Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

kostja üldkoosoleku otsusena ega saa muuta pooltevahelist õigussuhet. Samuti ei ole juhatuse liikme tasu määramine üldkoosoleku pädevuses. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud otsusest tuleb siiski lähtuda, siis on kostja rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust. Protokollilise otsuse kohaselt peab juhatuse liikme tasu olema vähemalt 40.000 krooni kuus. Seega on kostja tasunud hagejale 7000 krooni vähem. Protokolliline otsus võeti vastu 24. märtsil 2004. a. ning hageja viimane juhatuse liikme ülesannete täitmise päev oli 24. märts 2005. a. Ka hüvitise maksmisel on kostja lähtunud 33.000-kroonisest kuutasust. Seega on kostja tasunud hagejale vähem 105.000 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale sel juhul viiviseid 108.304 krooni. Kui kohus peaks leidma, et hagejaga sõlmitud lepingule kohalduvad siduvalt Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2004. a. protokollilisest otsusest tulenevad reeglid, siis palub hageja rahuldada hagi alternatiivsel alusel ning mõista kostjalt välja 213.304 krooni ja viivise 0, 1% põhinõudelt (105.000 krooni) alates 26. septembrist 2007. a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu 19. mai 2004. a. otsus on tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Nõukogu liikmetele ei olnud teada, et 19. mai 2004. a. koosolekul hakatakse arutama juhatuse liikmete volituste küsimusi. Juhatuse valimist ei saa käsitleda nn. jooksva küsimusena. Samuti puudus nõukogu koosolekult nõukogu liige M. Tšernogorova. Seega puudus nõukogul tulenevalt ÄS § 321 lõikest 31 õigus sellist küsimust päevakorda võtta. Samuti ei olnud nõukogu tulenevalt ÄS § 321 lõikest 5 õigustatud selles küsimuses otsust vastu võtma. Eelnimetatud sätete rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Tähtsust ei oma hageja poolt väidetu, et nõukogu liikmed teadsid, et 19. mai 2004. a. koosolekul võib arutusele tulla juhatuse liikmete valimise otsustamine. ÄS § 321 lg. 5 mõttes on oluline vaid see, et juhatuse liikmete valimine ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorra punktina märgitud. 19. mail 2004. a. kehtinud ÄS redaktsioon ei näinud ette võimalust koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes vastuvõetud otsust heakskiiduga kehtivaks muuta. M. Tšernogorova heakskiit on antud peaaegu kolm aastat peale vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist. Samas ei ole ta alates 2004. a. lõpust nõukogu liige, mistõttu heakskiit ei saa omada tähtsust. Kuna nõukogu 19. mai 2004. a. otsuse kohaselt otsustati pikendada juhatuse liikmete töölepinguid, siis isegi otsuse kehtivuse korral ei saa rääkida juhatuse liikmete volituste pikendamisest, sest pikendada otsustati töölepingut, mitte juhatuse liikme lepingut. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogul oli pädevus 15. veebruari 2005. a. otsusega tuvastada tema enda poolt 19. mail 2004. a. vastuvõetud otsuse tühisus. Ühestki ÄS sättest ei tulene, et aktsiaseltsi nõukogul oleks keelatud juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise valdkonnas tehtud otsuste tühisuse tuvastamine. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu

19. mai 2004. a. otsus lepingute pikendamiseks võeti vastu, ilma et juhatuse valimiseks oleks korraldatud konkurss, mistõttu nõukogul puudus õigus juhatuse liikmeid tagasi valida. Ühtlasi ei osalenud P. Põdder kui endine juhatuse esimees nõukogu koosolekul. Kuna P. Põdderi arvamust ei olnud võimalik ära kuulata, puudus nõukogul õigus võtta vastu otsust juhatuse liikmete valimise koha. Hageja nõue on vastuolus ka Tallinna Linnavalitsuse 24. märtsi 2004. a. protokollilise otsusega. See võimaldab juhatuse liikmetele maksta lahkumishüvitist kuni juhatuse liikme kolme kuutasu ulatuses. Tegemist on imperatiivse sättega, millest erinevalt ei saa pooled kokku leppida. Seega on kostja maksnud hüvitist maksimaalses lubatud suuruses. Kostja ei nõustu ka hagiavalduse alternatiivse põhjendusega, kuna vaidlusaluses Tallinna Linnavalitsuse otsuses on toodud üksnes tasude maksimaalmäärad. Esimese astme kohtu otsus

