lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-1559/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1559/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-1559

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Malle Seppik, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-04-1559

Tsiviilasi

J. Š hagi Tallinna X gümnaasiumi vastu töövaidluse lahendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. juuni 2006.a määrus kompromissi kinnitamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. Š määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) J. Š xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Raini Nõu

(IK

Vastustaja (kostja) Tallinna x gümnaasium, lepinguline esindaja adv Leino Biin Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 02. juuni 2006.a määrus muutmata.
2.Jätta J. Š määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtus menetles J. Š hagi Tallinna x gümnaasiumi vastu töövaidluse lahendamiseks. 29.05.2006.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromissi, paludes kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.02. juuni 2006.a määrusega kinnitas kohus kompromissi. Kompromissi kohaselt loetakse J. Š tööleping x gümnaasiumiga algklasside õpetaja ametikohal lõpetatuks 11.10.2004.a töötaja omal soovil TLS § 79 lg 1 märgitud alusel. J. Š avalduse alusel ja soovil täiendab

tööandja J. Š tööraamatu kannet nr 10, märkides töölepingu lõpetamise alusena kandesse „TLS § 79 lg 1“. Kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest esitab J. Š kohtutäitur K. P avalduse Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04. novembri 2003.a otsuse töövaidlusasjas 9-1-1/970/03 täitemenetluse lõpetamiseks. Kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksab x gümnaasium J. Š kakskümmend tuhat (20 000) krooni, kandes märgitud summa üle arveldusarvele nr 1106449645. Pooled avaldasid, et kompromissi täitmise järel ei ole pooltel teineteise suhtes mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudmisi. Asjaosaliste põhjendused apellatsioonimenetluses

3.J. Š esitas määrusele määruskaebuse, paludes määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtumääruse tegemisel oluliselt rikutud menetlusõiguse ning materiaalõiguse norme. Kohtumäärusest puuduvad põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Hageja esitas 02.06.2006.a avalduse kompromissi tühistamiseks ning maakohus ei ole põhjendanud, miks tühistamisavalduses esitatu on ebaõige. Kohtul puudus õigus tagastada läbivaatamatult kompromissi tühistamise avaldust ning muid 02.06.2006.a esitatud taotlusi. Kohus kohaldas vääralt TsMS § 430 lg 8. Tühistamisavaldus esitati kohtule enne kaevatava kohtumääruse lõplikku vormistamist. Enne kompromissi kohtu poolt kinnitamist oli hagejal õigus tühistada kompromiss TsÜS § 98 lg 1 ja § 131 lg 1 alusel avalduse tegemisega kohtuväliselt. Kohtul lasus kohustus tuvastada, kas kompromiss on kooskõlas seadusega. Tühistamisavalduses nimetatud kohustuste täitmata jätmine ja sellest tulenev hageja õiguste realiseerimatus on tekitanud olukorra, kus käsundussuhet ei ole nõuetekohaselt täidetud. Hageja esindaja ei tegutsenud kompromissi sõlmides hagejale lojaalselt ega käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, kaldudes kõrvale hageja antud juhistest. Tehing on vastuolus esindatava huvidega. Kohtul tulnuks hageja taotlused lahendada kirjaliku määrusega. Kohus pidi võtma seisukoha 02.06.2006.a menetlusdokumendis esitatu kohta, millest nähtuvalt hageja ei nõustunud kompromissi tingimustega ega kiitnud tehingut heaks. Hageja jaoks oli asja lahendamisel keskse tähendusega asjaolu, et kostja tunnistaks hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Nimetatud oluline asjaolu kompromissis ei kajastu. Hagejat ei kaasatud kompromissi sõlmimise vahetule arutelule. Hagejale ei olnud kompromissi tingimused teada enne dokumendi kohtule üleandmist. Hageja ei ole väljendanud oma tahet sõlmida just niisugustel tingimustel kompromiss ega lõpetada asjas menetlus. Kompromissidokumendist ei nähtu ka hageja esindaja esindusõigus ega tehingu tegemine esindatava nimel. Vaidlusaluses kompromissis ei sisaldunud hageja otsest ega kaudset tahteavaldust õigusliku tagajärje kaasatoomiseks. 02.06.2006.a kohtumäärust ei tehtud maakohtu kantseleis teatavaks 02.06.2006.a ning kaebajale anti määruse teatavakstegemise aja kohta eksitavat teavet.
4.Vastustaja Tallinna x gümnaasium vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et selle rahuldamiseks puudub alus. 29. mai 2006.a kohtuistungil, kus kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja andis aja läbirääkimiste pidamiseks, viibisid nii J. Š isiklikult kui tema õigusalaste eriteadmistega esindajad. Hageja oli teadlik kohtuistungi jätkumisest, kuid ei soovinud sellest isiklikult osa võtta. TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt on esindajal muu hulgas õigus sõlmida esindatava nimel kompromiss. Kompromissile alla kirjutanud esindaja esindusõigust kompromissi sõlmimise õiguse osas piiratud ei olnud. Esindaja kooskõlastas kompromissi sisu enne selle allakirjutamist telefoni teel esindatavaga. 2 (5)

