Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 06.02.2007, Tallinn Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei ja koht Tsiviilasja number

2-05-15981

Tsiviilasi

AH’i ja KK’e hagi AS vastu nõukogu otsuse p 1 kehtetuks tunnistamiseks

Kohtuistungi aeg, koht, osalenud

Avalik kohtuistung 24.01.2007, Kentmanni kohtumaja

isikud

Tallinn,

Hagejate esindaja vandeadvokaat AP Kostja esindaja vandeadvokaat EK

Resolutsioon Hagi jätta rahuldamata. Välja mõista KK kasuks.

15000 krooni ja AH

15000 krooni õigusabikulude katteks AS

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole otsuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused Hagejad palusid tunnistada kehtetuks AS nõukogu otsuse p 1, millega otsustas kostja nõukogu konstateerida asjaolu, et sama nõukogu varasema otsuse p 4 on tühine. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Hagi asjaolude kohaselt ei saanud nõukogu ise oma varasema otsuse tühisust otsustada ning nõukogu ei saa ise oma otsuse tühisusele tugineda, sest otsuse tühisust ei ole tuvastanud kohus TsÜS § 38 lg 2 järgi. Seaduses ei ole tagajärjena sätestatud seda, et kui nõukogu ei olnud pädev otsust vastu võtma selle tõttu, et kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, et siis oleks otsus oleks kohaselt tühine. Ainult kohus saab tuvastada, kas nõukogu otsus on tühine või mitte, nimetatud on ainult kohtu pädevuses. vastuvõetud otsusega, millega tuvastati tehtud nõukogu p 4 tühisust, tekitati kahju hagejatele, kuna püüti vabaneda kohustustest hagejate ees – milleks oli vastavalt õigus saada lahkumishüvitust juhul kui

juhatuse liikme lepingud lõpetatakse hagejatega (kui juhatuse liikmetega) ennetähtaegselt. Hagi ei ole aegunud TsÜS § 38 järgi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda. Hagi on aegunud, kuna ÄS § 322 lg 4 sätestatud 3- kuuline nõude esitamise tähtaeg on läbi. Ainuüksi selle tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Vaidluses on kohaldatavad äriseadustiku vastavad sätted, mis on erinormiks TsÜS § 38 sätestatule. Nõukogul on pädevus otsustada oma varasemate otsuste kehtivuse/kehtetuse üle. Hagi on esitanud kohtule isikud, kes ei olnud enam hagi esitamise ajal juhatuse liikmed, seega ei ole nad ÄS § 322 lg 4 järgi isikud, kes saavad nõukogu otsust vaidlustada. Hagejate nõudeõigus ei tulene TsÜAS § 38 lg 1,3. Kohtu põhjendused TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist ja lg 3 1. lause järgi võib otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitada kohtule 6 kuu jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 322 lg 4 järgi võib kohus aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva nõukogu otsus, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hagejad on esitanud kohtule nõukogu kehtetuks tunnistamise hagi. Kuigi TsÜS § 38 lg 3 järgi võib esitada juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi kuue kuu jooksul, on äriühingute puhul kehtiv erisäte, milleks antud juhul on ÄS § 322 lg 4 tulenev nõude esitamise tähtaeg vastavalt 3 kuud, mis ei ole aga aegumistähtaeg vaid preklutsioonitähtaeg ehk õigust lõpetav tähtaeg ning tegemist ei ole aegumise küsimusega vaid õiguse lõppemisega. AS nõukogu võttis otsuse vastu , hagi on hagejate poolt kohtule esitatud enne kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi (postitatud) e. pärast ÄS § 331 lg 2 ettenähtud 3–kuulist nõude esitamise tähtaega. Seega on hagejate õigus ÄS § 331 lg 2 järgi kostja nõukogu otsuse vaidlustamiseks lõppenud ja hagi tulebki selle tõttu jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejate õigus kostja nõukogu otsuse vaidlustamiseks on lõppenud, ei ole kohtul vaja anda hinnangut hageja ja kostja teistele väidetele. TsMS RakS § 3 järgi rakendatakse kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele enne 01.11.2006 esitatud asjades kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi jäävad kohtukulud hagejate kanda ning kuivõrd hageja esitas kohtule mittevaralise hagi, on õigusabikulude piirmäär vastavalt 50000 krooni. Kostja taotles õigusabikulude väljamõistmist 35600 krooni. Nimetatu sisaldab materjalide läbitöötamist, vastuse koostamist, esitamist kohtule ning esindust kohtuistungil kokku 15 t (arve 740, lk 115) ning istungiks ettevalmistamist ja esindust kohtus kokku 4,5 tundi (arve 64). Kohtumenetluse käigus on kostja esitanud hagile vastuse, kohtuistungil soovisid pooled pidada läbirääkimisi, mille tõttu asjas sisulist arutelu ei toimunud ja kohus andis menetlusosalistele võimaluse kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe sõlmimiseks. Menetlusosalised kokkulepet ei saavutanud, mida kinnitab kohtule nii kostja kiri kui kohtuistungil hagejate esindajate poolt kinnitatu, et hagejad jäid hagi juurde. Arvestades asjaolu, sh seda, et kostja on esitanud asjas ka sisulisi vastuväiteid, on pidanud läbirääkimisi asja lõpetamiseks ka kohtuväliselt ning arvestades seda, et vaidluses toimus siiski sisuline arutelu 50 minutit, peab kohus mõistlikuks kostja õigusabikulude suuruseks, mis tuleks hagejatel hüvitada, vastavalt 30000 krooni. Siinjuures on kohus arvestanud asja mahtu, tehtud tööd kohtus enne istungeid aga ka kohtuvälise lahendi saamiseks tehtud tööd