Tsiviilasi nr.2-06-26777
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.veebruar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-26777
Tsiviilasi
AS X hagi E. T. vastu lepingujärgse võlgnevuse, summas 1 798.27 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : H. P. Kostja : E. T. /ilmumata/
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113 ja §208 ning TsMS §162, §410, §413, §415, §§434-§436, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi E. T. vastu täies ulatuses. Välja mõista E. T liitumis- ja ostu-müügilepingu järgne võlgnevus summas üheksasada kolm (903) krooni 22 senti ja viivis summas kaheksasada üheksakümmend viis (895) krooni 05 senti; AS X kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.02.2007.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse ärakirja kättesaamisest või 28 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisega kättetoimetamisest, esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hageja esindaja avaldab, et 16.02.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 18.02.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Nokia 1100; liitumis- ja ostu-müügilepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma ostetud kauba ja tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Esindaja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 903.22 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 895.05 krooni. Esindaja lisab, et kuigi hageja väljastas kostjale kompromissilepingu, pole viimane allkirjastatud lepingut tagastanud ega asunud võlgnevust tasuma. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 ja õigusabikulud summas 305.71 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale väljastatud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega, et adressaat on kohtukutse kätte saanud /tl.38/. Kohtukutses hoiatati kostjat, et istungile mitteilmumise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist. Vaatamata kätte toimetatud kohtukutsele ja hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kohus on andnud pooltele võimaluse esitada tõendeid taotlusi ning hageja esindaja kinnitusel täiendavaid tõendeid ta ei esita, peab kohus võimalikuks asi lahendada. Kuigi kostja on eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi tunnistanud ja lubanud asuda võlgnevuse ositi tasuda hiljemalt 15.02.2007.a. /tl.34/, pole hageja kinnitusel kostja allkirjastatud lepingut tagastanud ega asunud võlgnevust tasuma. Arvestades asjas kogutud tõendite piisavust ning järgimaks menetlusökonoomia printsiipi, peab kohus õiglaseks ja otstarbekaks lahendada asi tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-6,7-9/ on tõendatud, et 16.02.2004.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 18.02.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs hageja kostjale mobiiltelefoni Nokia 1100. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük ja teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) 208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind rahas. VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. ja punkt 5.9 ning ostu-müügilepingu punkt 5.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste ja saadud kauba eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.1113/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.12. ning ostu-müügilepingu punktis 5.4., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -määrast, saades viivise suuruseks seisuga 15.09.2006.a. 895.05 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 903.22 krooni ja viivis summas 895.05 krooni.
Menetluskulud “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 14.02.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.