Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ÄS § 210.

II Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 114642 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid märkimisväärselt, seda summas 114642 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Kuna omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiavalduse esitamisega Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks tagasivõidetavad või siis esitada vastavaid positiivse tulemiga hagisid.. Äriühingu tegevus lõppes 2003.a. 2. poolaastast. 31.12.2003 seisuga oli võlgnikul ainult mõtteline osa ehitisest ja treiler. Nimetatud varad müüdi täitemenetluses 2006. aastal Maksu- ja Tolliameti nõude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad reaalsed võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerijate ja juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmetele-likvideerijatele saaks esitada etteheidet pankrotiavalduse esitamise viivitamisega seonduvalt, kuid samas puudub põhjuslik seos maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamise viivitamise vahel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui pankrotiavalduse esitaja või võlausaldaja peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses. Võlgnik tegeles Jõhvis masinate remondiga. Selleks omati ruume, kuid puudusid tööks vajalikud kaasaegsed seadmed. Seoses turuolukorra muutumisega hakkas vähenema klientide hulk, mida oleks saanud korvata teenuse sortimendi laiendamisega. Aja jooksul muutus sisuliselt võimatuks remonditeenuse pakkumine, kuna selleks puudusi kaasaegsed seadmed. Seetõttu tegevus hakkas tooma kahjumit, tekkisid maksuvõlad, mistõttu lõppes äriühingu tegevus. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Koos ajutise pankrotihalduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt moodustab halduri tasu 8800 krooni ning pankrotimenetluse teenindamise kulud on 1500 krooni. Ajutine pankrotihaldur palub lähtuvalt asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, kohtul määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700 krooni. III Kohtuistung

ÄRAKIRI ÕIGE

Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.