L Hi pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik L H (
vabastamise
menetluse
Võlausaldajad: 1) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood ) 2) Cellbes OÜ (livideerimisel; endise ärinimega Consortio Fashion Group OÜ; registrikood 10962214), esindaja OK Incure OÜ (registrikood 11542046)
Menetluse liik
4.septembri 2023 ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada L Hi (H; pankrotis; kohustusest vabastamise menetlus.
2.Vabastada L H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada L H usaldusisiku kohustustest.
4.Jätta menetluskulud L Hi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Avaldada L Hi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 26. mai 2017 määrusega välja L Hi (võlgnik) pankroti. Maakohus lõpetas 12. märtsi 2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata II rahuldamisjärgus järgmised võlausaldajate nõuded: 1) Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA) 7640,68 euro suurune nõue ja 2571,89 euro suurune nõue; 2) Cellbes OÜ (livideerimisel; endise ärinimega Consortio Fashion Group OÜ, esindaja OK Incure OÜ) 1868,75 euro suurune nõue.
2.Maakohus algatas 12. märtsi 2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku enda usaldusisiku ülesandeid täitma ning kohustas muuhulgas võlgniku kord kuue kuu jooksul esitama kohtule aruande.
3.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 4. oktoobril 2018 (dtl 118), 1. aprillil 2019 (dtl 121),
15.jaanuaril 2020 (dtl 133-135), 7. veebruaril 2020 (dtl 137-140), 18. augustil 2020 (dtl 152154), 22. oktoobril 2021 (dtl 250-254), 14. juunil 2022 (dtl 270-273), 17. jaanuaril 2023 (dtl 285-287) ja 1. mail 2023 (dtl 299-300). Samuti esitas ta pangakonto väljavõtted (dtl 119, 141-148, 155-157, 255-260, 274-281, 288-291, 303-315). Esitatud aruannete kohaselt on võlgnik saanud sissetulekuid laatadel käsitöö müügist ja temalt tellitud käsitöö müügist. 2019. a oktoobris sai võlgnik ühel kuul töötasu 338 eurot Heris töötades. 2019. a detsembrist töötab Sus puhastusteenindajana, töötasu u 250 eurot. 2020. a mais ja juunis töötas Ses, töötasu u 300 eurot. 2023. a töötab A hotellis puhastusteenindajana. Vara puudub. Ta kulud on u 700 eurot kuus, st 440 eurot söögile, 50 eurot transpordile, 100 eurot ülalpeetavale, 100-200 eurot muudele kuludele. Eluasemekulusid ta ei kanna, rendi, vee ja elektri eest maksab abikaasa.
4.Kohus küsis 15. mail 2023 võlausaldajatelt kirjaliku seisukoha, kas lõpetada menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ning palus kohtule teatada, kui palju on võlgnik võlga tagasi maksnud. MTA esitas 22. mail 2023 seisukoha, milles märkis järgmist. Nõude jääk on 8685,72 eurot, menetluse ajal on maksuvõlg vähenenud 1636,21 euro võrra, s.o ca 16%. Täiendavalt on kohustustest vabastamise menetluse ajal lisandunud kohustusi 8803,59 eurot (sotsiaalmaks 7162,34 eurot ja sellelt intress 1641,25 eurot). Võlgnikul on kehtiv tööleping alates
8.detsembrist 2019 OÜ-ga Ss (tööaja määr 0,20) ning leping alates 15. novembrist 2022 OÜga A (tööaja määr 0,25). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikul olnud veel töölepingud OÜ-ga P (1. kuni 20. oktoobrini 2019), AS-ga S (3. aprillist kuni 31. maini 2020) ning leping OÜ-ga F (17. jaanuarist 2. veebruarini 2022). Lisaks on võlgnik tegutsev füüsilisest isikust ettevõtjana (alates 2. jaanuarist 1998). Vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse puuduvad ja võlgniku kohustustest vabastamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada. Cellbes OÜ teatas 22. mail 2023, et nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluse ajal laekunud 160,81 eurot, võlgnevuse jääk on 1707,94 eurot. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
