Kohtulahend

täiteasjas nr 025/2006/1379. rahuldamata.

Kohtutäitur K.P

jättis

26.06.2006

otsusega

kaebuse

Kaebus ja selle põhjendused K. S esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäitur K.P poolt kaebaja suhtes täiteasja nr 025/2006/1379 alustamine; tühistada kohtutäituri 26.06.2006 otsus ja tunnustada kohtutäituri 28.06.2006 ja 19.07.2006 täitetoimingust teatamise teadete tühisust. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur täitemenetlust ebaseaduslikult alustanud. Täitmisteatest selgub, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes. Kaebaja ei ole võlgnik. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud, seega ei ole täitemenetlus formaalselt alanud. TMS § 12 lg 1 järgi eeldab täitemenetluse alustamine jõustunud kohtulahendi olemasolu. Kolmanda isiku suhtes ei saa täitemenetlust ilma jõustunud kohtulahendita alustada. Hüpoteegi seadmise lepingust nähtub küll hüpoteegi maksimaalne summa, kuid võla tegeliku suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik kohtulahendi olemasolu. Täitemenetluse alustamise ajal oli vaidlus nõude üle kohtumenetluses. Riigikohus tegi menetlusse võtmisest keeldumise kohta määruse 22.06.2006. Kohtutäituri poolt näidatud summa 3 423 748,16 krooni on meelevaldne ega vasta AÕS § 346 lg 1 nõuetele. Hüpoteegisumma ja nõude tegelik suurus ei ole samastatavad. Kohtutäitur on asunud täitedokumenti tõlgendama ja iseseisvalt sisustama kohtuotsuste alusel, mis ei ole täitmisteates täitedokumendina märgitud ega täitmisteate kohustusliku lisana täitedokumentidena kaebajale esitatud. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, missugustest allikatest pärineb kohtutäituri teave kohtulahendite kohta, kui talle on esitatud kaebaja vastu täitmiseks üksnes hüpoteegi seadmise leping. Samuti on arusaamatu, kust nähtub, et kõik loetletud kohtulahendid on tagatud hüpoteegiga kaebaja varale. Kohtutäituri otsuses loetletud kolmandate isikute suhtes tehtud kohtuotsused, mis on täitmisteates täitedokumentidena nimetamata ning sellele lisamata, ei ole asjassepuutuvad. Tulevikus tekkivaid nõudeid saab hüpoteegiga tagada vaid siis, kui nende tekkimise alus on tekkimise hetkel piisavalt määratletud. Hüpoteegi seadmise lepingus konkreetselt määratlemata nõudeid hüpoteek ei taga. Ebaseaduslik täitemenetlus ei muutu seaduslikuks, kui kohtumenetlus nõude üle lõpeb lahendi jõustumisega. Ebaõige on väide, et üheaegselt saavad olla täitedokumendiks kohtuotsus ja hüpoteegi seadmise leping. Täitedokumendiks saab olla vaid kohtuotsus, kui kohtuotsusega on kindlaks tehtud tagatava nõude suurus. Kohtulahendil ei pea olema jõustumismärget, kui jõustumist on võimalik tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Kohtutäitur V. K poolt alustati täitemenetlust eelnimetatud notariaalse lepingu alusel ja kuna täitmisteates puudusid igasugused viited kohtulahenditele, siis võib asuda seisukohale, et kohtutäitur on alustanud menetlust juba kord lõpetatud täitemenetluses. Asjaolu, et V. K oli lisaks hüpoteegi seadmise lepingule täitmiseks esitatud ka võlaõiguslik leping, ei oma tähendust. Võlaõiguslik leping ei olnud kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 1 järgi täitedokument, vaid selleks oli notariaalselt tõestatud kokkulepe. Tallinna Linnakohtu 07.05.2002 määrusega on selgelt ja üheselt arusaadavalt tühistatud AS * (pankrotis) avalduse alusel täitemenetluse algatamine K.S suhtes 29.03.2001 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Asjast puudutatud isikute vastuväited kaebusele

2(8)

