Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-169 Tsiviilasi OÜ Linden Investi hagi Olev Roosi vastu 35 232,90 krooni väljamõistmiseks ja Olev Roosi vastuhagi OÜ Linden Investi ja OÜ Grandenexi vastu tööraamatu kättesaamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, tekitatud kahju väljamõistmiseks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, töötasu väljamõistmiseks, keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Linden Invest ( reg.nr 11155289, asukoht Tallinn, Masina 22), hageja esindaja vandeadvokaat Anne Tammer, kostja Olev Roos ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xxx xx), kostja esindaja advokaat Vardo Naeris, kostja OÜ Grandenex ( reg.nr 11067504, asukoht Võru, Vilja 8-41) Kohtuistungi toimumise aeg 09.01.2007 Resolutsioon Välja mõista Olev Roosilt 35 232,90 krooni OÜ Linden Investi kasuks. Välja mõista OÜ Linden Investilt 3258,35 krooni saamata jäänud töötasu Olev Roosi kasuks. Jätta Olev Roosi vastuhagi OÜ Linden Investi vastu tööraamatu kättesaamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, tekitatud kahju väljamõistmiseks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest rahuldamata. Jätta Olev Roosi vastuhagi OÜ Grandenxi vastu tööraamatu kättesaamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, tekitatud kahju väljamõistmiseks tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
Meelis Pilv lubas kostja bussijuhi ametikohale tööle alates 07.09.2005. Tööle võtmise õigus on tal juhatuse liikme Kalle Dobkevitši poolt allkirjastatud volikirja alusel. Ka kirjalikult oli vormistatud tööleping tingimusel, mida tegelikult kohaldati ning see ootas allkirjastamist. Enne tööle asumist tutvustati bussijuhile täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu, töölepingu ja selle lisade sisu. Tööle asumisega kinnitas ta, et talle sobisid need tingimused. TLS § 28 lg 2 kohaselt on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Pärast kahe nädalast liinisõitu 07.09.2005 kuni 19.09.2005 keeldus kostja töölepingu allkirjastamisest, seetõttu ei lubanud hageja teda enam liinile. Siiamaani on tal toomata ettevõtte kassasse nendel tööpäevadel piletimüügi eest saadud raha summas 37 771.- kr. Hageja loeb kahe nädala eest töötasu summas 2538,10 kr kostjale väljamakstuks. Väljamakstud töötasu summa võrra väheneb toomata piletikassa võlg summale 35 232,90 kr. Seda, et kostja ajavahemikul 07.09.2005 kuni 19.09.2005 tööl oli ning, et tema kätte laekus antud vahemikus piletimüügi eest saadud raha, kinnitavad hagejale üle antud kostja poolt allkirjastatud volitus-teekonnalehed ning kassaaparaadist välja lastud päevaaruanded. Ühtlasi tõendab see seda, et kostja oli täitnud ning õigeaegselt ära toonud volitus-teekonnalehed ning päevaaruanded, et ta oli teadlik töölepingu ja selle lisade sisust. Kuni tänaseni on kostjal tasumata 35 232,90 kr. Hageja on korduvalt püüdnud kontakteeruda kostjaga summa tasumise küsimuses. Korduvalt on kostja poolt antud erinevaid lubadusi. Samuti on saadetud ka tähitud postiga kirjalik meeldetuletus. Siiamaani tasumist ei ole toimunud. Kuna kostja töötas hageja juures kaks nädalat ilma töölepingut allkirjastamata ning jättis toomata töötatud päevadel piletimüügi eest saadud