Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-126517

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 29. novembril 2011 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu summas 190 eurot maksetähtajaga 29. detsembrini 2011 ning kostjal oli kohustus laen koos käsitlustasuga summas 45 euro tähtaegselt tagasi maksta. Kuivõrd kostja laenu tähtaegselt tagasi ei tasunud, saatis Ferratum Estonia OÜ meeldetuletuskirju. Kostja nendele ei reageerinud ning võlgnevust ei tasunud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegselt tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu 10 eurot kirja eest. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2 on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise korral trahvi 35 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt lisaks tagastamata laenule ka kahe meeldetuletuskirja tasu ja trahvi kogusummas 55 eurot. Kostja tasus 20. jaanuaril 2014 40 eurot, mille hageja luges põhiosa katteks, mistõttu jäi kostjal põhivõlgnevuseks 150 eurot, millele lisandus käsitlustasu 45 eurot ning teenustasu kahe kirja eest ja trahv 55 eurot. Seega jäi kostjal võlgnevuseks 250 eurot. Kuivõrd kostja võlgnevust Ferratum Estonia OÜ-le tasuma ei asunud, siis edastas viimane nõude sissenõudmiseks Intrum Justitia AS-le. Intrum Justitia AS on saatnud alates 13.05.2013 kostjale võlateatisi, milles palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 7 päeva jooksul. Kuivõrd kostja võlgnevust täielikult ei tasunud, 2(4)

2-16-126517 siis 13. jaanuaril 2015 saatis Intrum Justitia AS kostjale kohtumenetluse alustamise hoiatuse, milles teavitas kostjat ka võimalikust kohtumenetlusest. Tulenevalt eeltoodust lisandus kostja nõudele sissenõudekulu 24 eurot. Ferratum Estonia OÜ on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude Intrum Justitia Debt Finance AG-le (hagejale) ning sellest on teavitatud ka kostjat. Kuivõrd kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, siis lisandub mainitud võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt on kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 8% aastas. Viivis on arvutatud laenu summalt alates laenu tagasimakse tähtajale järgnevast päevast. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 69,99 eurot. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu järgset võlgnevust kogusummas 250 eurot, sissenõudekulu 24 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 69,99 eurot, menetluskulud summas 95 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 69,99 eurot ja sissenõudmiskulu 24 eurot, kokku 343,99 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, kokku 95 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 95 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv). 3(4)

2-16-126517 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.