lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-32374/2

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-32374/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-32374

Tsiviilasi

OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlustoiming Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg

ja

Avaldaja: OÜ juhatuse esimees RE Ajutine pankrotihaldur OE 17. jaanuar 2007. a

RESOLUTSIOON

Lõpetada OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile OE Vabastada ajutine pankrotihaldur OE pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ dokumentide hoidjaks RE. Määrata ajutisele pankrotihaldurile OE ajutise halduri tasu 5 376.90 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 323.10 krooni, kokku brutosumma 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused brutosummas 6 700 (kuus tuhat seitsesada krooni) OE kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus esitas OÜ juhatuse liige RE avalduse OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ täita võlausaldajate nõudeid. . a seisuga on võlad tarnijatele 357 620 krooni, võlg Maksu- ja Tolliametile 71 479 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Võlgniku esindaja poolt ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt on võlgniku varaks kassa jääk summas 494 krooni. Võlgniku peamine vara oli fotoilmutus ja -printimise seade, milline soetati kapitalirendi lepingu alusel. Peale seadmega toimunud avariid tagastati vara liisingettevõttele. Väiksemad pisivahendid olid võlgnikul samuti renditud ning on käesolevaks hetkeks võlgniku esindaja kinnitusel tagastatud rendileandjale. Võlgniku 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku ainsaks varaks kassa summas 291 krooni. Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr Hansapank AS-is, mille saldo 21.11.2006.a. seisuga on 90,00 krooni; 2) arvelduskonto nr SEB Eesti Ühispank AS-is, mille saldo 21.11.206.a. seisuga on 58,04 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Samuti ei ole võlgnik kantud ühegi sõiduki registreerimistunnistusele vastutava kasutajana. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel ja elektroonilise ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Võlgnikul oli sõlmitud kapitalirendileping AS-iga SEB Ühisliising, mis on käesolevaks ajaks lõppenud. Ühtlasi oli võlgnikul sõlmitud liisinglepingu Hansa Liising Eesti AS-iga, mis on samuti käesolevaks ajaks lõppenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks pangakontol raha summas 148 krooni ja kassa jääk summas 494 kr, kokku 642 kr. Muu vara olemasolu ei ole haldur tuvastanud. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 01.11.2006.a. seisuga järgmised võlgnevused kokku summas 305 825,39 krooni järgmiselt: AS 4 670,72 krooni; OÜ 1 338,45 krooni; AS 1 898,00 krooni; AS 6 128,92 krooni; AS 37 390,40 krooni; OÜ 123 482,30 krooni; AS 59 437,60 krooni; Maksu- ja Tolliamet 71 479,00 krooni Juhatuse liikme sõnul võivad mõningad võlgnevused olla ebatäpsed, kuid arvuti varguse tõttu, mis sisaldas raamatupidamise programmi First Office, ei ole võimalik täpsemaid andmeid esitada. Arvuti varguse kohta algatati ka kriminaalasi, kuid menetlus lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul 22.11.2006.a. seisuga võlgnevusi kokku summas 80 168 krooni, millest põhivõlgnevus on 48 557 krooni ja intressid 31 611 krooni. Võlgnevus koosneb tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevustest ja intressidest. SEB Ühisliising AS-i andmetel on võlgnikul võlgnevus summas 37 799,09 krooni, mis tuleneb kapitalirendilepingust nr . Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 350 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetuse peamisteks põhjusteks on ebaõnnestunud seadme soetamine ning muutunud turusituatsioon. Samuti on oluliseks asjaoluks investeeringute puudus, mis ei võimaldanud olemasolevaid seadmeid uuendada või muul viisil äriplaani kasumlikuks muuta. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Kohtuistung

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kohtuistungil jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varaks pangakontol raha summas 148 krooni ja kassa jääk summas 494 kr, kokku 642 kr. Muu vara olemasolu ei ole haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud seadme soetamist ning muutunud turusituatsiooni. Samuti on oluliseks asjaoluks investeeringute puudus, mis ei võimaldanud olemasolevaid seadmeid uuendada või muul viisil äriplaani kasumlikuks muuta. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 8 800 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 323.10 krooni, kokku brutosumma 10 123.10 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub riigi arvelt OE kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 376.90 krooni ja kulutuste katteks 1 323.10 krooni, kokku brutosumma 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RE. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja