lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-14236/4

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-14236/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
788
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Linnakohus

Tsiviilasja number

2-05-14236 (endine nr. 2/22-7135/05)

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2007.a., Tallinn

Kohtunik

Maie Seppo

Kohtuasi

AS (pankrotis) hagi KK vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes 09.11.2006.a.

Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud

istungisekretär Laura Kuuse hageja esindaja MJ kostja esindaja AV

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. .

EDASIKAEBAMINE

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest, teatades apellatsioonist kirjalikult 10 päeva jooksul.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Jõgeva Maakohtu 20.10.2004.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-532/04 algatati AS pankrotimenetlus ning 29.12.2004.a. otsusega kuulutati välja AS pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. KK`iga sõlmiti tööleping 01.06.2004.a. igakuise töötasuga 35 000 krooni. Ajavahemikus XXX kuni XXX on KKile makstud töötasu summas 103 604 krooni.(maksmine toimus neljal korral summas 25 901 krooni.) Pankrotihaldur leiab, et eeltoodud rahaliste ülekannetega kahjustati AS (pankrotis) võlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõue rahuldatud pankrotivara arvelt. AS (pankrotis) juhatuse liikmetelt saadud andmetele tuginedes on AS-il (pankrotis) erinevate võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619,65 krooni. Hagiavalduse kohaselt on AS (pankrotis) poolt KKile kantud summade väljamaksmine käsitletav AS poolt rahaliste kohustuste täitmisena. Kuna kõik vaidlustatud tehingud

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

toimusid kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, tuleb hagiavalduse kohaselt nende tehingute puhul eeldada tehingu teise poole teadlikkust võlausaldajate kahjustamisest. Vaatamata asjaolule, et AS (pankrotis) pankrotihalduril pole õnnestunud saada enda valdusesse kõiki aktsiaseltsi raamatupidamisdokumente, on olemasolevate materjalide pinnalt siiski võimalik väita, et vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat – töötajat KKi- teistele võlausaldajatele ning kahjustati ühtlasi võlausaldajate huve, kuna KKile täideti rahalised kohustused kogusummas 103 604 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Juhindudes PanksS § 109 lg.1, § 110 lg.2, § 113 la.1 p-st 2, § 118, § 119 palub pankrotihaldur tunnistada kehtetuks AS poolt KKile teostatud rahaliste kohustuste täitmised ja mõista välja KKilt kehtetute tehingute alusel saadud 103 604 krooni AS (pankrotis) kasuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Töötaja puhul ei saa eeldada, et töötaja peab teadma, et temaga tehtav tehing kahjustab võlausaldajate huve. Töötasu väljamaksmine on tavaline majandustegevuses toimuv väljamakse. Puuduvad tõendid, et välja makstud on ainult kostja töötasu ja pole tasutud muid võlgnevusi. Makseraskuste perioodile ei saa eeldada, et kuulutatakse välja pankrot. Seetõttu ei saa tööandja jätta täitmata oma Töölepingu seadusest tulenevaid seaduslikke kohustusi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

PankS § 109 lg.1 sätete kohaselt tunnistab kohus PankS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg.2 sätete kohaselt kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankS § 113 lg.1 p.2 sätete kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Eelpool toodud seaduse sätted ei näe ette töötasu maksmise kehtetuks tunnistamist ja töötasu tagasivõitmise võimalust. Kohus leiab, et töötajal ei ole kohustust ega võimalust tööle asudes teha ettevõtte taustauuringut, kas ehk ettevõte ei lähe mõne kuu pärast pankrotti, mis tingiks töötasude tagasimaksmise. Kohus leiab ka , et töötamine tööandja heaks ei kahjusta võlausaldajate huve, kuna töötaja töö on seotud tööandja majandustegevusega ja tema töö peaks reeglina looma lisaväärtusi tööandjale ja seega võimaldama võlgnevuste likvideerimist võlausaldajatele. AS tegevuseks oli majandusjuhtimistarkvara Baan müümine, tarkvara juurutamine ja hooldus. Aktsiaselts 04.aprilli 2004.a. nõukogus juhatuse protokolli kohaselt (toimiku lk.28) arutas aktsiaseltsi nõukogu 04.04.2004.a. meetmeid majandusliku olukorra parandamiseks. Otsustati teha juhatusele ettepanek leida võimalused mõne uue töötaja värbamiseks, kes oleksid tugevad eelkõige müügi- või välisuhtluse valdkonnas. Tööleping kostjaga sõlmiti vanemprogrammeerija ametikohale. Kohus leiab, et juhatuse mõte otsida võimalusi majandusliku olukorra parandamiseks oli kiiduväärt ja midagi seadusevastast ei ole ka kostjaga töölepingu sõlmimine arvestades AS tegevusvaldkonda.

Kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist , et kostja oleks juriidilisest isikust võlgniku lähikondne. Kostjale on makstud töötasu summas 25 901 krooni töötasu summas 25 901 krooni töötasu summas 25 901 krooni töötasu summas 25 901 krooni . Töötasu maksmine on tööandja kohustus. Töölepingu seaduse § 49 lg.1 p.2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Töötasu on võimalik tagasi nõuda ainult arvutusvea korral. Kohus asub seisukohale, et puudub seaduslik alus töötasu maksmiste kehtetuks tunnistamiseks ja makstud töötasu väljamõistmiseks pankrotipessa. Kohus asub seisukohale, et kuigi töötajatele saab hüvitada TKS –le töötukassa poolt enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu, ei ole majanduslike raskuste ilmnemisel töötasude maksmise lõpetamine seaduslik. Kohus eeldab, et mitte kõik pankrotisituatsioonid ei vii pankroti väljakuulutamiseni ja enamikul juhtudel on võimalik pankrotisituatsioonist õige juhtimise ja tööjõu pingutustega väljuda ja majanduslikku tegevust edukalt jätkata. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja