Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-34944
Tsiviilasi
OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
ja
Avaldaja: OÜ Avaldaja esindaja: juhatuse liige KK Ajutine pankrotihaldur: KM 17. jaanuar 2007. a
Lõpetada OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile KM’ule. Vabastada ajutine pankrotihaldur KM pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ dokumentide hoidjaks KK. Määrata ajutisele pankrotihaldurile KM’ule ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 530 krooni, kokku brutosumma 17 130 (seitseteist tuhat ükssada kolmkümmend) krooni. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt , KK’ilt ja JH’ult ajutise halduri tasu ja kulutused brutosummas 17 130 (seitseteist tuhat ükssada kolmkümmend) krooni ajutise pankrotihalduri KM’u kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 21.11.2006. a esitas OÜ juhatuse liige avalduse OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ täita võlausaldajate nõudeid. a seisuga on OÜ kohustused summas 3 175 168.66 krooni, vara puudub. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 15.12.2006. a algatas kohus OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks KMu. Kohtuistung Kohtuistungil 17.01.2007. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlausaldaja KP OÜ esindaja hinnangul on võlgnikul raha ning olemas on ka tagasivõitmise võimalus. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli seisuga võlgnikul kohustusi kokku 2 819 938 krooni eest, vara moodustas 1 852 909 krooni ehk vara oli ca 1 miljoni krooni võrra vähem kui kohustusi. Vara koosnes peamiselt käibevarast (põhivara ainult 111 756 krooni eest, mis koosnes liisitud sõidukitest) summas 1,741 krooni, millest omakorda 1,74 miljonit krooni moodustasid debitoorsed nõuded ostjate vastu, millest tavaliselt osa jääb kätte saamata, nagu ka tegelikult juhtus. a. bilansi alusel arvestatud maksevõime näitajate otsustades oli võlgniku maksevõime sel ajal väga madal (käibekapitali oli üle 1 miljoni krooni puudu, maksevõime tase ja likviidsussuhe mitterahuldavad), mistõttu tegevust edukalt jätkata oleks saanud ainult täiendavate rahaliste vahendite kaasamisel, mida aga ei tehtud. võlgniku poolt esitatud võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgasid kokku 4 106 595,66 krooni, samas on varade kohta märgitud, et need puuduvad. Suurimaks võlausaldajaks on endine ainuosanik ja juhatuse liige J.H summas 1 178 192 krooni, mis tema selgituse kohaselt tekkis seoses asjaoluga, et seoses käibevahendite puudusega oli ta sunnitud enda vahendite arvel töötajatele töötasu maksma ja muid võlgnevusi tasuma. Nii näiteks on ta veel sõlminud võlgniku võlausaldaja OÜ kokkuleppe võlgniku võla summas 264 282,99 krooni tasumiseks, samuti tasus ta kohtutäitur U.T andmeil täitemenetluse käigus OÜ võlgnevuse summas 210 325,14 krooni, milline oli temalt kui käendajalt solidaarselt võlgnikuga välja mõistetud. Juhatuse liikme vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et käesoleval ajal raha kassas puudub, samuti puudub põhivara ning osalus teistes ettevõtjates, liisitud sõidukid on tagastatud liisingfirmale.