Alusetud on kaebaja väited esindaja volituste puudumisest või esindaja tegutsemisest volitaja huvide vastaselt. Sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Seega puudusid TsMS § 430 lg 3 sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Puudusid TsÜS-s sätestatud alsued kompromissi tühistamiseks. Paljasõnaline, tõendamata ja asjakohatu on viide TsÜS § 131 lg 1 märgitud alusele. Vastustaja kui tehingu teine pool ei olnud teadlik hageja esindaja kohustuste võimalikust „rikkumisest“. Vastustaja sai 02.06.2006.a kohtumääruse kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta maakohtust 02. juunil 2006.a ning kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei olnud vastustaja saanud hageja tühistamisavaldust. Seega ei olnud hageja kompromissi kinnitava kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise ajaks kompromissist taganenud. Kompromissi tühistamise erikord on sätestatud TsMS § 430 lg-s 8. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

5.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Poolte kokkulepe kohtu menetluses oleva tsiviilasja lõpetamise kohta kompromissiga on tehing Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kompromissikokkuleppe tehingulist iseloomu ei muuda asjaolu, et kokkulepe kinnitatakse kohtu määrusega. TsMS § 430 lg 1 teise lause alusel kompromissi kinnitamisel kohtu poolt on üksnes protsessuaalne tähendus, millest tulenevalt kohtulik kompromiss allub lisaks võlaõigusseaduses kompromissilepingu kohta sätestatule ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et on ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluses.
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitasid hageja ning kostja esindajad Harju Maakohtule 29. mail 2006.a taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohus võttis kompromissi vastu samal päeval jätkunud kohtuistungil, kus selgitas kompromissi sõlmimise tagajärgi ning teatas kompromissi kinnitava kohtumääruse teatavakstegemise aja 02.06.2006.a kell 14:00. Enne kompromissi kinnitamist kohtu määrusega puudusid kompromissil protsessiõiguslikud tagajärjed (kohtumenetlust lõpetav toime ning täitedokumendi iseloom) ning see kehtis pooltevahelises suhtes kompromissilepinguna VÕS § 578 tähenduses.
8.TsMS § 217 lg 5 kohaselt loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta. Asja materjalidest nähtuvalt on kompromissi allkirjastanud ning kohtule koos menetluse lõpetamise taotlusega esitanud kaebaja esindaja, kes tegutses temale antud esindusõiguse piires. Seega tuleb kompromiss lugeda hageja poolt sõlmituks. Kompromissikokkuleppest ühepoolne taganemine on võimalik üksnes seaduses selle kohta sätestatut järgides.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 430 lõikes 8 sätestatud kompromissi tühistamise ja selle tühisusele tuginemise ning kompromissist taganemise või selle ülesütlemise erikord puudutab üksnes kohtu poolt TsMS § 430 alusel kinnitatud kompromissi. Enne kompromissi kinnitamist kohtu poolt on õiguslike tagajärgede mõttes tegemist tavapärase tsiviilõigusliku lepinguga, mille tühistamine ning ülesütlemine saab

