja poolt saadetud arveid, kuna viibis elukohast eemal, elas 4 aastat Tallinnas. Ärakuulamisel avaldas kostja, et hetkel puudub tal piisav sissetulek võlgnevuse tasumiseks kogu ulatuses. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 7.1.17 näeb ette hageja kohustuse edastada kliendi soovil arved tähitud postiga või väljastada need EMT teenindusbüroost või muul kokkulepitud viisil. Antud juhul pole kostja avaldanud soovi esitada temale arved muul viisil kui lihtkirjaga lepingus avaldatud aadressil. Seega ei saa kostja nimetatud vastuväidetele tugineda. Ärakuulamisel avaldas kostja soovi tasuda võlgnevus kompromissi alusel osade kaupa 300 krooni kuus. Ehkki kostja on olnud maksete tasumisega viivituses hagi esitamise seisuga 1773 päeva ja pole ka hagimenetluse ajal pöördunud hageja poole kompromissi sõlmimiseks, peab kohus põhjendatuks otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viis TsMS § 445 lg.1 alusel. Määrates otsuse täitmise viisiks tasumise osade kaupa, on kasutatud kõige reaalsemat võla tasumise võimalust. Sellisel tasumisel peab kogu võlgnevus olema tasutud 06.aprilliks 2008.a. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 818,11 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus otsuse tegemisel juhindub VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1, p 6; § 208 lg 1, lg 3; TsMS § 162 lg 1; § 442, § 444 lg.1, § 440 lg.1, § 445. Kohtunik

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.