Kohtutäitur K.P vaidles võlgniku kaebusele vastu ja palus jätta K. Se kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et täitmiseks on esitatud nõuetekohane täitedokument (K.S ja AS * (pankrotis) vahel 29.03.2001 sõlmitud ja Tallinna notari T. S poolt tõestatud notariaalne hüpoteegi seadmise leping), täitmisteade on üle antud kohasele võlgnikule ja täitemenetluse võib lugeda õiguspäraselt alanuks. K. S kui koormatud kinnisasja omanik on kohustatud hüpoteegi seadmise lepingust tulenevalt alluma hüpoteegiga koormatud vara suhtes sundtäitmisele ja kohustatud taluma vara arvel võlanõuete täitmist. Seadusest ei tulene, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt saab sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui võlakohustuse täitmata jätnud täitemenetluse väline võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. Tulenevalt formaliseerituse printsiibist täitemenetluses ei pea kohtutäitur võlgnikule täiendavalt põhistama sissenõudja poolt täitmiseks esitatud nõudesumma suurust, mistõttu ei oma kohtutäituri esitatud võlanõude suuruse arvestused antud kaebuse lahendamisel määravat tähtsust. Kui võlgnik leiab, et tema suhtes täitmiseks esitatud nõude suurus ei ole õiguspärane, siis on tal TMS §-s 221 sätestatust tulenevalt õigus esitada kohtusse täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ning vaielda eraldi kohtumenetluses selgeks võlasumma suurus ja muud sellega seonduvad asjaolud. Täitur ei pea analüüsima nõude materiaalõiguslikke asjaolusid ning käesolevas täiteasjas puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja AS * (pankrotis) vaidles võlgniku kaebusele vastu ja leidis, et kohtutäitur K.P 26.06.2006 otsus on põhjendatud ja seaduslik. Täiteasjas on täitedokumendiks 29.03.2001 Tallinna notari T.S poolt tõestatud notariaalne hüpoteegi seadmise leping, mille p-s 3.2.1 on loetletud hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded. Kõik ülalmärgitud äriühingutega ja isikutega seotud nõuded on läbinud kohtumenetlused kuni Riigikohtuni ning kõikides tsiviilasjades on jõustunud kohtulahendid. Seega avaldaja väide, et kohtumenetluses olevaid nõudeid ei saa sundtäita, on asjakohatu. Kohtutäiturile on esitatud kõik jõustunud kohtulahendid. Hüpoteegi seadmise lepingust ja jõustunud kohtulahenditest on täitur tuletanud nõude suuruse 2 383 178,90 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 02.08.2006 määrusega K.S kaebuse täitemenetluse lõpetamise ja kohtutäituri 26.06.2006 otsuse tühistamise osas rahuldamata. Kohtutäituri 28.06.2006 ja 19.07.2006 täitetoimingust teatamise teadete tühisuse tunnustamise osas jättis Harju Maakohus K.S kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Harju Maakohus määras, et kõik kohtukulud tuleb jätta avaldaja kanda ning Eesti Vabariigi kasuks tuleb asja läbivaatamise kulud välja mõista pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 325 lg-st 1 aru saada selliselt, et hüpoteegipidajal on hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtlikult täitmata jätmise korral õigus oma nõude rahuldamisele, käesoleval juhul võlgu oleva summa tasumisele, hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadava rahasumma arvel ja kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja müüki. Hüpoteegiga võib tagada nii iseenda kui ka võõraid nõudeid, samuti tingimuslikke või tähtajalisi nõudeid. Hüpoteek ei anna võlausaldajale õigust nõuda koormatud kinnisasja omanikult võla tasumist, vaid hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda sunniviisiliselt oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist kinnisasja arvel. Asjaõigusseaduse kinnispandi kohta käivad sätted ei sea hüpoteegi realiseerimise eeltingimuseks nõude esitamist isikliku võlgniku vastu ja nimetatu poolt nõude rahuldamise võimatust. Avaldaja väide selle kohta, et ta ei ole käesolevas täiteasjas võlgnik, on ekslik. Täitemenetluses tähistab „võlgnik“ TMS § 5 lg 1 järgi isikut, kelle vastu on täitmiseks

