Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-11980

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-06-11980

Tsiviilasi

AS X avaldus G. T. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja AS X, esindaja R. R. kostja G. T.

RESOLUTSIOON

Välja mõista G. T. AS X kasuks menetluskulu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks ) krooni 42 senti. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G. T. tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS X esitas kohtule 11.09.2006 avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1042,42 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 21.07 2006.a. otsusega rahuldati AS X hagi G. T. vastu ja G. T. mõisteti AS X kasuks välja 6131,86 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud G. T. kanda. Kohtuotsus jõustus 28.08. 2006.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus

määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 44). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 18.10.2006 (tl 46). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1042,42 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt G. T. välja mõista AS X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1042,42 krooni, kokku seega menetluskulu summas 1292,42 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.