Kostja on esitanud ka vastuväite, et juhatuse valimiseks ei korraldatud konkurssi ning juhatuse liikmete valimisel ei kuulatud ära juhatuse esimeest. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla põhikirja punkti 6. 4. 6 kohaselt korraldab juhatuse tööd juhatuse esimees, kelle valib ametisse nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud ametliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu, kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse. Seega on ebaõige kostja väide, et juhatuse leidmiseks tuli korraldada konkurss. Põhikirja kohaselt tuli konkurss korralda üksnes juhatuse esimehe leidmiseks. Teiste juhatuse liikmete valimiseks konkursi korraldamise kohustust põhikiri ette ei näinud. Samuti on ebaõige kostja väide, et kostja juhatuse esimees nõukogu 19. mai 2004. a. koosolekul ei osalenud. Nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul juhatuse esimees P. Põdder. Protokollis küll ei kajastu, et nõukogu oleks kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse hageja juhatuse liikmena jätkamise osas, kuid tegemist ei ole rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Kostja on esitanud ka vastuväite, et pikendada otsustati töölepingut, mitte juhatuse liikme lepingut. Kuigi 19. mai 2004. a. otsuses on räägitud juhatuse liikmete töölepingute pikendamisest, on selle all mõeldud juhatuse liikmete ametiaja pikendamist. 3. oktoobri 2007. a. istungil on kostja esindaja ka ise tunnistanud, et poolte vahel töösuhet ei olnud. Ülaltoodust tulenevalt kehtib kostja nõukogu 19. mai 2004. a. otsus hageja juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohtu 6. veebruari 2007. a. otsusega jäetud rahuldamata Andres Heinveri ning Kaido Kotkase hagi AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla vastu kostja nõukogu 15. veebruari 2005. a. otsuse punkti 1, millega konstateeriti asjaolu, et nõukogu 19. mai 2004. a. otsuse punkt 4 on tühine, kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud asjaolu ei takista käesolevas tsiviilasjas hinnata nõukogu 19. mai 2004. a. otsuse, millega pikendati juhatuse liikmete ametiaega, kehtivust. Tegemist on erinevate tsiviilasjadega. Vaidlusaluse nõukogu otsuse tegemise ajal kehtinud ÄS § 309 lg. 2 redaktsiooni kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Kostja põhikirja punkti 6. 4. 5 kohaselt on juhatuse liikmete volituste tähtaeg üks kuni kolm aastat. Seega on nõukogule antud võimalus valida juhatus üheks kuni kolmeks aastaks. Kuna nõukogu ei ole määranud, et juhatus on valitud lühemaks kui kolmeks aastaks, siis tuleb tõlgendada nõukogu otsust selliselt, et juhatuse liikmete ametiaega pikendati kolmeks aastaks. Seda kinnitab samuti kostja varasem käitumine. Ka kostja nõukogu

nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise alused“. Selle punkti 12 kohaselt võib linna äriühingu või sihtasutuse juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse liikmele maksta lahkumishüvitist kuni juhatuse liikme kolme kuutasu ulatuses. Nimetatud Tallinna Linnavalitsuse otsus ei saa muuta poolte vahel sõlmitud lepingut. ÄS § 309 lg. 3 sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale maksnud hüvitise juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu punktist 7. 2 tulenevalt lahkumishüvitise üheksa kuu tasu ulatuses summas 297.000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingu punkt 7. 5 sätestab, et kui lepingus on ette nähtud juhatuse liikmele lahkumishüvitise maksmine, kuulub see väljamaksmisele kolme nädala jooksul, arvates lepingu lõpetamise päevast. Tulenevalt lepingu punktist 8. 2 on kostja poolt juhatuse liikmele väljamaksmisele kuuluvate summade ülekandmisega viivitamisel juhatuse liikmel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 0, 1% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja viivise arvutuslikule küljele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 7. novembri 2006. a. seisuga summas 169.884 krooni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt alates 8. novembrist 2006. a. kuni põhivõla tasumiseni 0, 1% päevas. Kuna hagi 297.000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele, siis puudub kohtu arvates vajadus käsitleda ning anda hinnangut hageja poolt 26. septembril 2007. a. esitatud hagiavalduse alternatiivsele põhjendusele. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning asunud väärale seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu lõppjäreldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. TsMS § 431 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole lahendanud vastuolu M. Tšernogorovale ja I. Eenmaale esitatud järelepärimiste vastuste ning kostja nõukogu 19. mai 2004. a. koosoleku protokolli vahel ja on sellest tulenevalt asunud otsuse kehtivuse osas väärale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et kohus on vääralt tuvastanud osundatud otsuse kehtivuse, on kohus tuvastanud ebaõigesti ka muud asjas tähtsust omavad asjaolud ning teinud väära lahendi. Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata, sest hageja (vastustaja) nõude aluseks olev nõukogu otsus, millega hageja volitusi pikendada otsustati, on tühine. Tulenevalt ülaltoodust ei ole hageja juhatuse liikme leping pikenenud ning see lõppes tähtaja saabumise tõttu, mis omakorda välistab täiendava lahkumishüvitise ning sellelt arvestatud viiviste nõude. Kohus on jätnud tähelepanuta dokumentaalse tõendi, milleks on kostja nõukogu 19. mai 2004. a. koosoleku protokoll. Kuna protokollis oli neljanda päevakorrapunktina märgitud "jooksvad küsimused", tuleb eeldada, et päevakord oli sellisena esitatud ka koosoleku kutses. Kohus oleks pidanud lähtuma eeldusest, et koosoleku kokkukutsumise teates määratletud päevakord ja koosoleku protokollis kajastuv tegelik päevakord olid omavahel vastavuses, sest ÄS-s sätestatust tulenevalt on koosoleku kokkukutsuja kohustatud tegema päevakorra nõukogu liikmetele teatavaks sellisel kujul, nagu see protokolli kantakse ja nagu seda tegelikkuses arutatakse. Vastasel korral on tegemist koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumisega, mis toob kaasa nõukogu otsuse tühisuse. Tähtsust ei oma hageja poolt väidetu, mille kohaselt nõukogu liikmed teadsid, et 19. mai 2004. a. koosolekul võib arutusele tulla uute juhatuse liikmete valimise otsustamine. ÄS § 321 lg. 5 mõttes on oluline on vaid see, et juhatuse liikmete valimine ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorra punktina märgitud. Kahtlemata ei ole ühe Eesti suurima haigla viie juhatuse liikme volituste pikendamist võimalik mõistlikult käsitleda "jooksva küsimusena". Päevakorrapunkt "jooksvad küsimused" viitab millelegi igapäevasele ning vähest tähtsust omavale. Juhatus juhib äriühingut ja esindab teda kolmandate isikute ees, mistõttu kogu äriühingu tegevus ja areng sõltub eeskätt just juhatusest ja selle tegevusest. Seega oli juhatuse liikmete volituste pikendamise küsimuse nimetamine "jooksvaks küsimuseks" oluline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis toob vältimatult kaasa nõukogu koosoleku otsuse tühisuse. Kostja nõukogu endine liige Sirje Endre on edastanud kostjale pärast maakohtu otsuse kuulutamist informatiivse teate seoses nõukogu 19. mai 2004. a. koosoleku neljanda päevakorrapunktiga "jooksvad küsimused". Nimetatut ei olnud keegi enne koosolekut kirjalikult ega ka suuliselt informeerinud sellest, et päevakorrapunktis 4 oleks kavas käsitleda juhatuse liikmete ametilepingutega seonduvaid küsimusi. Ettepaneku käsitleda juhatuse liikmete volitustega seonduvat, s. h. lepingute pikendamist nõukogu poolt, tegi koosolekul päevakorrapunkti 4 juurde jõudes juhatuse esimees P. Põdder, ning nõukogu esinaine I. Eenmaa lülitas ettepaneku koheselt päevakorda „jooksvate küsimuste“ alla. Kostja taotleb nimetatud teate võtmist asja materjalide juurde, kuna tõend tekkis ja sai kostjale kättesaadavaks alles viis päeva pärast maakohtu otsuse tegemist. ÄS § 321 lg. 31 sätestatust tulenevalt võib nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 liikmetest. