Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Menetlustoiming Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
2-04-180 (enne 01.01.2006 nr 2-203/04) 29. jaanuar 2007, Narva
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse kaudu) hagi AS K vastu pankrotiks tunnistamise nõudes Hageja: võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse kaudu; Hageja volitatud esindaja I.G Kostja: võlgnik AS K Kostja seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman Hagimenetlus 29. jaanuar 2007, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja volitatud esindaja I.G Pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine raugemise tõttu
Tsiviilasi nr 2-04-180
Kohtule 25.02.2004 esitatud pankrotiavalduse kohaselt avaldas äriregister 17.10.2003 väljaandes Ametlikud Teadaanded äriseadustiku § 60 alusel hoiatuse AS-le K, kes ei asu registrisse kantud aadressil ning kelle tegeliku asukoha kohta registripidajal andmed puuduvad ning andis võlausaldajatele tähtaja neli kuud nõuete esitamiseks äriühingu vastu. Seisuga 20.02.2004 on AS K võlg riiklikes maksudes 3 811 106 krooni ning see jaguneb maksuliikide osas järgmiselt: Maksuliik Käibemaks Kokku
Põhivõlg 2 400 700 2 400 700
Intress 1410 384 1410 384
Kokku 3 811 106 3 811 106
AS K on jätnud täitmata kuni 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 4 tulenevad kohustused tekitades riiklikes maksudes maksuvõla. Võla tekkimise aluseks on 27.09.1999 Narva Linna Maksuameti poolt maksurevisjoni käigus äriühingule määratud käibemaksusumma 2 239 362 krooni 1997 aasta eest, sellest perioodist alates on AS K pidevalt maksuvõlglane. Intress on arvestatud vastavalt maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 117. Sissenõudmise osakond oli teostanud kõik sissenõudmise toimingud: korduvalt väljastanud ettekirjutusi, arestinud pangakontosid. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik maksuvõlga vähendanud, jättes täitmata maksuhalduri ettekirjutused ja korraldused maksuvõlgade tasumiseks. Maksuhaldur on arestinud võlgniku arved pankades (10.12.1999; 10.12.1999). 15.12.1999 esitas maksuhaldur täiturile avalduse maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks. Pankrotiseaduse § 9 lg 1 p 4 alusel on AS-le K 17.12.1999 tehtud pankrotihoiatus nr 50-03/1539 ettepanekuga riiklike maksude võla summas 3 088 784 kroom tasumiseks 10 päeva jooksul, millele äriühing ei reageerinud, kuna äriühingu juhatuse ainuliige V.Š ei ela alates 1999 aastast Eesti Vabariigis. AS K ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisest kuni käesoleva ajani maksuvõlga tasunud, mistõttu hageja on seisukohal, et AS K on maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt riigilõivu seaduse § 16 lg 8 on maksuhaldurid vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel. Hageja palub kuulutada välja AS K pankrot. Oma nõusoleku tegutseda ajutise pankrotihaldurina andis Tarmo Villman, kes kinnitas oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Narva Linnakohtu 08.04.2004 määrusega algatati pankrotimenetlus AS K suhtes ning ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villmani poolt 28.12.2004 kohtule esitatud aruande kohaselt on võlgniku põhiline tegevusvaldkond kaubandus. Pankrotiasja menetlemise käigus AS K (edaspidi ka „Võlgnik", „AS" või „Äriühing") pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
Tsiviilasi nr 2-04-180
1.1 Suheldes Võlgnikuga Ajutine pankrotihaldur nõudis Võlgniku endiselt nõukogu liikmelt andmed Võlgniku viimaste aastate majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku juhatuse liikmega ei ole ajutisel halduril õnnestunud ühendust saada. EV Piirivalveametilt saadud andmete kohaselt on võlgniku ainuke juhatuse liige V.Š lahkunud Eesti Vabariigist 07.09.2003.a. ning tagasi ta ei ole saabunud.
Tsiviilasi nr 2-04-180
Ajutine haldur teinud kindlaks 1 kreeditori - Maksuamet. Maksuameti andmetel on Võlgnikul 01.12.2004.a. seisuga maksuvõlgasid 2 401 000 krooni, intressi võlgasid 1 819 000 krooni, kokku 4 220 000 krooni. Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuna käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutisele haldurile teatanud oma nõudest, siis eeldatavalt nõuded puuduvad. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on KOHUSTUSI vähemalt 4 220 000 krooni. Ajutine haldur selgitas välja, et võlgniku põhiliseks tuluallikaks oli kaubanduslikvahendustegevus (oli tegelenud mööbli vahendamisega) Võlgnik lõpetas vabatahtlikult oma majandustegevuse 1999.a.-l, kuna tema tegevus ei olnud arvatavalt kasumlik. Võlgniku tegevjuht 1999.a. esitas maksuamet ettekirjutuse, mis saadeti sundtäitmisele. V.Š otsustas seetõttu äriühingu tegevuse lõpetada samast 1999.a.-st. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Kuna ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada Võlgnikul vara olemasolu (vara ei ole arvatavalt 1999.-st), kuid ajutine haldur on välja selgitanud võlgasid ca 4220000 EEK ulatuses, siis ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt nimetatud summa ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankroti seisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
Tsiviilasi nr 2-04-180
Võlgniku pankotimenetlus oleks tulnud võlgniku juhatuse liikmete poolt algatada koheselt peale tegevuse lõppemist, s.o. 1999.a.-l, et vältida kohustuste suurenemist viiviste-intresside arvel, kuid seda ei tehtud. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei ole olnud põhjustatud raske juhtimisvea või kuriteo tõttu. Samuti ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara kindlaid tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalust. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur lõpetada AS K pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata AS K olemasolevate dokumentide hoidjaks V.Š vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. 29.01.2007 kohtuistungile ajutine pankrotihaldur ei ilmunud, esitas avalduse, kus palub asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta, kuna ta osaleb teisel kohtuistungil Jõhvis. Ajutine pankrotihaldur jäi oma 28.12.2004 arvamuse juurde. Hageja (võlausaldaja) esindaja nõustus ajutise halduri aruandes tooduga ja pankrotimenetluse raugemisega, kuna majanduslikult ei ole otstarbekohane pankrotimenetluse läbiviimine. Kohus leidis: PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tutvudes ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära hageja (võlausaldaja) arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et AS K pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule V.Š-le. PankrS § 165 lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 157 p 2, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-04-180
Tamara Šabarova Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.