Võlaõigus › Muud

tööandja täidab oma kohustused töötaja eest, makstes töötasu, lõpparve. Kostja leiab, et temaga ei käitutud ausalt, teda loobiti ühest firmast teise, ta ei saanud haigusraha. Kostja vastuhagi 01.12.2004 sõlmis kostja määramata ajaks töölepingu OÜ Grandenex bussijuhina töötamise kohta. Töölepingu kohaselt tööülesannete täitmise koht on Oja 2b, Suure-Jaani, Viljandi maakond, tegelikult sõitis ta bussijuhina Eestis erinevatel liinidel. Tööstaaži hakati arvutama alates 01.12.2004. 13.09.2005 vaadates pangalaekumisi oma arvelduskontole, avastas ta, et juhatuse liige V. M. on 12.09.2005 tema kontole kandnud Grandenex OÜ lõpparve. Töösuhte lõpetamisest teda ei teavitatud, järelepärimistele vastas juhatuse liige V. M., et muutub tööandja. Tööandja vahetus kostjat ei puudutanud ning vallandamist Grandenex OÜ-st luges eksituseks. Kostja töötas edasi bussijuhina graafiku järgi, töös mitte midagi ei muutunud. 15. või 16.09.2005 tehti kostjale ettepanek allkirjastada uus tööleping OÜ-ga Linden Invest ja allkirjastada lahkumisavaldus Grandenex OÜ-st. Kostja keeldus esitatud dokumentidele allkirju andmast ning alates 19.09.2005 teda bussijuhina liinile ei lubatud. 03.10.2005 esitas kostja kirjaliku avalduse selgituste saamiseks Grandenex OÜ juhatusele, kuid sellele ei vastatud. Kostja nõudis tagasi oma tööraamatut Grandenex OÜ-st, kuid seda lubati teha ainult siis, kui hageja allkirjastab lahkumisavalduse. Kostja asus uuele töökohale tööle bussijuhina 01.11.2005 ilma tööraamatuta. Kostjal puudub selgus, millise äriühingu käes asub tööraamat ning millise äriühingu rahad asuvad tema käes. Vastuhagi täpsustuse kohaselt Grandenex OÜ lõpetas töölepingu kostjaga 12.09.2005, mis oli töölepingu lõpetamise päev, tööraamat on aga seni kostjale üle andmata. Grandenex OÜ on rikkunud TLS §-de 18, 72, 87 ja 90 sätteid. OÜ Grandenex ei maksnud kostjale töölepingus kokkulepitud palka alates aprillist 2005, vaid seda tegid füüsilised isikud. Kostjat ei teavitatud eelnevalt, et muutub tööandja. Järelikult töötas kostja alates 07.09.2005 kuni 12.09.2005 nii Grandenex OÜ-s kui ka OÜ-s Linden Invest, mis omakorda näitab nende äriühingute vahelist tihedat seost ning ettevõtte üleminekut. OÜ Linden Invest lõpetas hagejaga töösuhte, millega on rikkunud TLS §-de 18, 72, 87, 90 sätteid. Kuna kostja osas seoses tööandja vahetumisega midagi ei muutunud, siis on mõlemad kostjad rikkunud TLS § 61 sätteid. TLS-is ei ole ettevõtte ülemineku määratlemisel aluseks võetud ÄS-is ega VÕS-is sätestatud ettevõtte definitsioone, kuid samas on ettevõtte ülemineku puhul silmas peetud nimetatud seadustes ettenähtuga analoogilisi situatsioone. TLS-is kehtestatud ettevõtte ülemineku määratlus arvestab samuti direktiivi 2001/23/EÜ nõudeid. OÜ Linden Investi väide, et VÕS § 183 lg 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, on eksitav. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõiguse üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, sealhulgas töölepingule. Hageja väidab, et tulenevalt ITLS § 6 lg 1 on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg 4 kuud ning sama paragrahvi lg 2 järgi töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu. Kuna mõlemad kostjad ei ole seni hagejale esitanud dokumente töölepingute lõpetamise osas, ei ole võimalik nende tegevust vaidlustada, puudub seadusest tulenev vaidlustamise ese ja alus, seega ei saa ka nõude esitamise tähtaega veel määrata. Tööraamatute kättesaamise nõude osas aga vastavalt ITLS § 8 lg 3 ei kohaldata aegumist. Kostja juhib kohtu tähelepanu hageja 02.01.2007 vastuväidete p-le 3, milles hageja esindaja esindab ilma vastava volikirjata Grandenex OÜ-d, millega ilmselgelt kinnitab, et Grandenex OÜ ja OÜ Linden Invest vahelised suhted on nii läbi põimunud, et isegi OÜ Invest esindajal on raskusi vahet teha, millist äriühingut esindada. Kostjale ei ole OÜ Linden Invest palka maksnud. Palga maksmist kui rahalise kohustuse täitmist saab tõendada kirjaliku tõendiga, milles peavad olema töötaja allkirjad. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-02. Kostja nõuab 13 päeva palka: 285,81x13=3715,53 krooni. Seoses Riigikohtu lahendiga 3-2-1-76-06 nõuab kostja tööraamatu kinnipidamise eest Grandenex

