2-17-5055/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt esitatud avaldusele /t.l. 1/ palub avaldaja nimetada ajutise halduri ning välja kuulutada L Hi (L H, isikukood XXXXXXXXXX, edaspidi ka võlgnik) pankroti, kuna võlgnik ei ole suuteline tasuma maksukohustusi ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksukohustuslaste registri andmetel on 30.03.2017 seisuga L Hi kohustus maksuhalduri eest kokku 9895,52 eurot (lisa 1), millest põhivõlg on 5 090,90 eurot, intressinõue 2 377,83 eurot ja arvestuslik intress 2 426,79. Vastavalt maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate täienduste ja parandustega, edaspidi MKS) § 105 lg-le 1 on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustusest tulenevad summad (MKS § 31) tasuma selleks määratud pangakontole maksuseaduses sätestatud tähtpäevaks. Maksuvõla sissenõudmise toimingud Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-le 3 on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. MKS § 133 lg 1 kohaselt esindab maksuhaldur riiki maksuvõlgade sissenõudmisel likvideerimis-, pankrotija kohtumenetluses. Tulenevalt MKS § 133 lg-st 3 võib maksuhaldur esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhalduri nõue on kohtutäituril täitmisel alates 06.09.2006 (lisa 2). Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod. 10.05.2016 andis kohtutäitur maksuhaldurile tagasisidet, mille kohaselt võlgnikul vara puudub ning tööl ei käi (lisa 3). Viimane laekumine maksuhalduri kontole maksuvõla katteks toimus 11.04.2016 summas 50,56 eurot. Võlgnik on registreeritud FIE-na (FIE L L) alates 01.02.2000. Kehtivad töölepingud puuduvad. Viimati töötas võlgnik VÕS lepingu alusel kuni 31.01.2017 X OÜ-s, mille alusel deklareeriti võlgnikule töötasu 49 eurot. Registervara, mille arvelt oleks olnud võimalik rahuldada maksuhalduri nõuet võlgnikule ei kuulu. PankrS § 10 lg 2 p 2 alusel võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 18.02.2013 esitas maksuhaldur L Hile pankrotihoiatuse nr 13-12/1273-1 (lisa 4). Pankrotihoiatuses hoiatas maksuhaldur tekkinud kohustuste tasumata jätmise tagajärgedest. Pankrotihoiatus edastati posti teel väljastusteatega L Hi aadressile XXXXXXXXX, mille võttis vastu 20.02.2013 XXXXXXXX

2-17-5055 Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on oma nõuet põhistanud ja tõendanud. Maksukohustuslaste registri andmetel /t.l. 4/ on 30.03.2017 seisuga L Hi kohustus maksuhalduri eest kokku 9895,52 eurot (lisa 1), millest põhivõlg on 5 090,90 eurot, intressinõue 2 377,83 eurot ja arvestuslik intress 2 426,79. Maksuhalduri nõue on kohtutäituri täitmisel alates 06.09.2006 /t.l. 6/. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakontod. 10.05.2016 andis kohtutäitur maksuhaldurile tagasisidet, mille kohaselt võlgnikul vara puudub ning tööl ei käi (lisa 3). Viimane laekumine maksuhalduri kontole maksuvõla katteks toimus 11.04.2016 summas 50,56 eurot. 18.02.2013 esitas maksuhaldur L Hile pankrotihoiatuse nr 13-12/1273-1 /t.l. 9/. Pankrotihoiatuses hoiatas maksuhaldur tekkinud kohustuste tasumata jätmise tagajärgedest. Pankrotihoiatus edastati posti teel väljastusteatega L Hi aadressile XXXXXXXXXe, mille võttis vastu 20.02.2013 XXXX)/t.l. 10/. Võlgnik ei ole kohustusi täitnud. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud. Ajutise halduri esitatud aruande kohaselt on L Hil võlgasid 10 415,36 eurot. Võlgnikul puudub igasugune vara millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik on esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et L H on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 12. 06. 2017 kell 11.30 Kuressaare kohtumajas. PankrS § 23 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

2-17-5055 halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 65 lg. 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks kokku summas 432 eurot, e. 10 tunni eest 36 €/h (sisaldab käibemaksu), mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuluna taotleb ajutine haldur 48 eurot väljamõistmist võlgnikult. Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kulude osas jätab kohus menetlusabi määramata ja arvestades võlgniku majanduslikku ja tervislikku seisundit kulu võlgnikult välja mõistmata. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479.