Tsiviilasi nr.2-06-29332
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.veebruar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasi
AS X hagi K. K. vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse, summas 29 842.13 krooni, väljamõistmise nõudes. Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja: M. L. /tl.4/ Kostja: K. K.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Poolte nõusolekul lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluses.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi K. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista K. K. krediidilepingu järgi võlguolevad summad: krediidivõlgnevus summas kakskümmend seitse tuhat üheksasada kolmkümmend seitse (27 937) krooni 33 senti, intressivõlgnevus summas üks tuhat nelisada üheksakümmend kuus (1496) krooni 66 senti ja viivis summas nelisada kaheksa (408) krooni 14 senti; AS X kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.02.2007.a.).
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.12.2005.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 28 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 1170 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas). Hageja avaldab, et kostja küll tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi, jättes maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjale ette teatanud ja teinud ettepaneku võlgnevus tasuda. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 29 842.13 krooni, sealhulgas: laenu(krediidi)võlgnevus summas 27 937.33 krooni, intressivõlgnevus summas 1496.66 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 408.14 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1750 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 26.10.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.13-15/. Kostja on edastanud kohtule 03.11.2006.a. vastuse, millest nähtub, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning ei soovi asja kohtuistungil arutamist /tl.17/. Kohus lahendab “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 lg.1 alusel asja kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks oma nõusoleku.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.7, 8-9/ on tõendatud, et 06.12.2005.a. sõlmiti poolte vahel tähtajatu „Magnet“ krediitkaardi kasutamise leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga summas 28 000 krooni.
Seega eksisteerib poolte vahel lepingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks kohustusliku tagasimakse (summas 1170 krooni) debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi (16% aastas) /tl.7/. Asja materjalidega /tl.12/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.11/ ning nõudma kostjalt krediidi tagastamist ja intresside maksmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.12/ on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 27 937.33 krooni. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks /tl.7/), saades intressivõla suuruseks 1496.66 krooni /tl.12/. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7.4.2.) /tl.8/ ja viitega seadusest tulenevale viivisemäärale (lepingujärgne intress + 7% aastas) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 23% aastas (0,06% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 408.14 krooni /tl.12/. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 29 842.13 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1750 krooni /tl.6/ väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Hele Ilisson Kohtunik 02.02.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.