Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-06-39730

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud 28.12.2006 esitas osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) Harju Maakohtule võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on OÜ xxx asutatud Anneli Kaasiku poolt 06.04.2000. Osakapitali suuruseks oli 50 000 krooni. Võlgniku tegevuseks oli riiete jaemüük. Tegevus toimus Roosikrantsi 11 ruumides. Võlgniku faktiline tegevus algas 2000.a. Võlgniku tegevus oli algusest peale kahjumlik. Kulude katteks tegi osanik ja xxx Eesti osaühing (edaspidi xxx OÜ) osakapitali ülekursiga sissemaksu summas 950 000 krooni. Osakuid emiteeriti täiendavalt 20 000 krooni. Tegevuse finantseerimiseks võttis võlgnik täiendavalt laenu xxx OÜ-lt ja xxx osaühingult (edaspidi xxx OÜ), mille tasumise tähtajaks oli 31.12.2006. Vaatamata täiendavatele finantseeringutele oli võlgniku majandustegevus jätkuvalt kahjumlik. Kahjumi tõttu 2002.a suvel võlgniku tegevus peatati ja kauplus suleti. Kaupluse sisustus ja kaubad säilisid lootuses, et on võimalik uuesti taastada majandustegevus. Kahjumi ja sellest tuleneva tegevuse lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et puudus piisavalt maksejõulisi kliente ning seetõttu oli käive liiga väike kasumlikult tegutsemiseks. Juhatus oli seisukohal, et tegevus tuleb peatada. Käesolevaks ajaks ei pea võlgnik võimalikuks tegevuse jätkamist ja võlgnevuste tasumist. Võlgnikul on kohustusi 2 689 027 krooni väärtuses. Võlgniku vara koosneb riidevarudest ja kaupluse sisustusest, mida bilansilises väärtuses 1 300 727 krooni müüa ei ole õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgniku juhatuse liige, et võlgniku maksejõuetus on püsiv ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Harju Maakohtu 05.01.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase.

2-06-39730 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustab võlgniku vara raamatupidamislikus väärtuses 1 250 521.77 krooni, mis koosnev pangakontol olevast 83.77 kroonist ja kaubavarude soetusmaksumusest 1 250 438 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikule kuuluvad kaubavarud, kaupluse sisustus/tehinka ja firmamärk ei ole likviidne vara ning nende realiseerimine on problemaatiline. Ajutine pankrotihaldur on tulenevalt enda kogemustest analoogse vara realiseerimisel teises pankrotimenetluses seisukohal, et kogu olemasoleva võlgniku vara turuväärtuseks võib kujuneda ca 60 000 krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 2 689 027 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta vastab tegelikkusele. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et seoses maksejõuetuse tekkimisega oleks pandud toime kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused, sest võlgniku likvideerimist ei ole õigeaegselt alustatud, kuid arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on paigutanud ettevõttesse suuri isiklikke vahendeid, mille arvelt on likvideeritud kohustused kolmandate isikute ees – maksuamet, töötajad, rendileandja, hankija – ning võlausaldajatena figureerivad isikud, kes on sisuliselt ettevõtte omanikud ja seetõttu on ettevõtte tegevusega kursis, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku juhatuse liikme käitumist ei saa vaadelda juhtimisveana pankrotiseaduse mõttes. 31.01.2007 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur kandis ette aruande sisu ja palus välja mõista tasu tema poolt täidetud ülesannete eest summas 13 000 krooni ja menetluse läbiviimiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1 557.40 krooni. Vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste suurusele ei ole esitatud.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. OÜ xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt oli OÜ xxx tegevuseks riiete jaemüük. Võlgniku osakapitali suuruseks oli asutamisel 50 000 krooni. Võlgniku faktiline tegevus algas 2000.a. Võlgniku tegevus oli algusest peale kahjumlik. Kulude katteks tegi osanik ja xxx OÜ osakapitali ülekursiga sissemaksu summas 950 000 krooni. Osakuid emiteeriti täiendavalt 20 000 krooni. Tegevuse finantseerimiseks võttis võlgnik täiendavalt laenu xxx OÜ-lt ja xxx OÜ-lt, mille tasumise tähtajaks oli 31.12.2006. Vaatamata täiendavatele finantseeringutele oli võlgniku majandustegevus jätkuvalt kahjumlik. Kahjumi tõttu 2002.a suvel võlgniku tegevus peatati ja kauplus suleti. Kaupluse sisustus ja kaubad säilisid lootuses, et on võimalik uuesti taastada majandustegevus. Kahjumi ja sellest tuleneva tegevuse lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et puudus piisavalt maksejõulisi kliente ning seetõttu oli käive liiga väike kasumlikult tegutsemiseks. Juhatus oli seisukohal, et tegevus tuleb peatada. Käesolevaks ajaks ei pea võlgnik võimalikuks tegevuse jätkamist ja võlgnevuste tasumist. Võlgnikul on kohustusi 2 689 027 krooni väärtuses. Võlgniku vara koosneb riidevarudest ja kaupluse sisustusest, mida bilansilises väärtuses 1 300 727 krooni müüa ei ole õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgniku juhatuse liige, et võlgniku maksejõuetus on püsiv ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti.

2-06-39730 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul raha ca 60 000 krooni ja kohustusi 2 689 027 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli ostuvõimeliste klientide puudumine. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku seaduslik esindaja on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Võlgniku tegevus on alates 2002.a suvest lõppenud. Võlgniku tegevus oli algusest peale kahjumilik, võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et seoses maksejõuetuse tekkimisega oleks pandud toime kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused, sest võlgniku likvideerimist ei ole õigeaegselt alustatud, kuid arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on paigutanud ettevõttesse suuri isiklikke vahendeid, mille arvelt on likvideeritud kohustused kolmandate isikute ees – maksuamet, töötajad, rendileandja, hankija – ning võlausaldajatena figureerivad isikud, kes on sisuliselt ettevõtte omanikud ja seetõttu on ettevõtte tegevusega kursis, siis leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku juhatuse liikme käitumist ei saa vaadelda juhtimisveana pankrotiseaduse mõttes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgniku omanikel tahe ettevõtet saneerida. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaadi abi Ene Ahas’e, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.