kassaraha, on hagejal alust teda kahtlustada pettuses. Enne tööle asumist kostjale tutvustatud töölepingu lisas Täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu p-s 2.6 on ära toodud, et töötaja on kohustatud andma üle piletimüügi sularaha koos vastava aruandega kassapidajale hiljemalt 3.päevaks alates sularaha saamise momendist. Töötaja vastutab sularaha täieliku üleandmise eest. Kirjalikult oli vormistatud tööleping tingimustel, mida tegelikult kohaldati ning see ootas allkirjastamist. Enne tööle asumist tutvustati bussijuhile täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu, töölepingu ja selle lisade sisu ning tööle asumisega kinnitas ta, et talle sobisid need tingimused. Hageja nõue Hageja esindaja A.Tammer palub kostjalt välja mõista TööK § 128 lg 1 p-de 2, 3 alusel 35 232,90 kr. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei teadnud missuguse tööandja juures ta töötab ja jättis enda kätte 37 771.- kr. Töötaja täidab enda töökohustused kui tööandja täidab oma kohustused töötaja eest, makstes töötasu, lõpparve. Kostja leiab, et temaga ei käitutud ausalt. Teda loobiti ühest firmast teise. Ta ei saanud haigusraha. Olev Roosi vastuhagi 01.12.2004 sõlmis hageja töölepingu OÜ Grandenexiga bussijuhina töötamise kohta. Tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Töölepingus on kirjas, et tööülesannete täitmise koht on Oja 2b, Suure-Jaani, Viljandi maakond, tegelikult sõitis ta bussijuhina Eestis erinevatel liinidel. Tööstaaži hakati arvutama alates 01.12.2004. 13.09.2005 vaadates pangalaekumisi oma arvelduskontole avastas hageja, et juhatuse liige Väino Moor on kandnud hageja lõpparvele üle 12.09.2005 Grandenex OÜ lõpparve. Töösuhte lõpetamisest hagejat ei teavitatud, järelepärimistele vastas juhatuse liige Väino Moor, et muutub tööandja. Tööandja vahetus hagejat ei puudutanud ning vallandamist Grandenex OÜ-st luges eksituseks. Hageja
töötas edasi bussijuhina graafiku järgi, töös mitte midagi ei muutunud. 15. või 16.09.2005 tehti hagejale ettepanek allkirjastada uus tööleping OÜ Linden Investiga ja allkirjastada lahkumisavaldus Grandenex OÜ-st. Hageja keeldus esitatud dokumentidele allkirju andmast ning hagejat alates 19.09.2005 bussijuhina liinile ei lubatud. 03.10.2005 esitas hageja kirjaliku avalduse selgituste saamiseks Grandenex OÜ juhatusele, kuid sellele ei vastatud. Sihiga leida uus töökoht nõudis hageja tagasi oma tööraamatut Grandenex OÜ-st, kuid seda lubati teha ainult siis, kui hageja allkirjastab lahkumisavalduse. Hageja asus uuele töökohale tööle bussijuhina 01.11.2005 ilma tööraamatuta. Hiljem on aga OÜ Linden Investi poolt esitatud hagiavaldusest selgunud, et hageja on seal kaks nädalat töötanud, sellega puudub hagejal selgus, millise äriühingu käes asub tööraamat ning millise äriühingu rahad asuvad hageja käes. 04.01.2007 hageja täpsustas vastuhagi. Grandenex OÜ lõpetas töölepingu hagejaga 12.09.2005, mis nähtub panga väljavõttest. Järelikult oli töölepingu lõpetamise päev lõpparve ülekandmise päev, tööraamat on aga seni töötajale üle andmata. Grandenex OÜ on rikkunud TLS §-de 18, 72,87,90 sätteid. OÜ Grandenex ei maksnud hagejale töölepingus kookulepitud palka alates aprillist 2005, vaid seda tegid füüsilised isikud. Linden