3(8)

esitatud nõue, s. t kelle suhtes täitemenetlus toimub. Täitemenetlus loetakse TMS § 24 lg 2 järgi alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et tema esindajale on täitmisteade kätte toimetatud. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme. TsMS § 319 järgi loetakse dokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt volitatud isikule. Kohtule esitatud notar R. T poolt 27.03.2001 tõestatud volikirjast nähtub, et M.S on avaldaja volitatud isik. Maakohus asus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et täitemenetlus on TMS § 24 lg 2 mõttes formaalselt alanud. TMS § 1 lg 1 p 1 [peab olema § 2 lg 1 p 1] järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend tsiviilasjas, kusjuures TMS § 12 lg 1 järgi peab kohtulahendil olema jõustumismärge. Käesolevas tsiviilasjas on täitedokumendiks TMS § 1 lg 1 p-s 19 [peab olema § 2 lg 1 p-s 19] nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluse seadustik ei nõua notariaalse kokkuleppe täitmisele pööramisel jõustumismärke olemasolu. Võlgnikule kättetoimetatud täitmisteatele oli lisatud täitedokumendina hüpoteegi seadmise leping. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidlusta asjaolu, et võlasumma, mille täitmist hüpoteegi seadmise leping tagas, selgus kohtumenetluse käigus AS * (pankrotis) hagis OÜ D vastu. Maakohus möönis, et selguse huvides oleks kohtutäitur võinud täitmisteates seda märkida ning täitmisteatele lisada ka vastavad kohtulahendid. Samas ei seo täitemenetluse seadustik täitetoimingu (täitmisteate esitamise ja sellega seonduva täitemenetluse alustamise) kehtivust TMS § 24 lg 3 ja 4 vorminõuete järgimisega. Avaldaja ei ole viidanud, missugust täitemenetluse alustamise ajal kohtumenetluses olnud tsiviilasja ta silmas pidas, samuti ei ole ta esitanud kohtule väidetavat Riigikohtu 22.06.2006 määrust kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Riigikohtu kodulehel oleva informatsiooni kohaselt on Riigikohus AS * (pankrotis) hagis M.Se vastu kahju 124 000 krooni hüvitamiseks 19.04.2006 teinud määruse nr 7-1-1-136-06 tsiviilasja mitte menetlemise kohta. Riigikohus on lisaks eeltoodule jätnud menetlusse võtmata või tagastanud järgmised avaldajaga ja avaldaja esindajaga seotud kaebused: 22.03.2006 määrusega nr 7-1-2-4-06 K.S hagis AS * (pankrotis) vastu lepingu tühisuse tunnustamiseks; 08.03.2006 määrusega nr 7-1-2-60-06 M.Se avalduses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks; 29.03.2006 määrusega nr 7-1-2-177-06 M.Se hagis M. P vastu võla saamiseks ja 21.06.2006 määrusega nr 7-1-2-250-06 AS * (pankrotis) hagis OÜ D vastu 1 598 362 krooni saamiseks. Käesolevas täiteasjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille üle ei olnud täitemenetluse alustamisel kohtus vaidlust. Samas on oluline märkida, et täitemenetlus algab täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning täitmisteade toimetati võlgnikule kätte pärast AS * (pankrotis) ja OÜ D vahelises tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri avaldaja kaebuses kirjeldatud olukorda, s. t kui täitmisavaldus esitatakse selliselt, et täitedokumendi täitmisele pööramise eeldused puuduvad, kuid tekivad pärast täitmisavalduse esitamist ja enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist. TMS § 24 lg 2 seob täitemenetluse alguse sõnaselgelt täitmisteate kättetoimetamisega, mitte täitmisavalduse esitamisega. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust ebaseaduslikult alustanud, sest enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist oli jõustunud ka kohtulahend, mis sisustas hüpoteegiga tagatava nõude summalise suuruse. Kohtutäitur V. K algatas K.S suhtes täitemenetluse vaidlusaluse hüpoteegi seadmise lepingu