OÜ-lt kostja ootamatu vallandamisega nii Grandenex OÜ kui ka Linden Investi OÜ poolt kahju hüvitamist palga kaotuse näol, 285,81 krx30 päeva=8574,30 krooni. Kostjale tekitati ootamatu töökoha kaotusega moraalne kahju, mis väljendab kannatustes ja mures seoses uue töökoha leidmisega ning mille rahaline väljendus on 4289 krooni. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega loobub kostja tööle ennistamisest ning taotleb Grandenex OÜ-lt hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses 285,81 kooni rx180=51 445,80 krooni ja OÜ-lt Linden Invest hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses: 285,81 krooni x180= 51 445,80 krooni. Kostja palub nõuda välja Grandenex OÜ-lt ja OÜ-lt Linden Invest tööraamat; välja mõista Grandenex OÜ-lt ja OÜ-lt Linden Invest solidaarselt hüvitis 37 726,92 krooni ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest; Grandenex OÜ-lt ja OÜ-lt Linden Invest tööraamatu kätteandmisega viivitamisega tekitatud materiaalne kahju 8574,30 krooni ja moraalne kahju 4287 krooni; välja mõista OÜ-lt Linden Invest saamata jäänud palk 3715,53 krooni; välja mõista OÜ-lt Linden Invest ühe kuu keskmine palk lõpparvega viivitamise eest. OÜ Linden Invest vastus vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja asus 07.09.2005 hageja juurde tööle, kuid keeldus töölepingule alla kirjutamast. OÜ Linden Invest ei ole Grandenex OÜ-lt üle võtnud ühtegi lepingut ega vara. Kostja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist OÜ Linden Invest poolt. Kostja nõuded, v.a tööraamatu nõue, on aegunud. Kostja ei ole tööraamatut nõudnud. Hageja on kostja palga tasaarvestanud oma nõudega. Grandenex OÜ vaidles vastuhagile vastu ja palus kohaldada osaühingu vastu esitatud nõuete osas aegumist. Kostja majandustegevus lõppes augustikuus 2005. On ebaõige, et O. R. töösuhte lõpetamisest ei teavitatud, tööraamat on kostja käes, hageja ei ole seda kordagi küsinud. Hageja käes on OÜ Linden Investi piletirahad. Kostja ei ole nõus maksma hagejale keskmist palka, sest ei ole viivitanud tööraamatu kätteandmisega ega maksma hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses, sest tööleping ei ole ebaseaduslikult lõpetatud. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt ja hagi täielikult. Menetluskulud jätta kohus kostja O. R. kanda. TLS § 6 lg 1 p 3 sätestab, et töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle järgmistel juhtudel: ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. TLS § 61 sätestab, et senisel või uuel tööandjal on keelatud töölepingut lõpetada tööandja vahetumise tõttu. TLS § 62 lg 2 sätestab, et senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga tööandja vahetumise ajal kehtivatest töölepingutest tulenevate kohustuste eest, mis on tekkinud enne tööandja vahetumist ja mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul pärast tööandja vahetumist. TLS § 63 lg 1 sätestab, et senine ja uus tööandja esitavad kirjalikult oma töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele õigeaegselt, kuid hiljemalt üks kuu enne §-s 6 nimetatud juhtudel töölepingute üleminekut kogu asjakohase informatsiooni, kus on vähemalt järgmised andmed: töölepingute ülemineku kavandatav kuupäev; tööandja vahetumise põhjused, tööandja vahetumise õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele, töötajate suhtes kavandatavad meetmed.

Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et toimus majandusüksuse üleminek Grandenex OÜ-lt OÜ-le Linden Invest. Hageja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Nii OÜ Linden Invest kui ka paljud teised äriühingud kasutavad võlaõiguslike lepingute alusel Suur-Sõjamäel asuvat dispetšeripunkti, erinevates linnades asuvaid bussijaamu, remonditöökodasid, garaaže ja muud, busse üüritakse. Ei ole toimunud vara üleandmist kahe äriühingu vahel, seega majandusüksuse üleminekut ei toimunud, hoolimata sellest, et Grandenex OÜ-s ja OÜ-s Linden Invest on olnud juhatuse liikmeks M. L., tööülesannete täitmiseks oli üks aadress, dispetšerid olid samad, bussid olid samad, bussipiletite peal on Taisto Busside reklaam, teekonnalehtedel on läbikriipsutatud OÜ Grandenexi templid. Antud asjas ei kohaldu TLS §-de 61, 62 lg 2 ja 63 sätted. TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ning § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepinguga 01.12.2004 luges kohus tuvastatuks, et O. R. asus tööle Grandenexi OÜ-s 01.12.2004, väljavõttega tööraamatust, et tööleping on lõpetatud 31.08.2005. Hansapanga konto väljavõttega luges kohus tuvastatuks, et O. R. arvele kanti 12.09.2005 Grandenex OÜ poolt lõpparve. Kirjaga juhatusele luges kohus tuvastatuks, et O. R. tunnistas, et sai töölepingu lõpetamisest Grandenex OÜ-ga teada 13.09.2005, kinnitades seda oma allkirjaga. Kuna töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet Grandenex OÜ vastu ei ole esitatud, siis ei saa kostjalt välja mõista ka hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. TLS § 143 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kohus leidis, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest Grandenex OÜ-ga hiljemalt 13.09.2005, siis hagi Grandenexi vastu hüvituse väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on aegunud. Oma õiguste rikkumiste kaitseks oleks O. R. pidanud pöörduma töövaidlusorgani poole hiljemalt ühe kuu jooksul, alates 14.09.2005. OÜ Linden Invest ja Grandenex OÜ ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. TLS § 119 lg 1 sätestab, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. O. R. allkirjaga luges kohus tuvastatuks, et kostja sai tööraamatu kätte 09.01.2007. TLS § 74 lg 2 sätestab et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Grandenex OÜ pidas tema tööraamatut kinni või et ta käis tööraamatut küsimas. Samuti ei esitanud O. R. ühtegi tõendit selle kohta, et ta sai materiaalset kahju tööraamatu asumise tõttu Grandenex OÜ-s. O. R. ei tõendanud, et tööraamatu puudumise tõttu ei saanud ta asuda uuesti tööle. O. R. poolt esitatud materiaalne kahju ühe kuu palga kaotuse näol ja moraalne kahju töökoha kaotuse tõttu ei ole põhjustatud tööraamatu asumisega Grandenex OÜ-s. TLS § 143 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kui asuda seisukohale, et O. R. esitas 03.10.2005 Grandenexi OÜ-le kirjaliku taotluse tööraamatu

saamiseks ning Grandenex OÜ seda ei teinud, siis sai O. R. oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 03.10.2005 ning hagi keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. Seetõttu ei kuulu Grandenex OÜ-lt väljamõistmisele keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest. OÜ Linden Invest ja Grandenex OÜ ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. Et 09.01.2007 sai hageja kätte oma tööraamatu, kuid ei ole loobunud hagist tööraamatu saamiseks, tuleb hagi Grandenex OÜ ja OÜ Linden Investi vastu tööraamatu saamiseks jätta rahuldamata. Hageja O. R. tunnistab, et keeldus OÜ-ga Linden Invest kirjalikku töölepingut sõlmimast ning teda ei lubatud alates 19.09.2005 tööle ning pärast seda ta enam tööle ei läinud. Nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks OÜ-ga Linden Invest ei ole hageja kohtule esitanud. Kuna töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet ei ole esitatud, siis ei saa kostjalt välja mõista ka hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. TLS § 143 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Kohus leidis, et hageja sai töölepingu lõpetamisest OÜ Linden Invest poolt teada hiljemalt 01.02.2006, siis hagi OÜ Linden Invest vastu hüvituse väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on aegunud. Oma rikutud õiguste kaitseks oleks ta pidanud pöörduma töövaidlusorgani poole hiljemalt ühe kuu jooksul, alates 02.02.2006. OÜ Linden Invest ja Grandenex OÜ ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tööraamatut OÜ-le Linden Invest esitanud ja seega ei ole kostja hageja tööraamatut kinni pidanud. OÜ Linden Invest ja Grandenex OÜ ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi. Kohus leidis, et hagi OÜ Linden Invest vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. O. R. pidanuks hagi esitama OÜ Linden Invest vastu hiljemalt nelja kuu jooksul, alates 02.02.2006. Seega ei kuulu rahuldamisele hagi OÜ Linden Invest vastu keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest. Allkirjastamata töölepingu kohaselt oli O. R. töötasuks 25.- kr/tund ning tööaja arvestus toimub vastavalt liinigraafikule. Hageja palub 07.09.2005 kuni 19.09.2005 töötatud aja eest kostjalt OÜ-lt Linden Invest välja mõista saamata jäänud palk 3715,53 krooni. TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. OÜ Linden Invest autobussi volitus-teekonnalehtede 07.09-19.09.2005 alusel töötas O. R. 07.09.2005 kokku 10 tundi 15 min, töötasu suurus 256,25 kr (615x25:60); 08.09.2005.a kokku 10 tundi 10 minutit, töötasu suurus 254,17 kr (610x25:60); 09.09.2005 kokku 15 tundi 20 minutit, töötasu suurus 383,34 kr (920x25:60); 10.09.2005.a kokku 9 tundi 20 minutit, töötasu suurus 233,33 kr (560x25:60); 11.09.2005.a kokku 9 tundi, töötasu suurus 225.-kr (540x25:60); 12.09.2005.a kokku 10 tundi 25 minutit, töötasu suurus 260,42 kr (626x25:60); 13.09.2005.a kokku 9 tundi 30 minutit, töötasu suurus 237,50 kr (570x25:60); 15.09.2005.a kokku 14 tundi 10 minutit, töötasu suurus 354,17 kr (850x25:60); 16.09.2005.a kokku 9 tundi 10 minutit, töötasu suurus 229,17 kr (550x25:60); 17.09.2005.a kokku 10 tundi 55 minutit, töötasu suurus 272,92 kr

(655x25:60); 18.09.2005.a kokku 11 tundi, töötasu suurus 275.- kr (660x25:60); 19.09.2005.a kokku 11 tundi 05 minutit, töötasu suurus 277,08 kr (665x25:60). Kokku 3345,85 kr. Seega kuulub kostjalt OÜ-lt Linden Investi väljamõistmisele saamata jäänud töötasu summas 3258,35 kr (bruto). TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. TLS § 74 lg 2 sätestab et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kohus leidis, et O. R. sai hiljemalt 01.02.2006 teada töölepingu lõpetamisest OÜ-ga Linden Invest, mistõttu nõue OÜ Linden Invest vastu keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest on aegunud. O. R. pidanuks hagi esitama hiljemalt nelja kuu jooksul, alates 02.02.2006. Seega ei kuulu rahuldamisele O. R. hagi OÜ Linden Invest vastu keskmise palga väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja töötas osaühingus suulise töölepingu alusel alates 07.09.2005 kuni 19.09.2005, mil teda ei lubatud enam tööle. Kohus luges hageja autobussi volitus-teekonnalehtedega 07.0919.09.2005, konduktori aruandega, 09.09.2005.a teekonnalehe liiniaruannetega, 10.09.2005.a teekonnalehe liiniaruandega, 18.09.2005.a liiniaruandega, 19.09.2005.a teekonnalehe liiniaruandega ja kostja omaksvõtuga tuvastatuks, et kostja jättis toomata ettevõtte kassasse ajavahemiku 07.09.2005 kuni 19.09.2005 eest piletimüügi eest saadud raha summas 37 771 krooni. Kostja teadis, et piletimüügi raha kuulub OÜ-le Linden Invest, kuid kes keeldus sõlmimast töölepingut, kuna taheti rakendada