Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

AVALDAJA KAEBUS

Avaldaja leiab, et kohtutäitur on täitemenetluse algatanud ebaseaduslikult. Täitmisteatest selgub, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes. Kaebaja ei ole võlgnik. TMS § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Võlgnikule ei ole täitmisteadet kätte toimetatud, seega ei ole täitemenetlus formaalselt alanud.

2-06-18945

TMS § 12 lg 1 järgi eeldab täitemenetluse algatamine jõustunud kohtulahendi olemasolu. Kolmanda isiku suhtes ei saa täitemenetlust ilma jõustunud kohtulahendita algatada. Hüpoteegi seadmise lepingust nähtub küll hüpoteegi maksimaalne summa, kuid võla tegeliku suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik kohtulahendi olemasolu. Täitemenetluse alustamise ajal oli vaidlus nõude üle kohtumenetluses. Riigikohus tegi menetlusse võtmata jätmise kohta määruse . Kohtutäituri poolt näidatud summa 3 423 748,16 krooni on meelevaldne ega vasta AÕS § 346 lg 1 nõuetele. Hüpoteegi summa ja tegelik nõude suurus ei ole samastatavad. Kohtutäitu on asunud täitedokumenti tõlgendama ja iseseisvalt sisustama kohtuotsuste alusel, mis ei ole täitmisteates täitedokumendina märgitud ega täitmisteate kohustusliku lisana täitedokumentidena kaebajale esitatud. Kaebajale on arusaamatu, millistest allikatest pärineb kohtutäituri teave kohtulahendite kohta, kui talle on esitatud kaebaja vastu täitmiseks üksnes hüpoteegi seadmise leping. Samuti on arusaamatu, kust nähtub, et kõik loetletud kohtulahendid on tagatud hüpoteegiga kaebaja varale. Kohtutäituri otsuses loetletud kolmandate isikute suhtes tehtud kohtuotsused, mis on täitmisteates täitedokumentidena nimetamata ning sellele lisamata, ei ole asjassepuutuvad. Tulevikus tekkivaid nõudeid saab hüpoteegiga tagada vaid siis kui nende tekkimise alus on tekkimise hetkel piisavalt määratletud. Hüpoteegi seadmise lepingus konkreetselt määratlemata nõudeid hüpoteek ei taga. Ebaseaduslik täitemenetlus ei muutu seaduslikuks, kui kohtumenetlus nõude üle lõppeb lahendi jõustumisega. Ebaõige on väide, et üheaegselt saavad olla täitedokumendiks kohtuotsus ja hüpoteegi seadmise leping. Täitedokumendiks saab olla vaid kohtuotsus, kui kohtuotsusega on kindlaks tehtud tagatava nõude suurus. Kohtulahendil ei pea olema jõustumise märget, kui jõustumist on võimalik turvaliselt kontrollida. Kohtutäitur V.K poolt alustati täitemenetlust eelnimetatud notariaalse lepingu alusel ja kuna täitmisteates puudusid igasugused viited kohtulahenditele, siis võib asuda seisukohale, et kohtutäitur on algatanud menetluse juba kord lõpetatud täitemenetluses. Asjaolu, et V.K oli lisaks hüpoteegi seadmise lepingule esitatud ka võlaõiguslik leping, ei oma tähendust. Võlaõiguslik leping ei olnud kuni kehtinud TMS § 1 järgi täitedokument vaid selleks oli notariaalselt tõestatud kokkulepe. Tallinna linnakohtu määrusega on selgelt ja üheselt arusaadavalt tühistatud AS avalduse alusel algatatud täitemenetluse algatamine täiteasjas 29.03.2001 sõmitud hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Kohtutäitur on oma kaebajale adresseeritud teadetes esitanud erinevaid nõudesummasid. Kaebaja palub tühistada kohtutäitur K P poolt kaebaja suhtes täiteasjas alustamine; tühistada kohtutäituri otsus ja tunnustada kohtutäituri täitetoimingust teatamise teadete tühisust.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

