Tsiviilasi nr.2-06-20149
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
06.veebruar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-20149
Tsiviilasi
AS X hagi K. V. vastu 3 556.35 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja : R. P. Kostja: K. V. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X ja K. V. vahel 06.veebruaril 2007.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
hiljemalt 15.10.2007.a. – viissada (500) krooni hiljemalt 15.11.2007.a. – kuussada kuus (606) krooni 35 senti
nr.2-06-20149,
seoses
Tagastada AS-ile X hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis (125) krooni, märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-06-20149“ . Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib viie (5) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 31.07.2006.a. on kohtule laekunud AS X hagi K. V. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viiviste, kogusummas 3 556.35 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-2/. Poolte taotlus 06.02.2007.a. korraldatud kohtuistungil esitavad pooled nende vahel 06.02.2007.a. sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruse ja tasumise tingimused (igakuised osamaksed maksegraafiku alusel) /tl.30-31/. Kohtuistungi protokolli kantava kompromissitingimusena paluvad pooled lühendada määruse peale edasikaebe tähtaega päevani. Kompromissilepingule on hageja esindaja lisanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Pooled on avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni /tl.3/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kohtuistungil palunud vähendada kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määruse peale edasikaebe esitamise tähtaega 5-le päevale. Seega on määruse peale määruskaebuse esitamise tähtajaks 5 päeva alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. A.Kaldma kohtunik 06.02.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.