4(8)

alusel. Võlgnik esitas enne 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku § 23 lg 4 alusel täitemenetlusele vastuväite ning Tallinna Linnakohtu 07.05.2002 määrusest tsiviilasjas nr 2/3/33-8262/01 nähtuvalt on kohtutäitur V. K 26.10.2001 otsus AS * (pankrotis) avalduse alusel K.S suhtes täitemenetluse algatamise kohta tühistatud. Selle tagajärjel ei ole võlgniku suhtes varasemat täitemenetlust toimunudki, mitte ei ole täitemenetlust lõpetatud varemkehtinud TMS § 35 lg 1 alusel. Seega puuduvad takistused uue täitemenetluse läbiviimiseks. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Avaldaja K.S esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 02.08.2006 määruse osas, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäitur K.P 26.06.2006 otsuse peale täiteasjas nr 025/2006/1379 rahuldamata, ning teha uus määrus, millega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2006/1379 ja tühistada kohtutäitur K.P 26.06.2006 otsus. Määruskaebuse kohaselt ei ole täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 nõuete kohaselt formaalselt alanud, kuna isiklikule võlgnikule kui täitemenetluse kohustuslikule osalisele ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Avaldaja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes, kes ei ole isiklik võlgnik, ei ole täitemenetluse alustamise tingimused täidetud seetõttu, et avaldajale K. S ei ole koos täitmisteatega kätte toimetatud täitedokumenti (jõustunud kohtuotsust), mis tõendab tegeliku nõude suurust. Avaldaja vara suhtes toimub ebaseaduslik sundtäitmine põhiseaduse § 32 ja täitemenetluse formaliseerituse printsiipi rikkudes, kuna nõude suurus ei ole selge. Täitur on märkinud täitmisteates nõude meelevaldseks suuruseks 3 153 608 krooni, samas kui hüpoteegi tagamise lepingu järgi on maksimaalne hüpoteegisumma 1 500 000 krooni, intressimääraga 8 % aastas ja kõrvalnõuetega maksimaalselt 300 000 krooni. Täitemenetluses oleks tulnud täitmiseks esitada jõustumismärkega kohtuotsused hüpoteegiga tagatud võlaõiguslike nõuete sissenõutavaks muutumise kohta, kuna hüpoteegi seadmise leping tõendab ainult hüpoteegisumma suurust, mitte tegelikku nõuet. Tegeliku nõude suurus ei saanud täitemenetluse alustamise ajal teada olla, kuna AS * (pankrotis) hagi OÜ D vastu 07.02.2000 laenulepingust tuleneva võla saamiseks oli kohtumenetluses ja kohtumenetluses olevaid nõudeid ei saa sundtäita. Nimetatud tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse oleks sissenõudja pidanud TMS § 23 lg 4 kohaselt täitedokumendina esitama ja see oleks tulnud võlgnikule kätte toimetada (TMS § 24 lg 4). TMS § 23 ja 24 nõuded ei olnud täitemenetluse alustamisel täidetud. Vastuolus täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga asus kohtutäitur omal algatusel täitedokumenti tõlgendama ja arvutas võlasumma suuruse. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et täitemenetluse alustamise eelduste ja tingimuste rikkumise tõttu nõutakse temalt täitmisteates meelevaldse summa 3 153 608 krooni tasumist, mis rohkem kui kahekordselt ületab hüpoteegisummat. Vastavalt AÕS §-le 346 saab hüpoteegiga tagatud nõuet täita üksnes tegeliku nõude ulatuses. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 025/2006/1379 on ebaseaduslikult alustatud, tuleb see lõpetada TMS § 48 p 7 alusel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur K.P 26.06.2006 otsus, milles ta keeldus K.S suhtes täitemenetluse lõpetamisest, on ebaõige ja tuleb tühistada. Asjast puudutatud isikute vastuväited määruskaebusele Kohtutäitur K.P vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ning Harju Maakohtu 02.08.2006 määruse muutmata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Sissenõudja AS * (pankrotis) K.S määruskaebusele ei vastanud.

