lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-141-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-141-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
735
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-141-06 Tartu, 24. jaanuar 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa K-W. S avaldus sünniaktis sünnikoha kohta tehtud kande ebaõigsuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11159 K-W. S määruskaebus Avaldaja K-W. S 8. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2006. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K-W. S palus 11. mail 2006. a Harju Maakohtule esitatud avalduses tuvastada, et Avanduse Vallavalitsuse 6. septembri 1944. a sünniaktis nr 38 on valesti märgitud tema sünnikohaks Avanduse vald, Sootiigi küla, Xxxxxxxx talu, ja lugeda õigeks sünnikohaks Narva linn. Kuigi sellekohased dokumendid arhiivides puuduvad, teab avaldaja, et ta sündis Narva linnas. Seda asjaolu teab kinnitada ka avaldaja sugulane A. M. Avaldajale on oluline, et dokumentides saaks taastatud tema õige sünnikoht, sest tema emapoolsed sugulased on juba 18. sajandist elanud Narva lähistel ja sünnikoht omab suurt tähtsust suguvõsa uurimisel.
2.Harju Maakohus keeldus 16. juuni 2006. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle avaldajale. Kohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Avaldaja esitas 18. augustil 2006. a maakohtu määruse peale määruskaebuse. Harju Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2006. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt reguleerib sünniakti kui perekonnaseisuakti muutmist perekonnaseadus (PKS). PKS § 110 lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. PKS § 110 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande

parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Sünniakti muutmise võimalused on reguleeritud seaduses. Sünniaktis märgitud sünnikoha muutmist seadus eraldi ette ei näe. Tulenevalt TsMS § 476 lg-st 1 algatatakse hagita menetlus isiku avalduse alusel siis, kui seda isikut saab käsitada huvitatud isikuna. Avaldaja ei ole nimetanud alust, millest võiks tuleneda tema õiguslik huvi sünniaktis märgitud sünnikoha muutmise vastu, avalduses märgitud emotsionaalne põhjendus seda ei kinnita.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema avaldus sünniaktis sünnikoha kohta tehtud kande ebaõigsuse tuvastamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu määruses on õigesti märgitud, et sünniakti muutmist reguleerib perekonnaseadus. Tulenevalt PKS § 110 lg-st 1 parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võib perekonnaseisuakti muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Perekonnaseaduse järgi on sünniakti võimalik muuta seoses lapsendamise (PKS § 123) ja põlvnemisega (PKS § 125). Sünnikoha kande muutmist perekonnaseadus ette ei näe. TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastavalt TsMS § 476 lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Avaldaja väitel on ta sünniaktis sünnikohana Narva märkimisest huvitatud seetõttu, et tema emapoolsed sugulased on juba 18. sajandist elanud Narva lähistel ja sünnikoht omab tähtsust suguvõsa uurimisel. Sellist avaldaja huvi perekonnaseadus ei kaitse. Avaldaja ei ole väitnud, et sünniakti sünnikoha kanne takistaks tal õiguste teostamist. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et kohtud on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldades jätnud õigesti avalduse menetlusse võtmata. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.