5.Kohus kuulas võlgniku ära 4. septembril 2023 Rapla kohtumajast virtuaalühenduse teel. Kohus andis võlausaldajatele ärakuulamisest teada. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel järgmist. Ta hea meelega kuulaks soovitusi, mida tegema peaks. Ei saa selle numbriga enam hakkama. Riidemajandus läks kehvemaks, ladudest läks seis
kehvemaks. Teen kunsti. Otse ma võlausaldajatele midagi pole maksnud. Mingit Fashionit ma ei teadnudki, aga see võlg on väike, MTA võlad tuleks küll ära maksta, aga ei tea, kas suudan. Kogu see asi on natuke segane, sain aru, et mul võlad, arvasin, et töökohast ka mingi makse tuleb sinna. Ma ei mäleta, kas mulle tagasimaksmise korda selgitati. Ma ei saa sel kuul maksta, kuna lähen operatsioonile Tallinna. Proovin edaspidi laatadel käia ja maksta. Mul on teismeline veel kodus. Toidule kulub u 500-600 eurot. Elamiskulud u 800-900 kolmeliikmelise pere peale. Toit on ka kolme peale u 600-700, mis on minu kanda. Ostan värve ja materjale, kasutan palju looduslikke materjale, olen säästlik. Meil on enda auto. Mees viib mind üritusele ja laadale. Olen äraootaval seiskohal, suurt reklaami ei ole endale teinud - kõik see olukord loob lisapingeid. Segane ja ebamäärane on kõik, olen ärevil ja hirmul.
6.Võlgnik teatas 8. jaanuaril 2024 kohtule, et ei ole saanud tagasimakseid teha, kuna tal on tervisega olnud suured probleemid. 23. jaanuaril 2024 esitas võlgnik kohtule selgitused ja tõendid oma tervisliku seisundi kohta.
7.MTA esitas 9. veebruaril 2024 seisukoha, milles jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada ja jääb oma varasema seisukoha juurde.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Maakohus, tutvunud võlgniku aruannete ja seisukohtadega ning kuulanud võlgniku ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
9.Alates 1. juulist 2022 muutusid maksejõuetusmenetlust reguleerivad seadused. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamist ja kohustustest vabastamist reguleerib
1.juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS). Vastavalt FiMS § 68 lgle 2 enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Seega lähtub kohus järgnevalt kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadusest. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on nimetatud võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 2-5.
PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
10.Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 12. märtsi 2018 määrusega. Viie aasta tähtaeg möödus 12. märtsil 2023 ja kohus otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle (PankrS § 175 lg 1).
11.Kohustustest vabastamise otsustamisel on maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Praegusel juhul on võlgnik ja võlausaldajad esitanud kohtule asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Kohus tuvastab tsiviilasja materjalide alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud.
11.1.Võlgnik on praegusel hetkel 59-aastane. Ta on pea kogu kohustustest vabastamise menetluse aja elatunud enda tehtud käsitöö müügist, milleks ta ostab ise kunstivahendid ja teeb kunstiesemeid külmkapimagnetitest seinamaalideni (vt ka määruse p-d 3 ja 5). Samuti on ta menetluse kestel tööl käinud (vt ka määruse p 4). Võlgnikul on kehtiv tööleping alates
8.detsembrist 2019 OÜ-ga Ss (tööaja määr 0,20) ning leping alates 15. novembrist 2022 OÜga A (tööaja määr 0,25). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikul olnud veel töölepingud OÜ-ga P (1. kuni 20. oktoobrini 2019), AS-ga S (3. aprillist kuni 31. maini 2020) ning leping OÜ-ga F (17. jaanuarist 2. veebruarini 2022). Lisaks on võlgnik tegutsev füüsilisest isikust ettevõtjana (alates 2. jaanuarist 1998).