5(8)

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 02.08.2006 määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 02.08.2006 määrus jätta muutmata ja K.S määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see tähendab, avaldaja suhtes täitemenetluse alustamise tühistamise nõude ja kohtutäitur K.P 26.06.2006 otsuse täiteasjas nr 025/2006/1379 tühistamise nõude rahuldamata jätmise osas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et Tallinna kohtutäitur K.P alustas võlgnik K.S suhtes seaduslikult täitemenetlust täiteasjas nr 025/2006/1379. Sissenõudja AS * (pankrotis) esitas koos täitmisavaldusega kohtutäiturile täitmiseks täitedokumendi: K.S ja AS * (pankrotis) vahel 29.03.2001 sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel K. S tagas AS * (pankrotis) nõuete täitmist endale kuuluvale kinnistule asukohaga Tallinnas x seatud hüpoteegiga. Tsiviilasja toimikus lk-l 21 olevast kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on Tallinna Linnakohtu (praegu Harju Maakohtu) Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu, mille omanikuks on avaldaja K. S, koormatud AS * (pankrotis) kasuks hüpoteegiga summas 1 500 000 krooni, intressimääraga 8 % aastas ja kõrvalnõuetega 300 000 krooni, koos kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tuleneb notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingust ning seega on tähendatud leping täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõttes. K. S ei ole vaidlustanud täitedokumendi kehtivust ega asjaolu, et täitmisteade koos nimetatud täitedokumendiga toimetati tema esindajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuete kohaselt kätte. Seega vastas avaldaja suhtes täitemenetluse alustamise toiming TMS §-des 23 ja 24 ettenähtud menetluskorrale. Kaebaja on määruskaebuses oma väiteid muutnud, võrreldes maakohtule esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Kuivõrd TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku määruskaebuse uute põhjenduste suhtes ning selgitab nende ekslikkust. Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 26.06.2006 otsuse peale väitis K.S, et tema ei ole üldse võlgnik ja täitemenetlust on alustatud TMS § 5 lg 1 tähenduses muu isiku vastu, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Ringkonnakohtu läbivaadatavas määruskaebuses möönab K. S kui hüpoteegi seadmise lepingu järgi kohustatud isik täitemenetluses võlgnikuks olemist, kuid leiab, et võlaõigusliku suhte võlgnikud (nn isiklikud võlgnikud), kelle vastu suunatud nõudeid tema kinnistule seatud hüpoteek tagab, peaksid kohustuslikus korras olema kaasatud täitemenetlusse kui täitemenetluse osalised. Selline käsitlus on täielikult väär, kuna hüpoteek on mitteaktsessoorne asjaõigus, mis käib kaasas koormatud kinnisasjaga. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 325 sätestatud hüpoteegi olemusest tulenevalt võib hüpoteegiga tagada tulevasi või tingimuslikke nõudeid, samuti erinevaid, oma aluse ja suuruse poolest muutuvaid nõudeid. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul, kes ei ole isiklik võlgnik, on AÕS § 351 lg-st 3 tulenevalt õigus esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Alates uue täitemenetluse seadustiku jõustumisest 01.01.2006 ei piisa kinnisasja omanikul kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolul

6(8)