Kohtutäitur leiab, et täitmisele on esitatud nõuetekohane täitedokument, kohasele võlgnikule on üle antud täitmisteade ja täitemenetluse saab lugeda õiguspäraselt alanuks, täitur ei pea analüüsima nõude materiaalõiguslikke asjaolusid ning puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks, käesolevas täiteasjas, mistõttu tuleks jätta K.S kaebus rahuldamata. Käesolevas täiteasjas on võlgnikuks K.S , kuna tema on täitedokumendi järgi isikuks, kelle vastu on sissenõudjal – AS-il (pankrotis) - õigus esitada täitmisele täitedokument TMS § 2 lg 1 p 19 järgi ning TMS § 24 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Täitemenetluses ei ole võlgnikuks alati vaid see isik, kes on otseselt võlgu, vaid võlgnikuks võib olla ka isik, kelle varaga tagatakse võlakohustust. Seega – kuivõrd K.S on hüpoteegiga koormatud vara omanik ning täitmisteate kätte saanud (nähtub märkest täitmisteatel), siis on täitemenetlus alanud täitemenetluse alustamise kohustuslike eelduste täitmise tulemusena. K.S , kui koormatud kinnisasja omanik, on kohustatud, tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingust, alluma hüpoteegiga koormatud varaga sundtäitmisele ja kohustatud taluma vara arvel võlanõuete täitmist. Seadusest ei tulene, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt saab sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui võlakohustuse täitmata jätnud täitemenetluseväline võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud. Tulenevalt formaliseerituse printsiibist täitemenetluses ei pea kohtutäitur võlgnikule täiendavalt põhistama 2 (6)

2-06-18945

sissenõudja poolt täitmisele esitatud nõudesumma suurust, mistõttu ei oma kohtutäituri poolt esitatud võlanõude summa arvestused antud kaebuse lahendamisel määravat tähtsust, sest kui võlgnik leiab, et tema suhtes täitmisele esitatud võlasumma suurus ei ole õiguspärane, siis on võlgnikul TMS § 221 sätestatust tulenevalt õigus esitada kohtusse täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ning vaielda eraldi kohtumenetluses selgeks võlasumma suurus jm sellega seonduvad asjaolud. Kohtutäitur Viljar Karja poolt täitemenetluse läbiviimise ajal kehtinud TMS-i § 23 lg 4 kohaselt oli võlgnikul õigus esitada vastuväide, välistamaks täitemenetluse algatamist ning kuivõrd võlgnik vastuväite esitas, siis ei saanud kohtutäitur täitemenetlust algatada ja menetlus kuulus lõpetamisele. Sissenõudjal oli võimalik oma võlanõude tunnustamiseks pöörduda hagiga kohtusse, mida AS (pankrotis) ka teinud on ja saavutanud seeläbi kohtutäituri otsuses nimetatud kohtulahendid. TMS § 35 lg 3 sisu ja mõtte kohaselt ei saanud uuesti alustada täitemenetlust, kui nõue täideti või nõudest loobuti, mida aga käesolevas täiteasjas ei esine. Ja TMS § 35 lg 3 kohaldamiseks puudub alus. