Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sisu Tartu Maakohtu 30.11.2006. a otsusega mõisteti kostjalt – L. L. hageja - AS EMT kasuks välja 2674,73 krooni võla ja 52,92 krooni viivise katteks ning menetluskulud jäeti kostja kanda. Hageja nõuab kohtule 01.02.2007. a esitatud avalduses kostja kanda jäetavate kohtukulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 250 krooni riigilõivu ning hageja õigusabikulud on 1800 krooni.

2-06-30550

Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid määratud tähtajaks (09.02.2007) esitanud. Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 30.11.2006. a otsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda jõustus 20.12.2006. a (tl 27-28). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse juba hagiavalduses (tl 3) ja täiendavalt veel 01.02.2007. a (tl 32). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud menetluskulude hüvitamist juba hagiavalduses, siis tuleb lugeda hageja menetluskulude avaldus kohtule esitatuks tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagi esitamisel on tasutud 03.10.2006. a 250 krooni riigilõivu (tl 5). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Arve (tl 6) kohaselt on AS Julianuse Inkasso Agentuur nõudnud hagejalt esindustasu 1800 krooni. Nimetatud summat loeb hageja enda õigusabikuluks ning taotleb selle väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, peaks olema 400 krooni. Kuna käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust TsMS § 178 lg 2 kohaselt ning see jõustub TsMS § 466 lg 3 alusel menetlusosalistele kättetoimetamisest, siis peab kohus otstarbekaks kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks kindla tähtaja andmist alates määruse kättetoimetamisest. Lembit Käis Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.