Invest OÜ väidetel alustas hageja tööd viimase juures 07.09.2005 ning tööle rohkem ei lubatud alates 20.09.2005. Hagejat ei oldud eelnevalt teavitatud, et muutub tööandja, hageja sai töölepingu lõpetamisest teada alles 13.09.2005 pangaväljavõttest. Järelikult töötas hageja alates 07.09.2005 kuni 12.09.2005 nii Grandenex OÜ-s kui ka Linden Invest OÜ-s, mis omakorda näitab nende äriühingute vahelist tihedat seost ning ettevõtte üleminekut. Linden Invest OÜ lõpetas hagejaga töösuhtes, millega on rikkunud TLS §-de 18, 72, 87, 90 sätteid. Kuna hageja kui töötaja osas seoses tööandja vahetumisega midagi ei muutunud, siis on mõlemad kostjad rikkunud TLS § 61 sätteid. TLS-is ei ole ettevõtte ülemineku määratlemisel aluseks võetud ÄS-is ega VÕS-is sätestatud ettevõtte definitsioone, kuid samas on ettevõtte ülemineku puhul silmas peetud nimetatud seadustes ettenähtuga analoogilisi situatsioone. TLS-is kehtestatud ettevõtte ülemineku määratlus arvestab samuti direktiivi 2001/23/EÜ nõudeid. Linden Investi väide, et VÕS § 183 lg 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, on eksitav. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõiguse üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, sealhulgas töölepingule. Kostja väidab,, et tulenevalt ITLS § 6 lg 1 on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg 4 kuud ning sama paragrahvi lg 2 järgi töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu. Kuna mõlemad kostjad ei ole seni hagejale esitanud dokumente töölepingute lõpetamise osas, ei ole võimalik nende tegevust vaidlustada, puudub seadusest tulenev vaidlustamise ese ja alus, seega ei saa ka nõude esitamise tähtaega veel määrata. Tööraamatute kättesaamise nõude osas aga vastavalt ITLS § 8 lg 3 ei kohaldata aegumist. Hageja juhib kohtu tähelepanu kostja 02.01.2007 kostja vastuväidete p 3, milles kostja esindaja esindab ilma vastava volikirjata Grandenx OÜ-d, millega ilmselgelt kinnitab, et kostjate vahelised suhted on nii läbi põimunud, et isegi Linden Invest OÜ esindajal on raskusi vahet teha, millist äriühingut esindada. Hagejale ei ole kostja Invest OÜ seni palka maksnud. Palga maksmine on tööandja rahaline kohustus. Palga maksmist kui rahalise kohustuse täitmist saab tõendada kirjaliku tõendiga, milles peavad olema töötaja allkirjad. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-02. Hageja nõuab 13 päeva palka järgmises summas: 285,81x13=3715,53 kr. Seoses Riigikohtu lahendiga 3-2-1-76-06 nõuab hageja tööraamatu kinnipidamise eest Grandenex OÜ-lt Järgmises summas: Seoses hageja ootamatu vallandamisega nii Grandenex OÜ kui ka Linden Investi OÜ poolt oli kostja töötu kuni 01.11.2005, mistõttu talle tekitati kahju plaga kaotuse näol, mis moodustab 285,81 krx30 päeva=8574,30 kr. Kostjale tekitati ootamatu töökoha kaotusega moraalne kahju, mis väljendab kannatustes ja mures seoses uue töökoha leidmisega ning mille rahaline väljendus
