Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-33935
Tsiviilasi
OÜ pankrotiavaldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
15. jaanuar 2007. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ (reg kood XXX asuk XXX); Avaldaja esindaja: juh liige HH(IK XXX eluk XXX); Ajutine pankrotihaldur KM(IK XXX asuk XXX).
Resolutsioon
Käesoleval hetkel toodud põhivahend võlgniku valduses ei ole, kuna üürileandja OÜ on sõlmitud üürilepingu üles öelnud ning kasutanud VÕS § 305 tulenevat pandiõigust. Üürnikule kuulunud vara on müüdud avalikul enampakkumisel (avaldatud “Ametlikud Teadaanded” 08.11.06) ning ülalviidatud formaatsaag on müüdud enampakkumisel internetioksjonil www.osta.ee vahendusel. Osa võlgnikule kuuluvast varast oli antud hoiule OÜ-le aga OÜ võlgnes hoiulevõtjale üle 100 tuhande krooni, keeldus hoiulevõtja Oü tagastamast võlgnikule kuuluvat vara. Vara mittetagastamise kohta tehti võlgniku poolt avaldus politseile 06.11.06.a. ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt on võlgniku avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus nr. XXX. Vara hoidja Oü andmeil on käsipandis oleva vara väärtus ca 60 000 krooni, kuna tegemist on tellimusel valmistatud ning mittekomplekssete köökidega, mille realiseerimine on raske. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeil OÜ nimele sõidukeid liiklusregistris registreeritud ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et praegusel ajal OÜ mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontodel ja kassas rahalisi vahendeid ei ole. Juhatuse liikme H. Haaboja ütluste kohaselt lõpetati 31.10.06.a. OÜ töötajatega töölepingud poolte kokkuleppel. Ajutise pankrotihaldur on tuvastanud ning ka võlgniku raamatupidamisdokumentidest nähtub, et võlgniku poolt on teostatud perioodil oktoober 2005 kuni veebruar 2006.a. olulisi ehituslikke parendusi võlgniku abikaasale kuuluval hoonel asukohaga XXX. Kokku on tehtuid parendusi ning paigaldatud uksi summas 41 667.95 krooni. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed nimetatud kulutuste hüvitamise kohta hoone (praegusel hetkel kinnistu nr XXX omaniku poolt. Esialgseil andmeil olen arvamusel, et võlgniku poolt tehtud ehituslikud parendused võlgniku juhatuse liikmele kuuluval kinnistul ei ole põhjuslikus seoses võlgniku maksejõuetuse tekkega. Üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks võib olla suurte kohustuste võtmine liisinguandja ja pankade ees (liisingbuss XXX ost jms). Olulist mõju maksejõuetuse tekkeks avaldas rendipinna XXX ennetähtaegne ja etteteatamata lõpetamine rendileandja poolt, samuti mittekvaliteetse tööjõu kasutamine mööbli tootmisel ja paigaldusel, millest tingituna tekkisid lisakulutused tellimustööde täitmisel. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on olnud ka pidev käibekapitali puudujääk ning suhteliselt suured rendikulud. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on üle 2 miljoni krooni, vara praktiliselt puudub (v.a. tagasivõidetav vara ning pandiesemena realiseeritav vara) ning reaalset majandustegevust ei toimu, on haldur, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus KM. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2
punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara praktiliselt puudub (v.a. tagasivõidetav vara ning pandiesemena realiseeritav vara). Võlgnikul on kohustusi ca 2 miljonit krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur KM on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 21 000 krooni ja kulutuste katteks 611.30 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 21 000 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste katteks 611.30 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.