Tsiviilasi nr 2-07-697
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pavel Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
29. jaanuar 2007.a, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 2-07-697
Tsiviilasi
OÜ J. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev
Võlgnik: osaühing J. Võlgniku esindaja: Juhataja, juhatuse liige J. K. Ajutine haldur: Tarmo Villman 24. jaanuar 2006.a, avalik istung
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Sekretär
Natalja Fjodorova
Resolutsioon
Tsiviilasi nr 2-07-697 Käesoleval ajal Osaühingul J. vara enam ei ole, kuid on järgmised võlad: 1) AS-le B. /kaupade tarned/ summas 944, 25 krooni; 2) B.- H. /kaupade tarned/ summas 473, 20 krooni; 3) V. / kaupade tarned / summas 2055, 10 krooni; 4) VMV H. summas 2290, 57 krooni; 5) R. summas 274, 95 krooni. I. summas 1174, 50 krooni, A. M. summas 234, 80 krooni, D. summas 2037, 20 krooni, E. A. summas 60 krooni, E. summas 300 krooni, J. K. 3540, K. V. AS summas 92972, 64 krooni, AS M. summas 2385, 82 krooni, N. summas 24924, 19 krooni, AS N. E. summas 744, 58 krooni, P. summas 1721, 30 krooni, S. M. summas 18 krooni, S. I. summas 41502, 70 krooni ning T. ja M. summas 99308 krooni. Kokku moodustab võlgnevus 276962, 08 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja J. K. arvab, et Osaühing J. on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada ülalnimetatuid võlausaldajate nõudeid. Osaühingu J. suutmatus ei ole osaühingu J. majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna osaühingu J. varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, võlgniku seaduslik esindaja J. K., lähtudes äriseadustiku § 210, esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub: 1) otsustada osaühingu J. pankrotimenetluse algatamine; 2) lõpetada OÜ J. pankrotimenetlus raugemise tõttu pankroti välja kuulutamata. III Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur Võlgniku viimase 3 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Ettekandes tuginetud võlgnikult saadud andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile. Võlgniku esitatud andmete kohaselt materiaalsed varad puuduvad, rahalised vahendid kassas puuduvad, pangaarvetel raha 24 kr. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt ja hinnates konservatiivselt, siis VARASID
Ajutine haldur teinud kindlaks kreeditorid, kelledest suurim Maksu- ja Tolliamet (18.01.07. maksuvõlg 144254 kr), muid võlgu summas 177650 kr. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 321904 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 321880 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka
Tsiviilasi nr 2-07-697 reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mida oleks võimalik kindlalt tagasi võita või siis esitada vastavaid positiivse tulemiga hagisid. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad reaalsed võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Võlgniku tegevus lõppes 2005.a. 2.poolaastast. Võlgnikul oli K. V. AS-ga ruumide üürileping, mis alates 01.03.2005.a. lõpetati. Võlgnik üritas jätkata oma tegevust mitmetes erinevates sööklates Narva linnas, kuid ei õnnestutud kasumlikult toimida. Tegevus lõpetati, töötajad koondati ja vara müüdi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikme tegevuses selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Etteheiteid saaks esitada juhatuse liikmetele pankrotiavalduse esitamise viivitamisega, mille tõttu kohustuste üldsumma suurenes (maksuintresside osas). Samas ainuüksi maksude põhivõla tõttu oli võlgnik juba püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei põhjustanud maksejõuetust. Puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise osas. Seetõttu ajutine haldur leiab, et haginõude esitamine juhatuse liikmete-likvideerijate vastu ei ole positiivse tulemiga. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS tähenduses. Võlgnik tegeles Narvas toitlustuse organiseerimisega. Tegevus toimus rendipindadel. Otseseks tõukeks püsivale maksejõuetusele oli asjaolu, et Narva turule tekkis suurköökide teenuse pakkuja, tegevuse kasumlikkus langes, samuti Kreenholmi söökla üürileping lõpetati. Kõigi nimetatud asjaolude kuhjumise tõttu ei olnud võlgnik võimeline kasumlikult edasi toimida. Võlgnik üritas tegevust jätkata erinevates suurettevõtete sööklates, kuid tegevus andis kahjumit. Seetõttu tegevus lõpetati. Töötajatega lõpetati töösuhted. Järelejäänud vara realiseeriti. Äriseadustikus sätestatud nõudest tulenevalt esitas juhatus pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi.
Tsiviilasi nr 2-07-697 Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 lg-st 1 jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele J. K. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine pankrotihaldur palub:
Kohtunik
Pavel Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.