Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
23.jaanuar 2007.a. kell10.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-06-33704
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A. J. ja H. K. vastu solidaarselt võla, summas 20706.45 krooni krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS -registrikood: 10183757; asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja:K. K. , postiaadress Rüütli 23, 51006 Tartu
esindajad
Kostjad: A. J. -isikukood, elukoht H. K. - isikukood, elukoht Kirjalik menetlus
1.Välja mõista A. J. ja H. K. solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 20706 (kakskümmend tuhat seitsesada kuus) krooni tarbijakrediidilepingust tuleneva võla katteks. 2.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3.Jätta Balti Investeeringute Grupi AS menetluskulud solidaarselt A. J. ja H. K. kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A. J. (põhivõlgnik) 16.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr.0501828/25kt, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 10000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus põhivõlgnik maksma hagejale intressi 27,16% krediidisummast aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest moodustas intress 13766,55 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr.K1.5 (üldtingimused). A. J. sõlmitud tarbijakrediidilepinguga samal kuupäeval sõlmis hageja käenduslepingu H. K. , millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust tulenevate või tekkivate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks on kokku lepitud 33767 krooni ning käenduse tähtajaks 01.01.2013 krooni. Kostja A. J. ei olenõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi.Hageja poolt on saadetud mõlemale kostjale 17.05.2006 ja 28.06.2006 kirjalik meeldetuletus võla tasumiseks, kuid kostjad ei ole ka pärast seda lepingujärgseid kohustusi täitma asunud. 24.07.2006 saatis hageja kostjatele hoiatuse lepingu ülesütlemiseks, milles palus kahe nädala jooksul lepingust tulenevad võlgnevused likvideerida. Kuna kostjad ei asunud võlgnevust tasuma ka hageja poolt antud tähtajal , ütles hageja 17.08.2006 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles, teavitades lepingu ülesütlemisest 17.08.2006 saadetud kirjas ka käendajat. Ülesütlemisel oli põhivõlgniku võlg hageja ees kokku 15168.10 krooni, millest 9776.40 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 1776.69 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1955.28 krooni leppetrahv, 9.73 krooni viivis, 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 200 krooni lepingust tulenevad muud kohustused. . Kostja ei ole ka pärast lepingu ülesütlemist asunud võlgnevuse likvideerimisele. Ülaltoodu alusel ja toetudes VÕS §-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 2, 108 lg 1, 142 lg 1 ning 145 lg 1 ja 2 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2 ja 4 taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi,võla sissenõudmisega seotud kulude, muude lepingust tulenevate kohustuste ning kahjuhüvitise, kokku summas 20706.45 krooni väljamõistmist, millest 9776.40 krooni on tagastamata krediidisumma,1776.69 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 548.06 krooni viivis, 1955.28 krooni leppetrahv , 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 5000 krooni kahjuhüvitis ning 200 krooni muud kohustused. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). H. K. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 25.11.2006 (tl.31) ning A. J. 05.12.2006 (tl.30), kuid kumbki neist ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja , kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei
2 (4)
ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2,kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lõigetest 1,2 ja 4 loetakse varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 2 alusel käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 9-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Põhivõlgnikust kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 9776.40 krooni; lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressidena, millised olid lepingus kokku lepitud 27,16 % krediidisumma kohta aastas 1776.69 krooni; sissenõutavaks muutunud viivistena 548.06 krooni; leppetrahvina vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 1955.28 krooni; võla sissenõudmisega seotud kuludena vastavalt üldtingimuste p.5.3 ja 9.3 1450 krooni, kahju hüvitisena 5000 krooni (hageja poolt intressi näol osaline saamatajäänud tulu,mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas) ja 200 krooni taotluse läbivaatamise tasu vastavalt hageja hinnakirjale,mida põhivõlgnik ei ole tasunud. Seega kokku on hagejal alus nõuda põhivõlgnikult 20706.45 krooni väljamõistmist. Kuna põhivõlgniku poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud ka käendusleping ning nõuded ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud
3 (4)
käendaja vastutuse piirmäära, vastutab käendaja H. K. võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga.
kõigi nimetatud nõuete osas
TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.