on 4289.- kr. Grandenex OÜ ei ole maksnud hagejale palka alates aprillist 2005, kuid võttes arvesse, et eraisikud on Grandenex OÜ asemel palga hagejale üle kandnud, ei esitata nimetatud osas nõuet. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega loobub hageja tööle ennistamisest ning taotleb tööandjalt Grandenex OÜ hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses: 285,81 krx180=51 445,80 kr. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega loobub hageja tööle ennistamisest ning taotleb tööandjalt Linden Invest OÜ hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses: 285,81 krx180= 51 445,80 kr. Linden Invest on rikkunud TLS § 20 lg 2 sätestatud kohustust tööraamatu pidamise osas, kuid hageja arvestab kostjate solidaarset vastutust ning ei esita täiendavat nõudmist kostja vastu. Hageja palub nõuda välja Grandenex OÜ-lt ja OÜ Linden Investilt hageja tööraamat; välja mõista OÜ Grandenexilt ja OÜ Linden Investilt solidaarselt hüvitis 51 445,80 kr ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest; välja mõista OÜ Grandenexilt ja OÜ Linden Investilt tööraamatu kätteandmisega viivitamisega tekitatud materiaalne kahju 8574,30 kr ja moraalne kahju 4287.- kr; välja mõista Linden Invest OÜ-lt saamata jäänud palk summas 3715,53 kr; välja mõista Linden Invest OÜ-lt ühe kuu keskmine palk lõpparvega viivitamise eest. Kohtuistungil vähendas hageja OÜ Grandenexilt ja OÜ Linden Investilt solidaarselt väljamõistetava hüvitise suurust summani 37 726,92 kr. Kostja OÜ Linden Investi esindaja A.Tammer vaidleb vastuhagile vastu. 07.09.2005 asus hageja kostja juurde tööle. Hageja keeldus töölepingule alla kirjutamast. OÜ Linden Invest ei ole üle võtnud OÜ Grandenexilt ühtegi lepingut ega vara. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist OÜ Linden Investi poolt. Kostjal on oma majandustegevus ja ta soovis bussijuhte oma tegevuseks. Hageja nõuded, v.a tööraamatu nõue, tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tööraamatut nõudnud. Hagejal on õigus saada kätte palk. Kostja Linden Invest OÜ on palga tasaarvestanud oma nõudega. Hageja nõuded, v.a tööraamatu nõue, on aegunud. Kostja OÜ Grandenex eel- ega kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse eelistungi ja taotluste puudumisel eelistungi jätkuna kohtuistungi toimumise aja kohta oli kostja esindaja kätte saanud. OÜ Grandenex esindaja Joel Nool esitas kirjaliku vastuse, kus ta teatab, et ta ei nõustu vastuhagiga, palub kohaldada osaühingu vastu esitatud nõuete osas aegumist. Kostja majandustegevus lõppes augustikuus 2005. Pärast seda enam mingeid teenuseid ei osutatud. See on ebaõige, et hagejat töösuhte lõpetamisest ei teavitatud. Ta ei juhtinud enam 2005.a septembrikuus OÜ-s Grandenex busse. Kostja ei ole saanud hagejalt avaldust kostja juhatusele. Hageja tööraamat on kostja käes siiamaani, ta ei ole seda kordagi küsinud. Kostja on nõus selle kohe kätte andam. Hageja käes ei ole kostja rahasid, need on Linden Investi OÜ piletirahad. Kostja ei ole nõus maksma hagejale keskmist palka, sest ei ole viivtanud tööraamatu kätteandmisega. Ka ei ole kostja nõus maksma hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses, sest tööleping ei ole ebaseaduslikult lõpetatud. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TLS § 6 lg 1 p 3 sätestab, et töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle järgmistel juhtudel: ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. TLS § 61 sätestab, et senisel või uuel tööandjal on keelatud töölepingut lõpetada tööandja vahetumise tõttu.
