Muud › Muud hagiasjad

2-06-38082

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Määruse tegemise aeg ja koht

22.jaanuar 2007 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-38082

Tsiviilasi

AS EMT avaldus A. J. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

hageja AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn, esindaja Helena Purga, kostja A. J. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

Välja mõista A. J. AS EMT kasuks menetluskulu 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) krooni ja 67 senti. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. J. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS EMT esitas kohtule 13.detsembril 2006 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 98, 67 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 26.oktoobri 2006 tagaseljaotsusega rahuldati AS EMT hagi A. J. vastu ja A. J. mõisteti AS EMT kasuks välja 580, 42 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud A. J. kanda. Kohtuotsus jõustus 7.detsembril 2006 ( tl 7-8). Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 9).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 30.detsembril 2006 (tl 11). Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Tartu Maakohtu 26.oktoobri 2006 tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud 580, 42 krooni, millest põhinõue on 478, 79 krooni ning viivis 101, 63 krooni. Seega arvestades TsMS §-des 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2 sätestatud on käesolevas asjas hagihinnaks 478, 79 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 98, 67 krooni. TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 98, 67 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Vastavalt RLS § 37 lg 1 tuleb tsiviilasja hinnalt 478, 79 kroonilt tasuda riigilõivu 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt A. J. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni ja hageja esindaja kulu summas 98, 67 krooni, kokku seega menetluskulu 348, 67 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.