Vararegistrite andmeil transpordivahendeid, ehitisi vallasvarana ja kinnisvara võlgnikul ei ole ega ole ka viimase 2 aasta jooksul olnud. Pangakontod on võlgnikul pangas, mille saldo on 183,98 krooni, saldo 0.-, ja saldo 0.- krooni. Teistes pankades võlgnikul kontosid ei ole. M - ja T andmeil on võlgnikul maksuvõlgasid seisuga kokku 307 108.- krooni, sellest põhivõlg 246 765.- krooni ja intressivõlg 60343.- krooni, millised võlgniku poolt haldurile esitatud võlgade nimekirjas kajastatud ei ole. Tegelik maksuvõlg võib olla veelgi suurem, sest Maksuameti isikukontoridadel ei kajastu 2006.a. aprillis väljamakstud töötasudelt kinnipeetud üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötukindlustusmaksu, kuigi Hansapangas oleva pangakonto väljavõttest nähtuvalt on töötajatele töötasu makstud. Võlgade nimekirjas ei ole kajastatud kõiki kohtutäiturite menetluses olevaid võlgnevusi: kohtutäitur K.K menetluses olev OÜ nõudega seoses on võlg koos täitekuludega 1876.- krooni, kohtutäitur RS menetluses olevate täiteasjadega seoses on võlgnevus võlanimekirjas märkimata kohtutäituritasude ja täitekulude osas 10761,8 krooni, kohtutäitur UT on tasumata täituritasu ja täitekulu summas 467,7 krooni. Seega moodustavad teadaolevad võlad kokku vähemalt 4 426 809 krooni. Võlgniku võlad moodustavad enam kui 4,4 miljonit krooni, reaalset vara on aga ainult Sampo Pangas olev 183,98 krooni. Samal ajal on tema majandustegevus täielikult soikunud, võlad viiviste ja intresside näol kasvavad. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku Hansapangas olevast pangakonto väljavõttest nähtub, et eelmisele juhatuse liikmele on veel makstud märkega „töötasu” 40 000.- krooni. J.H sõnul oli see tegelikult laenu osaline tagasimakse ning selgitus „töötasu” tulenes asjaolust, et makse tehti internetipangas määratud maksena ja selgitus unustati parandada. Teisi reaalseid tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur käesolevaks ajaks leidnud ei ole. Kuna käesoleval ajal võlgnikul vara puudub ja endiselt juhatuse liikmelt võimalik tagasivõidetav summa on varasemat kogemust arvestades oluliselt väiksem tõenäolistest pankrotimenetluse kuludest, siis haldur ei pea otstarbekaks ega mõistlikuks antud juhul pankroti väljakuulutamist. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebapiisavat kontrolli alltöövõtjate aga ka enda töötajate töö üle. Samuti ei sõlmitud paljudel juhtudel tellijatega korrektseid kirjalikke lepinguid, kusjuures Soomes töötades piirduti mõnel juhul ainult suuliste kokkulepetega. Kõik see tingis tellijate käest tehtud töö eest kokkulepitud tasu mittelaekumise ja negatiivse tulemusega kohtulahendid, mistõttu lõpuks tekkis suur käibevahendite nappus, mis ei võimaldanud enda kohustusi enam tähtaegselt täita ja tõi kaasa kohustuste täiendava suurenemise viiviste, maksuintresside, kohtukulude ja kohtutäituritasude ning täitekulude näol. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus ajutise halduri hinnanguga ei nõustu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile (-967 026 krooni). Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kohus on seisukohal, et OÜ juhatuse liikme JH’u (juhatuse liige ajavahemikul 13.11.2002. a kuni 22.05.2006. a) ning juhatuse liikme KK’i poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Kohus leiab, et JH on juhatuse liikme kohustust rikkunud tahtlikult. Isegi juhul kui KK ei olnud teadlik äriühingu tegelikust olukorrast osaühingu osa omandades , pidi KK tegelikust olukorrast teadlikuks saama hiljemalt , mil majandusaasta aruanne peab olema koostatud ja registriosakonnale esitatud. KK esitas pankrotiavalduse . Kohus leiab, et KK on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Ajutine haldur hindas pankrotimenetluse kuludeks 60 000 kuni 70 000 krooni. Ajutine haldur tegi kuriteokaebuse esitanud võlausaldajale OÜ ettepaneku esitada ajutisele haldurile kirjalik nõusolek menetluskulude katteks raha kohtu deposiiti kandmiseks, kuid võlausaldaja seda kuni käesoleva ajani teinud ei ole. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt võlausaldaja ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Kohus tegi suurema nõudega võlausaldajatele: OÜ , OÜ , OÜ ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 krooni Rahandusministeeriumi tagatistekontole. Käesolevaks ajaks pole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 530 krooni, kokku brutosumma 17 130 krooni. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku seaduslikult esindajalt ning endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 17 130 krooni KMu kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule KK’ile. Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.