TLS § 62 lg 2 sätestab, et senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga tööandja vahetumise ajal kehtivatest töölepingutest tulenevate kohustuste eest, mis on tekkinud enne tööandja vahetumist ja mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul pärast tööandja vahetumist. TLS § 63 lg 1 sätestab, et senine ja uus tööandja esitavad kirjalikult oma töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele õigeaegselt, kuid hiljemalt üks kuu enne §-s 6 nimetatud juhtudel töölepingute üleminekut kogu asjakohase informatsiooni, kus on vähemalt järgmised andmed: töölepingute ülemineku kavandatav kuupäev; tööandja vahetumise põhjused, tööandja vahetumise õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele, töötajate suhtes kavandatavad meetmed. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et toimus majandusüksuse üleminek OÜ Grandenexilt OÜ Linden Investile. Asjaolud, et OÜ Grandenexi juhatuse liige 08.09.2004 kuni 29.12.2004 oli Margus Laar ja OÜ Linden Investi juhatuse liige 03.08.2005 kuni 25.08.2005 oli Margus Laar, et alaliseks tööülesannete täitmise kohaks oli kõigil üks aadress, samad on olnud dispetšerid, bussijuhid, bussid, ei näita, et toimus majandusüksuse üleminek OÜ Grandenexilt OÜ Linden Investile. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. OÜ Linden Investi esindaja A.Tammeri sõnul ei ole OÜ Grandenexi ja OÜ Linden Investi vahel mitte mingisuguseid lepingulisi suhteid. Nii OÜ Linden Invest kui ka paljud teised äriühingud kasutavad võlaõiguslike lepingute alusel Suur-Sõjamäel asuvat dispetšeripunkti, erinevates linnades asuvaid bussijaamu, remonditöökodasid, garaaže ja muud, busse üüritakse. OÜ Linden Invest ei ole omandanud OÜ Grandenexilt ühtegi asja ega õigust. Ei ole toimunud vara üleandmist kahe äriühingu vahel, seega majandusüksuse üleminekut ei toimunud, hoolimata sellest, et OÜ Grandenexis ja OÜ Linden Investis on olnud juhatuse liikmeks M.Laar, tööülesannete täitmiseks oli üks aadress, dispetšerid olid samad, bussid olid samad, bussipiletite peal on Taisto Busside reklaam, teekonnalehtedel on läbikriipsutatud OÜ Grandenexi templid. AS Taisto Liinide ja OÜ Orderline andmed hageja vastuhagiga ei haaku, s.o need ei ole asjakohased. Antud asjas ei kohaldu TLS §-de 61, 62 lg 2 ja 63 sätted. TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ning § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepinguga 01.12.2004 loeb kohus tuvastatuks, et O.Roos asus tööle OÜ Grandenexi 01.12.2004. Väljavõttega tööraamatust loeb kohus tuvastatuks, et tööleping OÜ Grandenexiga on lõpetatud 31.08.2005. O.Roosi Hansapanga konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et O.Roosi arvele kanti 12.09.2005 OÜ Grandenexi poolt lõpparve. Kirjaga OÜ Grandenexi juhatusele loeb kohus tuvastatuks, et O.Roos tunnistab, et sai töölepingu lõpetamisest OÜ Grandenexiga teada 13.09.2005, kinnitades seda oma allkirjaga.
Käesoleva ajani ei ole hageja esitanud kohtule nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks OÜ Grandenexiga. Kuna töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet ei ole esitatud, siis ei saa kostjalt välja mõista ka hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. TLS § 143 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kohus leiab, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest OÜ Grandenexiga hiljemalt 13.09.2005, siis hageja hagi OÜ Grandenexi vastu hüvituse väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on aegunud. OÜ Grandenexi esindaja J.Nool palub kohaldada aegumist. Asjas ei oma tähtsust, et O.Roos väidetavalt ei tea, mis alusel tööleping OÜ Grandenexiga lõpetatud on, kuid ta teab, et tööleping on ebaseaduslikult lõpetatud. Seega oma õiguste rikkumisest sai ta teada hiljemalt 13.09.2005 ning ta oleks pidanud pöörduma töövaidlusorgani poole hiljemalt ühe kuu jooksul, alates 14.09.2005. OÜ Linden Invest ja OÜ Grandenex ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. TLS § 119 lg 1 sätestab, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. O.Roosi allkirjaga loeb kohus tuvastatuks, et O.Roos sai tööraamatu kätte 09.01.2007. OÜ Grandenexi esindaja J.Nool oma kirjalikus vastuses võttis omaks, et O.Roosi tööraamat on osaühingus Grandenex ning O.Roos tööraamatut küsimas ei ole käinud. TLS § 74 lg 2 sätestab et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Grandenex pidas tema tööraamatut kinni või hageja käis tööraamatut küsimas. OÜ Grandenexi esindaja J.Nool eitab 13.10.2005 O.Roosi kirja saamist. O.Roos ei ole tõendanud, et OÜ Grandenex on selle kirja kätte saanud. Seega ei leidnud tõendamist, et O.Roos esitas OÜ Grandenexile kirjaliku nõude tööraamatu saamiseks. Samuti ei esitanud O.Roos ühtegi tõendit selle kohta, et ta sai materiaalset kahju tööraamatu asumise tõttu OÜ Grandenexis. O.Roos ei tõendanud, et tööraamatu puudumise tõttu ei saanud ta asuda uuesti tööle. O.Roosi poolt esitatud materiaalne kahju ühe kuu palga kaotuse näol ja moraalne kahju töökoha kaotuse tõttu ei ole põhjustatud tööraamatu asumisega OÜ Grandenexis. TLS § 143 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kui asuda seisukohale, et O.Roos esitas 03.10.2005 OÜ Grandenexile kirjaliku taotluse tööraamatu saamiseks ning OÜ Grandenex seda ei teinud, siis sai O.Roos oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 03.10.2005 ning hagi keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. OÜ Grandenexi esindaja J.Nool leiab, et O.Roosi nõue keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. Seetõttu ei kuulu OÜ Grandenexilt väljamõistmisele keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest. OÜ Linden Invest ja OÜ Grandenex ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele.
09.01.2007 sai hageja kätte oma tööraamatu, mida ta kinnitab oma allkirjaga. Hageja ei ole loobunud hagist tööraamatu saamiseks. OÜ Grandenex võttis omaks, et hageja tööraamat asus osaühingus Grandenex. Seega kuulub hagi OÜ Grandenexi ja OÜ Linden Investi vastu tööraamatu saamiseks jätmisele rahuldamata. Kostja OÜ Linden Invest väidab, et hageja O.Roos töötas osaühingus alates 07.09.2005 kuni 19.09.2005, mil teda ei lubatud enam tööle. Hageja O.Roos võtab omaks, et ta keeldus OÜ Linden Investiga kirjalikku töölepingut sõlmimast ning teda ei lubatud enam alates 19.09.2005 tööle ning pärast seda ta enam OÜ Linden Investi tööle ei läinud. Alates 01.11.2005 töötab ta uues töökohas. 01.02.2006 O.Roosi allkiri hagimaterjalide kättesaamise kohta tõendab, et hageja sai teada OÜ Linden Investi hagist, et O.Roos töötas OÜ Linden Investis kuni 19.09.2005. Käesoleva ajani ei ole hageja esitanud kohtule nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks OÜ Linden Investiga. Kuna töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet ei ole esitatud, siis ei saa kostjalt välja mõista ka hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. TLS § 143 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kohus leiab, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest OÜ Linden Investiga hiljemalt 01.02.2006, siis hageja hagi OÜ Linden Investi vastu hüvituse väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on aegunud. OÜ Linden Investi esindaja A.Tammer palub kohaldada aegumist. Asjas ei oma tähtsust, et O.Roos väidetavalt ei tea, mis alusel tööleping OÜ Linden Investiga lõpetatud on, kuid ta teab, et tööleping on ebaseaduslikult lõpetatud. Seega oma õiguste rikkumisest sai ta teada hiljemalt 01.02.2006 ning ta oleks pidanud pöörduma töövaidlusorgani poole hiljemalt ühe kuu jooksul, alates 02.02.2006. OÜ Linden Invest ja OÜ Grandenex ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. Eelpooltoodud tõenditega leidis tuvastamist, et OÜ Linden Investis ei ole asunud hageja tööraamatut, hageja ei ole seda OÜ Linden Investile esitanud. Seega ei ole OÜ Linden Invest hageja tööraamatut kinni pidanud. OÜ Linden Invest ja OÜ Grandenex ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi. O.Roos sai teada hiljemalt 01.02.2006 töölepingu lõpetamisest OÜ Linden Investiga. Kohus leiab, et O.Roosi hagi OÜ Linden Investi vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. OÜ Linden Investi esindaja A.Tammer leiab, et hagi on aegunud. O.Roos pidanuks hagi esitama OÜ Linden Investi vastu hiljemalt nelja kuu jooksul, alates 02.02.2006. Seega ei kuulu rahuldamisele O.Roosi hagi OÜ Linden Investi vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja OÜ Linden Invest väidab, et hageja O.Roos töötas osaühingus alates 07.09.2005 kuni 19.09.2005, mil teda ei lubatud enam tööle. Hageja O.Roos palub nimetatud aja eest kostjalt OÜ Linden Investilt välja mõista saamata jäänud palk summas 3715,53 kr. Allkirjastamata töölepingu kohaselt oli O.Roosi töötasuks 25.- kr/tund ning tööaja arvestus toimub vastavalt liinigraafikule. TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Linden Investi OÜ autobussi volitus-teekonnalehtede 07.09-19.09.2005 alusel töötas O.Roos 07.09.2005 kokku 10 tundi 15 min, töötasu suurus 256,25 kr (615x25:60); 08.09.2005.a kokku 10 tundi 10 minutit, töötasu suurus 254,17 kr (610x25:60); 09.09.2005 kokku 15 tundi
