Aktiva Finance Group OÜ hagi K. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
599,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, 10149); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:
XXX);
Kostja: K. T. (isikukood XXX; aadress XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 365,35 eurot, intressi 7,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 52,59 eurot.
3.Mõista kostjalt K. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivise põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhivõlgnevuse 365,35 euro tasumiseni.
Jätta hagi rahuldamata intressi summas 37,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 39,75 eurot, haldustasu summas 17,60 eurot ning edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus viivist mõista välja 21,6% suuruse aastase viivisemäära alusel.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 78,40% ulatuses kostja kanda ja 21,60% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt K. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 246,96 eurot.
2-24-124123
9.Mõista kostjalt K. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi K. T. vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.03.2023 I AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja 600 eurot laenu. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 41,34% aastas ja intressimäär 21,6% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutuskäik on välja toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 21,6% aastas. Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 4,40 eurot kuus. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. I AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
2
2-24-124123
3.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.04.2023 – 15.03.2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.06.2023 – 15.08.2023. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
4.I AS loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Põhivõlgnevuse suurus on 365,35 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 22,65 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 577,35 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist summas 252 eurot, mille hageja on arvestanud VÕS § 415 lg 2 kohaselt 40 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 212 eurot põhiosa katteks. Seega tasumata põhivõlgnevus on 365,35 eurot (600 - 22,65 -212 = 365,35).
6.Kostjal on intressivõlgnevus summas 45,09 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,6% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023.
7.Laenuhaldustasu võlgnevus on 17,60 eurot. 27.09.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 3 – 6. osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 17,60 eurot (4 x 4,40).
8.Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 92,34 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 365,35 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 21,6% aastas.
9.Edaspidi nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt, s.o 365,35 eurot 21,6% aastas alates 29.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtu seisukoht
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale TsMS § 326 lg 1 alusel kättetoimetatud 01.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud tarbijakrediidilepingu nr xxxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
3
2-24-124123
Kohtu põhjendused
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastab tarbijakrediidileping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud tarbijakrediidilepingu nr xxxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. 4
2-24-124123 Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
15.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
16.Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
17.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
18.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5
2-24-124123 Krediidiandja on andnud kostjale 600 eurot laenu. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 22,65 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist hagejale summas 252 eurot. Hageja on arvestanud 40 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 212 eurot põhiosa katteks. VÕS § 415 lg 2 kohaselt on selline arvestus lubatud. Seega tasumata põhivõlgnevus on 365,35 eurot (600 - 22,65 - 212 = 365,35).
19.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023. Hageja nõuab intressi lepingu nr xxxx maksegraafiku järgi - alates 3. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2023. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on põhjendatud intressivõlgnevus 7,15 eurot. Intress on arvutatud ajavahemiku 15.06.2023 kuni 27.09.2023 eest, lähtudes maksegraafikus kajastatud põhiosa jäägist ning sellel perioodil kehtinud võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäärast (1,23 + 1,51 + 1,88 + 1,84 + 0,69).
20.Hageja nõuab haldustasu 17,60 eurot. Kohtu hinnangul ei ole haldustasu nõue VÕS 4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud.
21.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 403 4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28.09.2023, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 28.11.2024. Lähtudes nimetatud perioodist, on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 52,59 eurot (põhinõudelt summas 365,35 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2023 kuni 28.11.2024).
22.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.
6
2-24-124123
23.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlgnevuse 365,35 eurot; intressi 7,15 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 52,59 eurot; edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhivõlgnevuse 365,35 euro tasumiseni.
24.Hagi jääb rahuldamata: -
intressi 37,94 euro (45,09 – 7,15) osas; sissenõutavaks muutunud viivise 39,75 euro (92,34 – 52,59) osas; haldustasu 17,60 euro osas; edasiulatuva viivise osas, milles hageja palus mõista välja viivise viivisemääraga 21,6% aastas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 617,50 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 422,50 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 78,40% ulatuses (599,29/469,85), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 78,40% ulatuses kostja kanda ja 21,60% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 246,96 eurot (315 x 78,40%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7
2-24-124123
25.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.