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on AS-il (pankrotis) õigus esitada hüpoteegi leping täitedokumendina täitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete täitmiseks. Käesolevas täiteasjas on täitedokumendiks Tallinna notar TS`a poolt tõestatud notariaalne hüpoteegi seadmise leping , kusjuures täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist lähtudes peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Ülalnimetatud täitedokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (not.tõestus, hüpoteegiga tagatavate nõuete määratlus jm), mistõttu omab kohtutäitur nõuetekohast täitedokumenti, vastavalt TMS § 2 lg 1 p 19 toodule. Täitedokumendi punktist 3.2. nähtub lepingupoolte õigustatud kokkulepe, millised nõuded on konkreetse hüpoteegiga tagatud ja millele on kohtutäitur oma otsuses (p.1) ka viidanud. Kõik nimetatud kohtulahendid on tagatud hüpoteegiga kaebaja varale, kuna viidatud kohtulahenditest nähtuvalt on nende kohaselt täitedokumendis sätestatud isikutelt ja kohastel alustel välja mõistetud võlasummad hüpoteegipidaja, AS-i (pankrotis), kasuks ning viimati nimetatu on õigustatud nõudma võlasummade täitmist läbi täitemenetluse. Hüpoteegi seadmise lepingu täitmisele esitamisel ei oma tähtsust asjaolu, et K.S ei ole osalenud vastavates kohtumenetlustes ning et temalt ei ole midagi välja mõistetud ega millekski kohustatud ning seda asjaolul, et täitemenetluse käigus rahuldatakse võlanõudeid hüpoteegiga koormatud vara arvel. Kuivõrd antud täiteasjas on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping, siis ei ole alust viidata TMS § 12 lg 1 sätestatu rikkumisele ja sellest tulenevatele alustele täitemenetluse lõpetamiseks.Sissenõudja poolt esitatud ja kohtutäituri otsuses nimetatud kohtulahendid sisustavad tegelikkuses täitmisele esitatud võlasummat. Alates on hüpoteegi seadmise leping täitedokumendina käsitletav ning esitatud täitmisele. Kohtutäitur osundab, et käesoleval ajal tuginemine kuni kehtinud TMS § 35 lõikele 3 ei ole asjakohane, kuna nimetatud normi sisuks ja mõtteks ei ole välistada põhjendamatult täitedokumendi täitmiseks taasesitamine vastavate alusasjaolude esinemisel, veelgi enam, et nimetatud regulatsioon ei kehti käesoleva täitemenetluse algatamise ja läbiviimise ajal.

