Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-784
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi xxx hagi cxx vastu eluruumi vabastamise nõudes
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja aktsiaselts Maardu Elamu (registrikood 10092428; asukoht Karjääri 7, Maardu 74116); hageja esindaja Svetlana Staškevitš; kostja xxx (end. nimega xxx; isikukood xxx; elukoht xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
19. detsember 2006
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Svetlana Staškevitš
Hagejatel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt kohtuistungile ilmumata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjoni summas 550 (viissada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi xxx hagi xxx vastu eluruumi vabastamise nõudes. Asjas määrati 19.12.2006 kohtuistung. Kohtukutse on kostjale 11.12.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud norme järgides isiklikult kätte antud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja teha tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 217 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt lg-le 1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva kõrvalkulude summa. lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastama. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on asja omanikul õigus nõuda asja ebaseadusliku valduse lõpetamist. Kostja kasutab endise üürnikuna xxx asuvat eluruumi. Nimetatud eluruumi omanik on hageja. Alates 01.01.2004 on kostjal tasumata üüri ja kõrvalkulude eest kokku 12 898.05 krooni. Seetõttu on hageja 10.08.2004 esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kostja ülesütlemist vaidlustanud ei ole, kuid ei ole ka käesoleva hetkeni vabastanud korterit. Hageja palub kohustada kostjat vabastama korter asukohaga xxx, , vabastamisest keeldumise korral kostja korterist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata ning välja mõista kostjalt riigilõiv 200 krooni hageja kasuks.
Kohus on antud tsiviilasjas määranud istungi 19.12.2006. Kohtuistungi toimumise aeg on kostjale teatavaks tehtud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud ning kohal olnud hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ning kohalolnud hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Hagejate esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 200 krooni ning esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 200 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.