katseaega, mis kostjale ei meeldinud. Sellest järeldub, et kostja sai aru, et asus 07.09.2005 tööle OÜ-s Linden Invest. TööK § 128 lg 1 p 2 sätestab, et vastavalt seadusandlusele kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses järgmistel juhtudel: kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel. OÜ Linden Investi autobussi volitusteekonnalehed 07.09.2005 kuni 19.09.2005 on ühekordsed dokumendid, mis kajastavad sõidupiletite müügist saadud summa suurust igapäevaselt. Volitus-teekonnalehtedel kinnitab kostja oma allkirjaga, et on saanud sõidupiletite müügist teekonnalehel näidatud summa. Kostja võttis omaks, et talle anti tööjuhend ning ta teadis, et sõidupiletite müügist saadud raha tuleb iga tööpäeva lõpul üle kanda ettevõtte vastavale arveldusarvele. Kostjal ei olnud seaduslikku alust jätta OÜ-le Linden Invest kuuluvat 37 771 krooni endale. Kostja poolt OÜle Linden Invest kahju tekitamine on õigusvastane, kuna kostja rikkus tööandja poolt antud ametijuhendit, mis kohustas teda tööpäeva lõpul kandma üle saadud sõidurahad vastavale arvele. Kostja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja pani õiguserikkumise toime tahtlikult. Kostja on süüvõimeline ning tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 35 232,90 krooni. Kohus leidis, et tööandjal ei ole seaduslikku alust lugeda kostjale väljamakstuks töötasu 2538,10 krooni. TLS § 36 lg 2 sätestab, et tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud kostjale kirjaliku nõusoleku lugeda tema töötasu väljamakstuks, kuna kostja tekitas hagejale kahju. Kohus leidis, et hageja poolt kostja töötasu tasaarvestus tekitatud kahjuga ilma kostja kirjaliku nõusolekuta on ebaseaduslik. Palgast kinnipidamist reguleerib Palgaseadus ja PaS § 36 kehtestab palga puutumatuse põhimõtte ning kõik töötasust kinnipidamised tuleb teha

seaduses ettenähtud alusel, korras ja ulatuses. Töötaja nõusolekuta võis teostada palgast kinnipidamist Palgaseaduse § 36 lg 1 alusel ning nimetatud säte sätestab töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Tõendamist ei leidnud, et esinesid eeldused Palgaseaduse § 36 lg 1 rakendamiseks. VÕS § 200 lg 1 p 3 sätestab, et tasaarvestada ei saa teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud. Tööandjal puudub õigus teostada omavoliliselt palgast kinnipidamist, s.o mitte maksta palka, kuna töötaja on tööandjale tekitanud kahju. Palgaseaduse § 32 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Apellatsioonkaebus Kostja/vastuhageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2007 otsus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kaebuses tugineb kostja asjaolule, et kohus ei ole välja selgitanud asjaolu, kas OÜ-l Linden Invest oli 07.09.2005 olemas ühistransporditeenuse osutamiseks vajalik sõitjateveo kaugliini tegevusluba ning et kostja ei saanud töötada üheaegselt nii OÜ-s Linden Invest kui ka Grandenex OÜ-s. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamist Grandenex OÜ poolt ei saa tuvastada tööraamatu kandega. Kostjale välja mõistetud summa ei ühti kohtule esitatud andmetega. OÜ Linden Invest vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et vastavalt TsMS § 631 lg-le 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kaebuses on esitatud uued asjaolud ja tõendid puutumuses OÜ-ga Linden Invest ja Grandenex OÜ-ga, millele kaebuse esitaja ei ole varem tuginenud. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et apellatsioonkaebuses tuleb märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus, kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselgelt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Et vastustaja ei nõustu uute tõendite vastuvõtmisega ja kostja ei ole põhjendanud uute asjaolude ja tõendite maakohtus esitamata jätmist, jätab kolleegium need tähelepanuta.

Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 6 pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei ole esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet. Asja sisulise arutamise lõpetamisel (II kd tlk 83-94) ei ole kostja esitanud taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks ega vastuväiteid maakohtu tegevuse kohta (TsMS § 333). Kolleegium leiab, et kostja ei saa apellatsioonimenetluses enam vastuväited kohtu tegevuse kohta esitada ja ka need tuleb jätta tähelepanuta. Tsiviilkolleegiumi hinnangul leidis maakohus vaidluse lahendamisel õigesti, et majandusüksuse üleminekut Grandenex OÜ-lt OÜ-le Linden Invest ei toimunud, mistõttu ei kohaldu asjas TLS §-de 61, 62 lg 2 ja 63 sätted ja kohus ei ole asja lahendamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium ei pea õigeks apellatsioonkaebuse väidet, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata ja hinnangu andmata osadele kostja vastuväidetele. Maakohus leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et kostja O. R., töötades OÜ-s Linden Invest ajavahemikul 07.09.-19.09.2005 bussijuhina suulise töölepingu alusel, jättis piletimüügi eest saadud 37 771 krooni hageja kassasse viimata ja omastas. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja teadis piletiraha kuuluvusest OÜ-le Linden Invest. Õigusvastase käitumisega tekitas kostja tahtlikult hagejale kahju, mis tuleb hagejale hüvitada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et OÜ-l Linden Invest tööandjana puudus seaduslik alus nõude osaliseks tasaarvestamiseks ja lugeda kostjale väljamakstuks töötasu 2538,10 krooni, tulenevalt PaS § 36 lg-st 2. Kaebuse väide, et kõik liinidokumendid olid Grandenex OÜ nimel, on ebaõige. Toimikus leiduvatele dokumentaalsetele tõenditele „Autobussi volitus-teekonnaleht“ (I kd tlk 28-40) on trükitud „OÜ Linden Invest“ ja kostja ei ole tõendanud, et hageja äriühingu nimi on nendele hiljem juurde trükitud. TLS § 117 lg 2 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda tööle ennistamisest loobumise korral hüvitust. Antud juhul oligi O. R. sellise nõude kohtule esitanud ning tuginenud asjaolule, et tööleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vastava hüvituse nõue eeldas eraldi nõuet töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks (ning et vastasel juhul ei ole võimalik tööandjalt TLS § 117 lg 2 alusel hüvitust välja mõista). Seadus seda ei sätesta. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli O. R. vastav nõue esitatud hilinemisega, nagu maakohus õigesti leidis, ei mõjutanud eelmärgitu otsuse lõppjäreldust. Kuna O. R. sai töölepingu lõpetamisest teada hiljemalt 13.09.2005, siis oli hagi esitamise viimaseks päevaks TLS § 143 lg 2 kohaselt 14.10.2005. O. R. esitas nõude aga 04.09.2006. Seega jättis maakohus nõude õigesti aegumise tõttu rahuldamata. Vastavalt TLS § 74 lg-le 1 teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Vaidlustatud kohtuotsuses on kohus märkinud, et väljavõttega tööraamatust loeb kohus tuvastatuks, et tööleping Grandenex OÜga on lõpetatud 31.augustil 2005. Seega ei näita töölepingu lõppemise aega mitte lõpparve maksmine nagu kostja ekslikult leiab vaid tööraamatu kanne töösuhte lõpetamise kohta, kuna lõpparve võidakse maksta töötajale välja ka hiljem, nagu käesoleval juhul kostjale ka maksti. Tõendi mõiste on sätestatud TsMS §-s 229, mille lg 2 kohaselt ei ole tõendiks poole seletus. Kaebuse esitaja leiab, et tema seletusega on tööraamatu küsimine tõendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud ei tööraamatu küsimist Grandenex OÜ juhatajalt V. M. ega tööraamatu kinnipidamist Grandenex OÜ poolt. Ka Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-105-08 asunud seisukohale, et menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Tööraamatu kättesaamise nõudele ei ole kohus aegumist kohaldanud. Et kostja sai tööraamatu kätte 09.01.2007 (II kd tlk 88) ning vastavast nõudest menetluses ei loobunud, jättis maakohus põhjendatult tööraamatu kättesaamise nõude Grandenex OÜ ja OÜ Linden Invest vastu rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et nõue keskmise palga väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise eest on aegunud. Tõendatud ei ole, et kostja 03.10.2005 kirja on Grandenex OÜ esindaja kätte saanud. TLS § 143 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgneb päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Maakohtu seisukoht on õige, et juhul, kui kostja sai oma õiguste rikkumisest Grandenex OÜ poolt teada 03.10.2005, ta seaduses ettenähtud tähtaja jooksul töövaidlusorganisse ei pöördunud ja Grandenex OÜ taotlusel tuli nõudele kohaldada aegumist. Grandenex OÜ ja OÜ Linden Invest ei vastuta solidaarselt TLS § 62 lg 2 järgi, kuna ei ole toimunud majandusüksuse üleminekut ühelt ettevõttelt teisele. Nõustuda tuleb kaebuses toodud seisukohaga, et apellandile välja mõistetud summa ei ühti apellandi poolt kohtule esitatud keskmise palga arvestusega ega vastustaja poolt esitatud andmetega, kuid samas ei selgu kaebusest, kas ja milles väidetavalt seisneb maakohtu poolt kostjale väljamõistetud palga arvestuse ebaõigsus. Kohtuotsuse tühistamiseks ei anna alust kaebuse väide, et resolutiivosast ei nähtu, et tegemist on brutosummaga. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

Urmas Reinola

Ülle Jänes

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.