11.2.Võlgnikul on kohtumenetluse ajal üks ülalpeetav – XXXX a sündinud laps, kes sai XXXXX a täisealiseks, kuid elab vanematega.
11.3.Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, äriühingud ja sõidukid.
11.4.Võlausaldajatele võlgnik enda teada väljamakseid teinud. Samas kinnitavad võlausaldajad, et pankrotimenetluse võlgnevuse jääk on vähenenud (vt ka määruse p 4).
12.Kohus kuulas võlgniku 4. septembril 2023 ära. Võlausaldajad ärakuulamisel osalemiseks soovi ei avaldanud. Ärakuulamistel selgitas võlgnik, et ta pole kindel, kas talle on tagasimaksmise korda selgitatud ja ootab soovitusi, mida teha. Võlgnik ei teadnud sedagi, et tal on kaks võlausaldajat. Samuti arvas võlgnik, et ta tööandja on mingeid tagasimakseid teinud. Eeltoodu kinnitab, et võlgnik pole menetluse jooksul aru saanud enda kohustustest ja käesoleva menetluse eesmärgist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peaks olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27). Kuivõrd praegusele kohtukoosseisule ei nähtu, ei võlgnikule oleks kohustustest vabastamise perioodil enne 4. septembri 2023 ärakuulamist ette heidetud kohustuse rikkumist ja selgitatud, mida võlausaldajad ja kohus temalt ootavad, siis ei ole maakohtul alust kahelda, et võlgnik ei teadnudki, kuidas täpselt väljamakseid tuleb võlausaldajatele teha.
13.Võlausaldajad jätsid menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
14.Üldjuhul on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustuse sätestab võlgnikule PankrS § 173 lg 1. Siiski tuleb isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus hinnata alati vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele - võlgniku elulisele olukorrale, st arvesse tuleb võtta võlgnikku vanust, tervislikku seisundit, võimalust leida töö, ülalpeetavate olemasolu jms. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud (PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173).
15.Praegusel juhul leiab kohus, hinnates võlgniku PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste süülist täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid, et võlgnik on oma kohustusi (esitada aruandeid) täitnud ja ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise.
15.1.Riigikohus on 30. oktoobri 2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.
15.2.Asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldaja nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku kulusid aitab kanda abikaasa. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saanud sel määral tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele (PankrS § 173 lg-d 2 ja 4). Isegi kui arvestada, et võlgnik oleks võinud tagasimakseid teha väikeses ulatuses, siis eluliselt usutav on, et võlgnik ei saanud täpselt aru oma kohustustest ja menetluse eesmärgist. Samas polnud võlgniku sissetulek stabiilselt sellises määras, et oleks võimaldanud tagasimakseid suuremas ulatuses, kui senised võlgnevused juba on vähenenud. Tehes tagasimakseid suuremas ulatuses, ei oleks pruukinud võlgnikul olla tagatud enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks vajalikud minimaalsed vahendid.
15.3.Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse jooksul kahjustanud võlausaldaja huve PankS § 173 lg 1 mõttes. Võlgnik on iseenesest tegelenud tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et sissetulekute teenimine, mis oleks võimaldanud võlausaldajatele tagasimakseid teha ei pruukinudki võlgnikule olla asjaolusid arvestades jõukohane. Asjas ei esine selliseid võlausaldaja õigustatud huve, mistõttu oleks võlgnik olnud kohustatud tagasimakseid võlausaldajale tegema suuremas määras.
16.Eeltoodut arvestades annavad konkreetse juhtumi asjaolud aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku elulisi asjaolusid (eelkõige tema tervislikku seisundit).
17.Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 1).
Praegusel juhul lõpevad II rahuldamisjärgus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA) 7640,68 euro suurune nõue ja 2571,89 euro suurune nõue ning Cellbes OÜ (livideerimisel; endise ärinimega Consortio Fashion Group OÜ, esindaja OK Incure OÜ) 1868,75 euro suurune nõue.
18.PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
19.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.