täitemenetluse vältimiseks ainuüksi täitemenetlusele vastuväite esitamisest, vaid ta peab esitama TMS § 221 kohaselt hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Järelikult lasus eeltoodust tulenevalt täitemenetluse võlgnikul K.Sl kohustus hagimenetluse korras tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamine tema kinnisasja arvel on TMS §-s 221 toodud asjaoludel võimatu, ennekõike põhjusel, et sissenõudjal puudub kehtiv nõue või siis nõue ei ole muutunud sissenõutavaks või on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kaebaja on õigesti viidanud AÕS § 346 lg-le 1, mille kohaselt hüpoteegiga tagatud nõuet saab koormatud kinnisasja arvel rahuldada ainult hüpoteegisumma piirides, millele lisanduvad kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel välja maksmata intressid ja muud kõrvalnõuded kinnistusraamatu kandest nähtuvas ulatuses. Märkides K.S suhtes täitemenetluse alustamise 24.04.2006 täitmisteatele võlaõigusliku nõude suuruse 3 153 608 krooni, mille täitmist tagab avaldaja kinnisasjale seatud hüpoteek summas 1 500 000 krooni, järgis Harju tööpiirkonna kohtutäitur K.P täitemenetluse formaliseerituse printsiipi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 02.02.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04 asunud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. Esmakordselt on Riigikohus formaliseerituse printsiibi kehtivuse tuvastanud 16.10.2002 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 ning järgnevalt on valitsev kohtupraktika sellest lähtunud. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei võinud kohtutäitur omaalgatuslikult vähendada sissenõudja poolt esiletoodud võlaõigusliku nõude suurust ega otsustada, missuguseid nõudeid või missugust osa nõuetest K.S kinnistut koormav hüpoteek nimelt tagab. Täitemenetluses sissenõudja avaldatud andmetest ja esitatud dokumentidest nähtuv asjaolu, et hüpoteegisumma on väiksem hüpoteegiga tagatud nõuetest, ei muuda AÕS § 346 lg-s 1 sätestatud hüpoteegiga tagatud nõuete ulatust, mis on piiratud kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisumma ja kõrvalnõuete suurusega. Panditud kinnisasja müügist enamsaadud summa kuulub kinnisasja omanikule. Kui sissenõudja lisas täitmisavaldusele jõustunud kohtuotsused, tõendamaks kehtivate võlaõiguslike nõuete suurust, mida tal hüpoteegipidajana on õigus võlgnikule (käesolevas tsiviilasjas avaldajale) kuuluva panditud kinnisasja arvel rahuldada, siis kaitses see ennekõike võlgniku huve, kuna võlgnikul oli võimalus saada täpne ülevaade nõuetest, mida hüpoteek tagab, ning otsustada, kas ta soovib vältida kinnisasja müüki nõuete rahuldamisega. Kuna hüpoteegiga võib olla tagatud ning K.S ja AS * (pankrotis) vahel 29.03.2001 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-de 3.2.1 ja 3.2.2 kohaselt ongi tagatud erinevate, oma suuruse poolest muutuvate nõuete ring (määratletud on üksnes isikud, kelle vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid hüpoteek tagab, kusjuures nõuete kogusumma on osutunud suuremaks hüpoteegisummast), siis aitab kaasa õigusselgusele täitemenetluse läbiviimisel ning lepingupoolte omavahelistes suhetes, kui täitemenetluse käigus tuvastatakse, missugused võlaõiguslikud nõuded rahuldatakse nõuete tagamiseks panditud kinnisasja arvelt ja missugused võlaõiguslikud nõuded jäävad panditud kinnisasja arvelt rahuldamata. Täitemenetluse seadustikust ei tulene kohtutäiturile keeldu käsitleda võlgniku kaebuse lahendamisel sissenõudja poolt täitetoimikusse esitatud dokumente ehk antud juhul kohtulahendeid, millest nähtub sissenõudja kasuks hüpoteegiga tagatud võlaõiguslike nõuete alus. Kuivõrd kohtutäituri 26.06.2006 otsuses loetletud kohtulahendid ei olnud täitedokumendiks, nagu maa- ja ringkonnakohus on avaldajale eelnevalt selgitanud, ei

7(8)

pidanud täitur neid TMS § 24 lg 4 kohaselt koos täitmisteatega võlgnikule kätte toimetama. Küll aga oli võlgnikul vastavalt TMS §-le 35 õigus tutvuda enda suhtes algatatud täiteasjas peetava täitetoimiku ja selles säilitatavate dokumentidega ning saada ärakirju täiteasjas laekunud dokumentidest. Täitemenetlust läbiviiv kohtutäitur selgitas võlgnikule 24.04.2006 täitmisteates (tlk 16), et võlgnikul on õigus seoses täitedokumendiga taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist (TMS § 24 lg 3 p 5). Nimetatud võimalust oma õigusliku olukorra selgitamiseks võlgnik asja materjalidest nähtuvalt ei kasutanud.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.