SISSENÕUDJA VASTUVÄITED

Sissenõudja leiab, et kohtutäitur KP otsus on põhjendatud ja seaduslik ning kaebus alusetu. KP täiteasjas on täitedokumendiks Tallinna notar TS poolt tõestatud notariaalne hüpoteegi seadmise leping. Täitedokumendi p.3.2.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Milvi Suursaare, Õigusbüroo , OÜ ja M P (koos või igaühega eraldi) vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, samuti kõigi ülalnimetatud nõuete sissenõudmisest tulenevaid kulutusi, samuti hüpoteegi kustutamisest või omanikule tagasiloovutamisest, notaritasude ja riigilõivude maksmisest tulenevaid kulutusi ning käesolevast lepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid. Kõik ülalmärgitud äriühingutega ja isikutega seotud nõuded on läbinud kohtumenetlused kuni Riigikohtuni ning kõikides tsiviilasjades on jõustunud kohtulahendid. Seega väide, et kohtumenetluses olevaid nõudeid ei saa sundtäita, on asjakohatu. Kohtutäiturile on esitatud kõik jõustunud kohtulahendid. Hüpoteegi seadmise lepingust ja 3 (6)

2-06-18945

jõustunud kohtulahenditest tuletanud nõude summa 2 383 178,90 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, selle lisade ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtutäitur on õigesti alustanud täitemenetlust, alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks ei ole. Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri tehtud otsus, tühistada täitemenetluse alustamine ja tunnustada täitetoimingust teatamise teadete tühisust. Kohtutäiturile on avaldaja esitanud kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TMS § 218 lg 1 saab avaldaja kohtus esitada üksneid neid nõudeid, mida ta on esitanud eelnevalt kohtutäiturile, seega siis saab avaldaja nõuda kohtult täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri juures täitetoimingust teatamise teadete tühisust, seega ei saa kohus neid nõudeid ka läbi vaadata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. Kohus käsitleb avaldaja palvepunktides 1 ja 2 esitatud nõuet kui palvet lõpetada täitemenetlus. Notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal kehtinud asjaõigusseaduse redaktsiooni (kehtis ) § 325 lg sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvelt. Seadusest tuleb aru saada selliselt, et hüpoteegipidajal on hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtlikult täitmata jätmise korral õigus oma nõude rahuldamisele, käesoleval juhul võlgu oleva summa tasumisele, hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadava rahasumma arvel ja kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja müüki. Hüpoteegiga võib tagada nii iseenda kui ka võõra nõudeid, samuti tingimuslikke või tähtajalisi nõudeid. Hüpoteek ei anna võlausaldajale õigust nõuda omanikult võla tasumist vaid hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda sunniviisiliselt oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist kinnisasja arvelt. AÕS kinnispandi kohta käivad sätted ei seo hüpoteegi realiseerimist sellega, et esmalt tuleb võlausaldajal proovida nõude sunniviisilist täitmist võlgniku poolt. Hüpoteegi realiseerimise eeltingimuseks on nõude vabatahtlikult täitmata jätmine võlgniku poolt mitte võlgniku poolt nõude sundtäitmise võimatus vara puudusel. Kohus leiab, et avaldaja väide selle kohta, et ta ei ole käesolevas täiteasjas võlgnik, on ekslik. Terminil võlgnik on täitemenetlusõiguses ja eraõiguses erinevad tähendused. Täitemenetluses tähistab termin võlgnik TMS § 5 lg 1 järgi isikut, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue st kelle suhtes täitemenetlus toimub. Eraõiguses (VÕS § 2 lg 1) nimetatakse võlgnikuks kohustatud isikut mh lepingu poolt, kes on võlaõigusliku lepinguga võtnud endale kohustuse teha mingi sooritus, näiteks tasuda kokku lepitud rahasumma. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust avaldaja suhtes, seega on avaldaja ka täitemenetluses võlgnik. Täitemenetlus loetakse TMS § 24 lg 2 järgi alanuks täitmisteate võlgnikule kätte toimetamisest. Avaldaja ei vaidlusta asjaolu, et tema esindajale on täitmisteade kätte toimetatud. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme. TsMS § 319 järgi loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt volitatud isikule. Kohtule esitatud notar RT poolt tõestatud volikirjast nähtub, et M.S on avaldaja volitatud isik. Kohus asub seisukohale, et täitemenetlus on formaalselt alanud TMS § 24 lg 2 mõttes. TMS § 1 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend tsiviilasjas, kusjuures TMS § 12 lg 1 järgi peab olema kohtulahendil jõustumismärge. Jõustumismärge tähendab seda, et kohtulahend on jõustunud ning seda ei ole võimalik vaidlustada. Jõustumismärke tegemine on vajalik selleks, et kohtutäituril oleks võimalik ilma kohtutoimikuga tutvumata tuvastada lahendi jõustumine, kuna tsiviilkohtumenetluses ei ole pooltel võimalik kokku leppida lahendi jõustumise ajas nagu seda on võimalik teha lepingute puhul. Käesolevas tsiviilasjas on täitedokumendiks TMS § 1 lg 1 p 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluse seadustik ei nõua notariaalse kokkuleppe täitmisele pööramisel jõustumismärke olemasolu. Notariaalse kokkuleppe puhul jõustumismärke nõudmine on juriidiline nonsenss, sest kokkuleppe sh lepingu jõustumine võib olla ära määratud poolte poolt või seadusega. Hüpoteegi seadmise leping jõustub kinnistusraamatu kande 4 (6)