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Apellandi ja vastustaja vahel puudub vaidlus selles, et nõukogu 19. mai 2004. a koosolekult puudus nõukogu liige M. Tšernogorova. Kuna koosoleku kokkukutsumisel ei teavitatud nõukogu liikmeid, et ühe päevakorrapunktina arutatakse juhatuse liikmete lepingute pikendamise küsimust, puudus nõukogul õigus seda küsimust päevakorda võtta. Ja selles küsimuses otsust vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune otsus seadusega vastuolu tõttu tühine, sest otsuses sisalduvad õiguslikud tagajärjed ei tohtinud ÄS-s sätestatust tulenevalt saabuda. Vaidlusaluse nõukogu koosoleku toimumise ajal 19. mail 2004. a. kehinud ÄS redaktsiooni kohaselt puudus võimalus muuta koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine otsus puudunud nõukogu liikme heakskiiduga kehtivaks. Koosoleku korda rikkuv otsus oli kehtetu, olenemata koosolekult puudunud nõukogu liikme hilisemast heakskiidust. Seega on vastustaja poolt kohtule esitatud M. Tšernogorova 24. aprilli 2007. a. vastus järelepärimisele heakskiitu puudutavas osas tõendina asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta I. Eenmaa 20. aprilli 2007. a. vastus kui asjakohatu. Maakohus on asunud seisukohale, et nõukogu 19. mai 2004. a. otsus oli kehtiv, kuid ei ole analüüsinud, kas nõukogul oli õigus tuvastada ise oma otsuse tühisus 15. veebruari 2005. a. otsusega. Ühestki ÄS sättest ei tulene, et aktsiaseltsi nõukogul oleks keelatud oma otsuste tühisuse tuvastamine ja seda on nõukogu õigustatud tegema, kui esinevad tühisuse alused. Nõukogu 19. mai 2004. a. otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. TsÜS § 84 lõikest 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega toob tehingu tühisuse aluste esinemine automaatselt kaasa tehingu tühisuse. Kohtupoolne tühisuse tuvastamine on vajalik vaid juhtudel, mil otsuse tühisus kui tagajärg seadusest otsesõnu ei tulene. Hageja väited tehingu tühisuse tuvastamise vajaduse osas on vastuolus ka privaatautonoomia põhimõtte ning äriühingu juhtimise ökonoomia kaalutlustega. Privaatautonoomia tähendab muuhulgas äriühingu vabadust valida, millisel

viisil ja mis vormis ta oma tehinguid ja majandustegevust läbi viib, kui seadusega ei ole tema tegevusele mingeid konkreetseid piiranguid seatud. Seega on äriühingul ka pädevus tuvastada tema enda organi poolt vastuvõetud otsuse tühisus. Harju Maakohtu otsusega teises tsiviilasjas on tuvastatud, et kehtiv on nõukogu

pahatahtlikult vabaneda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Apellandil puudus õigus ise oma otsuse tühisust tuvastada. TsÜS § 38 lg. 2 sätestab sõnaselgelt, et huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda vaid siis, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Isegi kui nõukogu 19. mai 2004. a. otsus ei kehtiks, pikenesid vastustaja volitused juhatuse liikmena poolte vaikival kokkuleppel, kuivõrd vastustaja jätkas tegutsemist juhatuse liikmena pärast apellandi poolt väidetavat haldusjuhi ametilepingu tähtaja möödumist ja kostja nõukogu aktsepteeris seda. Sirje Endre informatsiooni esitamine adresseerimata kirjutisena alles apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Dokumenti oleks saanud küsida alates kohtumenetluse algusest ilma takistuseta. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebus ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei korda neid. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Kolleegium ei näe vastuolu kostja nõukogu 19. mai 2004. a. koosoleku protokolli ja nõukogu toonaste liikmete poolt järelepärimistele esitatud vastuste vahel, sest asjaolu, et protokolli kohaselt on päevakorra neljanda punktina märgitud „jooksvad küsimused“, ei välista seda, et koosoleku teate edastamisel teavitati nõukogu liikmeid täpsemalt ja muuhulgas sellest, et muude küsimuste hulgas tuleb arutusele ka juhatuse liikmete volituste pikendamine. Just seda ongi kostja nõukogu tolleaegsed liikmed I. Eenmaa ja M. Tšernogorova väitnud. Nii esimese astme kohtu menetluses kui apellatsioonikohtu istungil nõustus kostja sellega, et nõukogu tolleaegsed liikmed täna nii väidavadki (tl. 155, 168), võttes selle asjaolu omaks (TsMS § 213 lg. 2 laused 1 ja 2). Seega ei pidanud hageja esitama kostja nõukogu liikmete tänaste hinnangute kohta muid tõendeid. Kostja ise ei esitanud aga tõendeid, millest nähtuks, et nõukogu endiste liikmete tänased hinnangud ei vasta sellele, mis 2004. a. tegelikult toimus. Iseenesest ei piisa selleks kostja tõdemusest, et olukord