Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

mille esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kõik isikud, kelle valduses on ükskõik millisel alusel võlgniku vara, on kohustatud sellest teatama pankrotihaldurile nõuete esitamiseks määratud tähtaja jooksul. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt OÜ asutati aastal. tegevusalad: ehitus ja üldehitustööd; juhatuse liige MO toimus osanike vahetus– MO müüs osakud JG, kes sai ka juhatuse liikmeks. on ettevõttel SEB Eesti Ühispangas arvel 0 krooni, Sampo pangas, Nordea pangas ja Hansapangas arve puudub. Võlgnikul on lisaks võlgnevusele pankrotiavalduse esitanud AS ees järgmised võlad: - ........... - .................. Ettevõtte peamine koostööpartner oli AS. KV on kandnud rahasid muuseumi renoveerimise eest 217 000 krooni. on KV arve nr 1 alusel maksnud sadama taastamistööde eest 100 000 krooni. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud ning on pangakaardiga välja võetud 50 000 krooni, mis kassas ei kajastu. JG seletuste järgi ei ole ta saanud kätte raamatupidamise dokumente ega muid ettevõtte dokumente. J. G iseloomustab tegevusetus ettevõtte juhtimisel. Ajakirjanduse andmetel oli ettevõtte tegelik juht TL. PP andmetel on TL end süüdi tunnistanud süüdistuses, mille kohaselt ta andis L 45 000 krooni ja 85 000 krooni altkäemaksu. Samuti on end pistiseandmisele kaasaaitamises süüdi tunnistanud OÜ tollane osanik ja raamatupidaja, endine juhatuse liige MO M. O olles ainsana OÜ pangakonto kasutamise õigust omava isik, andis kahel korral sularahaautomaadist osaühingu pangakontolt võetud sularaha T. kes andis selle edasi M. . EP andmetel on pistiseandmise süüdistuses kohtu all ka juriidiline isik OÜ , firmat ootab süüdimõistmise korral rahaline karistus. Ajutise halduri hinnangul on pankroti üheks põhjuseks ettevõtte varade kasutamine isiklikeks huvideks. T. L ja M. O ei ole teinud halduriga koostööd, seisuga puuduvad raamatupidamise dokumendid ning sõlmitud lepingud. Olemasolevate andmete põhjal ei saa haldur anda hinnangut võlgniku varalisele seisundile. Hinnates olukorda ja tuginedes võlgniku pangakonto väljavõtetele ning olemasolevatele dokumentidele haldur leiab, et ettevõte on varatu. Ajutisel halduril on alust eeldada, et OÜ pankrotimenetluse on põhjustanud endise juhatuse liikme M O raske juhtimisviga pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. JG tegevust äriühingu juhtimisel iseloomustab tegevusetus, mis on raske juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 tähenduses. OÜ ei ole suuteline tasuma oma kohustusi osaliselt, kui täitemenetluse kaudu mõistetakse välja tehingute tulemusena saadud vahendid. Tõenäoliselt esitab pankrotihaldur tsiviilhagi endise juhatuse liikme MO ja JG vastu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Võlausaldaja esindaja jäi taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku seaduslik esindaja JG tunnistas maksejõuetust. Asjaolu, et tegemist on varatu äriühinguga, sai talle selgeks pärast osaühingu omandamist. J. G väidetel vajas ta

ehitusettevõtet ja ostis arvatavalt tegutseva ettevõtte, mille majanduslik seis ostmise hetkel vastas hindele „4“. Võlgadest sai J. G teada hiljem, võlgade põhjendatust ei oska hinnata, sest ei ole tutvunud dokumentidega. Ettevõtte tegelik juht T L ei ole siiani täitnud lubadust anda uuele osanikule üle äriühingu dokumendid. Dokumentidega tutvumise järel saab otsustada, kes ja kui suures osas võlgade eest vastutavad, võimalik on kompromiss. J. G sõnul ei ole ta deklaratsioone esitanud, sest majandustegevust ei toimu. Võlgniku endine osanik ja juhatuse liige MO seletas, et äriühing loodi turisminduse eesmärgil. Kui äriühing sattus raskustesse, otsustati osaühing müüa. Uus omanik leidis, et suudab raskustes osaühingut päästa. Ajutine pankrotihaldur jäi arvamuse juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada. Ettevõte on varatu, kulude katteks on pankrotimenetluses vahendeid loota, on tagasivõitmise võimalus ning eeldused kompromissiks. Võlausaldaja ja võlgniku esindajad nõustusid ajutise halduri töötasu suurusega. Kohtuotsuse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Ülalnimetatud pankroti väljakuulutamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine on põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevaid võlgu 1 233 304,90 krooni ulatuses, äriühing on varatu, majandustegevust alates ei toimu. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb võlgnikku pidada maksejõuetuks. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja OÜ pankroti. PankrS § 28 lg 2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on OÜ i pankrotiseisundi põhjustanud osaühingu vara kasutamine endise juhatuse liikme MO poolt isiklikes huvides. M. O on teinud äriühingu pangakontolt sularaha väljamakseid, mis äriühingu kassas ei kajastu. Samuti on ajutise halduri hinnangul käsitatav raske juhtimisveana praeguse juhatuse liikme JG tegevusetus äriühingu juhtimisel. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt juhatus korraldab äriühingu raamatupidamist. ÄS § 179 lg 1 sätestab juhatuse kohustuse koostada pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruanne ja tegevuse aruanne raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Viidatud paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud ning juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile hiljemalt 6 kuu möödumisel

majandusaasta lõppemisest. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 1 kohaselt majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. RPS § 15 lg 1 kohaselt raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 paneb juriidilise või füüsilise isiku seaduslikule esindajale kohustuse tagada esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. PankrS § 22 lg 4 kohaselt on raamatupidamiskohuslasest võlgnik kohustatud ajutise halduri nõudel esitama haldurile eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga. OÜ majandusaasta aruannet ei ole esitatud, MO poolt äriühingu varaga teostatud sularahaoperatsioonid on kaasa toonud MO enda ja äriühingu kriminaalvastutuse. Äriühingu vara on kasutatud äriühingu huvide vastaselt ning need tehingud on raamatupidamisdokumentides kajastamata. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole siiani esitatud bilanssi ega raamatupidamise dokumente. JG kinnitas, et ei ole omalt poolt võtnud midagi ette, et raamatupidamisdokumente T. L kätte saada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikmed ei ole täitnud oma ülesandeid ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et MO tegevus ja JG tegevusetus äriühingu juhtimisel on käsitatavad raske juhtimisveana. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Vastavalt PankrS § 78 lg-le 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja olid nõus, et ajutine pankrotihaldur AA jätkab OÜ pankrotihaldurina, A. A on enda pankrotihalduriks nimetamisega nõus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. AA on esitanud ajutise pankrotihalduri töötasu nõude 12 töötunni eest tunnitasuga 600 krooni, kokku summas 7200 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle ning on tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 5 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlusest nähtuv ülesannete täitmisele kulunud aja arvestus on põhjendatud ning arvestades ajutise

halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu taotletud suuruses brutosummana 7200 krooni. Ajutise halduri tasu summas, mis ületab 5000 krooni, tuleb välja mõista pankrotivarast.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.