20 minutit, töötasu suurus 383,34 kr (920x25:60); 10.09.2005.a kokku 9 tundi 20 minutit, töötasu suurus 233,33 kr (560x25:60); 11.09.2005.a kokku 9 tundi, töötasu suurus 225.-kr (540x25:60); 12.09.2005.a kokku 10 tundi 25 minutit, töötasu suurus 260,42 kr (626x25:60); 13.09.2005.a kokku 9 tundi 30 minutit, töötasu suurus 237,50 kr (570x25:60); 15.09.2005.a kokku 14 tundi 10 minutit, töötasu suurus 354,17 kr (850x25:60); 16.09.2005.a kokku 9 tundi 10 minutit, töötasu suurus 229,17 kr (550x25:60); 17.09.2005.a kokku 10 tundi 55 minutit, töötasu suurus 272,92 kr (655x25:60); 18.09.2005.a kokku 11 tundi, töötasu suurus 275.- kr (660x25:60); 19.09.2005.a kokku 11 tundi 05 minutit, töötasu suurus 277,08 kr (665x25:60). Kokku 3345,85 kr. Seega kuulub kostjalt OÜ Linden Investilt väljamõistmisele saamata jäänud töötasu summas 3258,35 kr (bruto). TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja palub kostjalt OÜ Linden Investilt väljamõistmisele ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest. TLS § 74 lg 2 sätestab et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. OÜ Linden Invest ei ole tasunud O.Roosile lõpparvet töölepingu lõpetamise päeval. Eelpool leidis tuvastamist, et O.Roos sai teada hiljemalt 01.02.2006 töölepingu lõpetamisest OÜ Linden Investiga. Kohus leiab, et O.Roosi hagi OÜ Linden Investi vastu keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest on aegunud. OÜ Linden Investi esindaja A.Tammer leiab, et hagi on aegunud. O.Roos pidanuks hagi esitama OÜ Linden Investi vastu hiljemalt nelja kuu jooksul, alates 02.02.2006. Seega ei kuulu rahuldamisele O.Roosi hagi OÜ Linden Investi vastu keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. OÜ Linden Invest väidab, et hageja O.Roos töötas osaühingus suulise töölepingu alusel alates 07.09.2005 kuni 19.09.2005, mil teda ei lubatud enam tööle. OÜ Linden Investi autobussi volitus-teekonnalehtedega 07.09-19.09.2005, konduktori aruandega, 09.09.2005.a teekonnalehe liiniaruannetega, 10.09.2005.a teekonnalehe liiniaruandega, 18.09.2005.a liiniaruandega, 19.09.2005.a teekonnalehe liiniaruandega loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis toomata ettevõtte kassasse ajavahemiku 07.09.2005 kuni 19.09.2005 eest piletimüügi eest saadud raha summas 37 771.- kr. Kostja võtab omaks, et ta ei viinud piletimüügi eest saadud summat 37 771.- kr kassasse, vaid jättis endale, kuna temaga käituti halvasti. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja teadis, et piletimüügi raha kuulub OÜ Linden Investile: teekonnalehed andis välja OÜ Linden Invest; O.Roos keeldus sõlmimast töölepingut OÜ Linden Investiga, kuna taheti rakendada katseaega ja O.Roosile ei meeldinud, et tuli pidevalt ühest firmast teise tööle minna. Sellest järeldub, et O.Roos sai aru, et asus tööle OÜ Linden Investi 07.09.2005 ning kuna ta ei nõustunud töölepingu tingimustega, siis ta tööle enam ei läinud. TööK § 128 lg 1 p 2 sätestab, et vastavalt seadusandlusele kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses järgmistel juhtudel: kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel. OÜ Linden Investi autobussi volitus-teekonnalehed 07.09.2005 kuni 19.09.2005 on ühekordsed dokumendid, mis kajastavad sõidupiletite müügist saadud summa suurust igapäevaselt. Volitus-teekonnalehtedel kinnitab O.Roos oma allkirjaga, et on saanud sõidupiletite müügist teekonnalehel näidatud summa. O.Roos võttis omaks, et talle anti tööjuhend ning ta teadis et sõidupiletite müügist saadud raha tuleb iga tööpäeva lõpul üle kanda ettevõtte vastavale arveldusarvele. O.Roos seda tahtlikult ei teinud, kuna ettevõte käitus temaga halvasti. Kui O.Roos oleks oma kohustuse, s.o kanda volikirja alusel saadud summa kokkulepitud arvele, korrektselt täitnud,
ei oleks hageja kahju kandnud. O.Roosil ei olnud seaduslikku alust jätta OÜ Linden Investile kuuluvat raha summas 37 771.-kr endale. Kui ta leidis, et tööandja ei käitu temaga korrektselt, oleks pidanud ta ettenähtud ajal pöörduma töövaidlusorgani poole. Seda O.Roos ei teinud. Kostja poolt OÜ Linden Investile kahju tekitamine on õigusvastane, kuna kostja rikkus tööandja poolt antud ametijuhendit, mis kohustas teda tööpäeva lõpul kandma üle saadud sõidurahad vastavale arvele. Kostja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja pani õiguserikkumise toime tahtlikult. Kostja on süüvõimeline ning tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 35 232,90 kr. Kohus leiab, et tööandjal ei ole seaduslikku alust lugeda kostjale väljamakstuks töötasu 2538,10 kr. TLS § 36 lg 2 sätestab, et tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks andnud hagejale kirjaliku nõusoleku lugeda tema töötasu väljamakstuks, kuna kostja tekitas hagejale kahju. Kohus leiab, et hageja poolt kostja töötasu tasaarvestus tekitatud kahjuga ilma kostja kirjaliku nõusolekuta on ebaseaduslik. Palgast kinnipidamist reguleerib Palgaseadus ja PaS § 36 kehtestab palga puutumatuse põhimõtte ning kõik töötasust kinnipidamised tuleb teha seaduses ettenähtud alusel, korras ja ulatuses. Töötaja nõusolekuta võis teostada palgast kinnipidamist Palgaseaduse § 36 lg 1 alusel ning nimetatud säte sätestab töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et esinesid eeldused Palgaseaduse § 36 lg 1 rakendamiseks. VÕS § 200 lg 1 p 3 sätestab, et tasaarvestada ei saa teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud. Palgaseaduse alusel tööandjal puudub õigus teostada omavoliliselt palgast kinnipidamist, s.o mitte maksta palka, kuna töötaja on tööandjale tekitanud kahju. Palgaseaduse § 32 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TööK § 128 lg 1 p 3 kohaldamisele ei kuulu. Täielik materiaalne vastutus järgneb siis, kui töötaja käitumises kuritegelikkus on tuvastatud vastavalt kriminaalmenetluse normidele. Kohtul on õigus töötaja süüdi mõista ja kohaldada talle vastav karistus. O.Roosi suhtes kriminaalmenetlust ei ole alustatud. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja O.Roosi kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.