Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-7775

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Aare Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-7775

Tsiviilasi

AS X avaldus I. M. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja AS X, registrikood xxxxxxxx, esindaja H. P. , Y AS; kostja I. M. , isikukood xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Välja mõista I. M. senti)

AS X kasuks menetluskulu 170,19 (ükssada seitsekümmend krooni ja 19

Menetluskulud tasuda Y AS kontole nr xxxxxxxxxxxx A Pank. Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole määrust täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS X esitas kohtule 21.06. 2006 avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on õigusabikulud 170,19 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 08.05.2006 otsusega rahuldati AS X hagi I. M. vastu ja I. M. mõisteti AS X kasuks välja 1001,09 krooni ja riigilõiv 250 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud I. M. kanda. Kohtuotsus jõustus 09.06. 2006.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest,

selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 33). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 29.06.2006.a. (tl 34). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1,3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohatulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 170,19 krooni. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus 170,19 krooni ulatuses hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 alusel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt I. M. välja mõista AS X kasuks menetluskuluna hageja esindaja kulu summas 170,19 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.