on muutunud, ning väitest, et tegelikult nõukogu liikmeid koosolekul arutamisele tulevast juhatuse volituste pikendamisest ei teavitatud. Selleks ei piisa ka asjaolust, et protokollis kajastatud päevakorda seda küsimust märgitud ei olnud, kuna nõukogu endiste liikmete väidetel oli neile see arutamisele tulev küsimus eelnevalt teatavaks tehtud. Kohtule ei ole esitatud nõukogu koosoleku kokkukutsumise teadet, millest võiks eespooltoodut kõrvale jättes järeldada, nagu ei oleks juhatuse liikmete valimist koosoleku kokkukutsumise teates märgitud, nagu apellant on väitnud. Mis puutub nõukogu endise liikme Sirje Endre seisukohta vaidlusaluse koosoleku kohta, siis ei taotlenud kostja sellega seoses esimese astme kohtu menetluses mingi tõendi kogumist. Apellatsioonkaebusele lisatud kirjaliku selgituse näol oli tegemist asja jaoks olulises sündmuses osalenud isiku poolt kohtumenetluse tarbeks antud teabega, mis oma sisult võiks olla vaid tunnistaja ütlus, kuid mis ei olnud seaduses sätestatud protsessivormis (TsMS § 229 lõiked 1 ja 2 ning § 251 ja § 253). Apellant ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal kohtumenetluses õigeaegselt oma nõukogu liikmelt vaidlusaluste asjaolude kohta teavet saamast. Vastaspool selgituse tõendina vastuvõtmisega ei nõustunud ja selgituses väidetud asjaolusid omaks ei võtnud. Sirje Endre tunnistajana ülekuulamist ei olegi taotletud, tema kirjaliku selgituse vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses ei andnud TsMS § 652 lõiked 3 ja 4 alust. Seega ei saa selle selgitusega vaidluse lahendamisel ka arvestada. Et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt kostja nõukogu 19. mai 2004. a. koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, siis ei saa nõustuda ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks rikutud ÄS § 321 lg. 31 nõudeid. Samal põhjusel ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad tühise otsuse heakskiitu. Kostja nõukogu 15. veebruari 2005. a. otsus sisaldab hinnangut oma varasemale, 19. mai 2004. a. otsusele, ei muuda iseenesest aga vaidluses midagi. Asjaolust, et kostja organ on oma varasemat otsust tühiseks pidanud, ei järeldu, nagu ei võiks kohus sellele varasemale

otsusele omapoolset hinnangut anda, sealhulgas seda kehtivaks pidada. Apellant ei ole osundanud seaduse sätetele, millest võiks tuletada äriühingu organi poolt oma varasemale otsusele antud hinnangu siduvuse kohtule. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu tähendaks privaatautonoomia muuhulgas äriühingu vabadust oma organite varasemaid otsuseid soovi korral tühisteks pidada. Äriühingu organi otsuse tühisuse alused tulenevad seadusest ning otsuse tühisuse saab kaasa tuua üksnes faktiliste asjaolude kogum, mis vastab otsuse tühisust ettenägeva õigusnormi koosseisu elementidele. Seda asjaolude kogumit on kohus õigustatud hindama olenemata sellest, millise hinnangu nendele asjaoludele on äriühing ise andnud. Kuna äriühingu organi hilisemast otsusest ei sõltu sama organi varasema otsuse kehtivus või tühisus, siis ei ole varasema otsuse kehtivuse üle toimuva vaidluse lahendamiseks oluline ka see, kas äriühingu nõukogu hilisem otsus, milles konstateeriti varasema otsuse tühisust, on kehtiv või mitte. Nii ei ole ka Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr. 2-05-15981 tehtud lahendil vaidluse lahendamiseks tähtsust. Seega kehtib kostja nõukogu 19. mai 2004. a. otsus, millega juhatuse liikmete, sealhulgas hageja ametiaega pikendati. Kolleegium leiab aga, et isegi juhul, kui kostja nõukogu 19. mai 2004. a. otsus oleks tühine, ei saaks nõustuda apellandi väitega, nagu oleks hageja juhatuse liikme leping lõppenud 3-aastase tähtaja möödumisega ning nagu ei oleks hagejat juhatuse liikmest ennetähtaegselt tagasi kutsutud. Mis hageja juhatuse liikme lepingu tähtaega puudutab, siis on kostja selle kohta esitanud vastuolulisi väiteid. Maakohtu

vähendamise osas ei ole apellant osundatud normis märgitud asjaoludele tuginenud, seega tuleb tema viivise vähendamise taotlus jätta tähelepanuta. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb seega kanda kostjal.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.