2-06-18945

tegemisega. Kohus asub seisukohale, et TMS § 1 lg 1 p 19 nimetatud kokkuleppena tuleb käsitleda muuhulgas ka võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke lepinguid. Näiteks VÕS § 9 lg 1 sisustab lepingu olemasolu just kokkuleppega. Avaldaja ei ole viidanud millise kohtumenetluses olevat tsiviilasja ta silmas peab, samuti ei ole ta lisanud oma kaebuse p 4 märgitud Riigikohtu tehtud asja menetlusse võtmata jätmise määrust. Riigikohtu kodulehel oleva informatsiooni kohaselt on Riigikohus AS hagis M S vastu kahju 124 000 krooni nõudes teinud määruse tsiviilasja mitte menetlemise kohta. Riigikohus on lisaks eeltoodule jätnud menetlusse võtmata või tagastanud järgmised avaldajaga ja avaldaja esindajaga seotud kaebused: määrusega K S hagis AS (pankrotis) vastu lepingu tühisuse tunnustamise nõudes; määrusega M S avalduses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes; määrusega M S hagis M P vastu võla nõudes ja määrusega AS hagis OÜ vastu 1 598 362 kr saamiseks. Käesolevas täiteasjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille üle ei olnud täitemenetluse alustamisel kohtus vaidlust. Samas on oluline märkida, et täitemenetlus algab täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning täitmisteade toimetati võlgnikule kätte pärast AS ja OÜ vahelises tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist. TMS ei reguleeri olukorda, mida avaldaja oma kaebuses kirjeldab st kui täitmisavaldus esitatud selliselt, et täitedokumendi täitmisele pööramise eeldused puuduvad, kuid tekivad pärast täitmisavalduse esitamist ja enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist. TMS § 24 lg 2 seob täitemenetluse alguse sõnaselgelt täitmisteate kättetoimetamisega mitte täitmisavalduse esitamisega. Kohus asub seisukohale, et kohtutäitur ei ole täitemenetlus ebaseaduslikult alustanud, sest enne täitmisteate võlgnikule kätte toimetamist, oli jõustunud ka kohtulahend, mis sisustas hüpoteegiga tagatava nõude summalise suuruse. Kohtutäitur V.K algatas täitemenetluse vaidlusaluse hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Kohus asub seisukohale, et avaldaja väited selle kohta, et tegemist on kuni kehtinud TMS redaktsiooni § 35 lg 3 sätestatud olukorraga. Kuni kehtinud TMS redaktsiooni § 1 lg 1 p 14 järgi oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele teatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Võlgnikul oli õigus esitada sellise täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluses vastuväite, mille järgi oli kohtutäituril kohustus täitemenetlus lõpetada. TMS § 23 lg 4 sätestas, et juhul, kui võlgnik esitab seaduses lubatud vastuväite, vormistatakse see kaebusena täituri tegevusele vastavalt TMS § 77. Kohtule esitatud Tallinna linnakohtu tehtud määrusest nähtub, et võlgnik on kasutanud oma õigust esitada vastuväide ning kohus on leidnud, et täitemenetluse algatamise otsus tuleb tühistada. Kohus leiab, et täitemenetluse algatamise otsuse tühistamise tagajärjena ei ole täitemenetlust toimunudki mitte ei ole titemenetlust lõpetatud kuni kehtinud TMS redaktsiooni § 35 lg 1 sätestatud alustel selliselt, et täitemenetluse uus läbiviimine on takistatud TMS § 35 lg 2 alusel. Käesoleval ajal kehtivas täitemenetluse seadustikus on vastuväite esitamine asendatud täitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Käesolevas täitemenetluses on võlgnikuks Kristina Suursaar. Kristina Suursaarel on kohustus alluda sundtäitmisele hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Seega saab käesolevas täitemenetluses täitedokumendis olla just nimelt notariaalselt tõestatud kokkulepe. Täitmisteatele oli lisatud täitedokument. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidlusta asjaolu, et võlasumma, mille täitmist hüpoteegi seadmise leping tagas, selgus kohtumenetluse käigus AS hagis OÜ vastu. Kohus möönab, et selguse huvides oleks kohtutäitur võinud täitmisteates seda märkida ning täitmisteatele lisada ka vastavad kohtulahendid. Samas ei seo TMS täitetoimingu (täitmisteate esitamist ja sellega seonduvat täitemenetluse algust) kehtivust TMS § 24 lg 3 ja 4 vorminõuete järgimisega. Kohus leiab, et avaldaja seisukoht, et täitedokumendiks saab olla kas notariaalselt tõestatud kokkulepe või kohtulahend, ei ole õige. Kohtulahend AS r hagis OÜ vastu ei käsitle avaldaja kohustusi vaid üksnes OÜ kohustusi, kuid kuna avaldaja tagab OÜ kohustuste täitmist, siis on algatatud täitemenetlus tema suhtes. Kõik kohtukulud sh asja läbivaatamise kulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS 172 lg 1 alusel. Eesti Vabariigi kasuks tuleb asja läbivaatamise kulud (digitaaldokumendi väljatrükk, postikulud) välja mõista pärast kohtulahendi jõustumist. 5 (6)

2-06-18945

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.