3 (5)

toimuda TsÜS-s ning VÕS-s sätestatud alustel ja korras. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega tehingu teisele poolele. Toimiku materjalide kohaselt esitas hageja (määruskaebuse esitaja) tühistamisavalduse 02. juunil 2006.a Harju Maakohtule ning postitas avalduse samal kuupäeval ka vastustajale, kes sai selle kätte 05. juunil 2006.a (väljastusteade t lk 140). TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega tahteavalduse saaja poolt. Seega kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemise ajaks (02.06.2006.a) ei olnud hageja tühistamisavaldusel tekkinud õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et maakohus jättis põhjendatult tähelepanuta kaebaja poolt kohtule 02. juunil 2006.a esitatud avalduse. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 430 mõtte kohaselt ei ole kohtul alust jätta kompromissi kinnitamata, kui pärast nõuetekohase kompromissi kohtule esitamist teeb üks pooltest avalduse, milles väljendab soovi kompromissist lahti öelda. Kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamises sisaldub poolte ühine taotlus asjas menetluse lõpetamiseks, millest tulenevalt oleks ka juba kohtule esitatud kompromissi kinnitamata jätmiseks vajalik mõlema poole soov.

10.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 329 kohaselt tuleb menetlusosalistel esitada oma avaldused ja taotlused kohtule õigeaegselt. Õigeaegseks ei saa pidada taotluse esitamist samal päeval, millele kohus on määranud kohtulahendi avaliku teatavakstegemise. Asjakohatu on määruskaebuse väide, nagu tulnuks kohtul 02. juuni 2006.a tühistamisavaldust käsitada dokumentaalse tõendina. Menetlussätted ei näe ette poolte õigust esitada kohtule tõendeid ega taotlusi pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud kompromiss ning ühes sellega on pooled avaldanud soovi asjas menetlus lõpetada.
11.TsMS § 430 lg 3 kohaselt peab kohus kompromissi kinnitades kontrollima, kas kompromiss vastab headele kommetele või seadusele, kas kompromiss rikub olulist avalikku huvi ning kas kompromiss on täidetav. Harju Maakohtu 02. juuni 2006.a määrusest nähtuvalt on kohus nimetatud küsimustes seisukoha võtnud leides, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende seisukohtadega. Kompromissi seaduslikkuse kontrollimisel ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seejuures puudub kohtul kohustus küsida oma esindusõiguse piires tegutseva esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele poole isiklikku nõusolekut või heakskiitu või veenduda, kas pool on isiklikult teadlik menetlustoimingu sisust. Ka ei sõltu TsMS § 217 lg-st 5 tulenevad õiguslikud tagajärjed sellest, kas esindatava hinnangul täitis esindaja menetlustoimingut tehes kohaselt esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kuna esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste täitmine on esindaja ja esindatava vahelise sisesuhte küsimus, ei pidanud maakohus kompromissi kinnitades ka selle sisesuhte täitmise osas seisukohta võtma. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, nagu ei nähtuks kompromissdokumendist sõnaselgelt, et M. K tegi tehingu esindatava nimel ja et esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. M. K esindusõiguse olemasolu ning hageja (kaebaja) nimel tegutsemine nähtub tsiviilasja materjalidest, muuhulgas ka maakohtu 29. mai 2006.a kohtuistungi protokollist. Ehkki esindamise aluseks oleva õigussuhte väidetav rikkumine esindaja poolt ei mõjuta iseenesest esindaja poolt tehtud tehingu kehtivust ega saa seega mõjutada ka vaidlustatud kohtumääruse seaduslikkust, märgib kolleegium, et TsÜS § 131 lg 1 alusel on esindataval tehingu tühistamise õigus üksnes eeldusel, et ka tehingu teine pool teadis või pidi teadma esindaja kohustuste rikkumisest. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, nagu olnuks vastustajal põhjust arvata, et kompromissi sõlmimisega rikkus kaebaja esindaja esindamise aluseks olevat õigussuhet ning et kompromissi sõlmimine oli vastuolus kaebaja huvidega.

4 (5)

12.Kolleegiumi arvates ei nähtu 02. juuni 2006.a määrusest kaebaja seadusega kaitstud õiguste rikkumist. Hagi oli esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudmiseks. Asja materjalide kohaselt lõpetati kaebajaga tööleping algselt TLS § 86 p 8 ja § 105 alusel, s.o vääritu teo eest. Kompromissi kohaselt aga loeti tööleping lõpetatuks TLS § 79 lg 1 alusel, s.o töötaja omal soovil. Seega loobus tööandja kompromissiga esialgselt valitud töölepingu lõpetamise alusest koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega ning kõrvaldatud on hageja (kaebaja) poolt ebaseaduslikuks peetud õiguslik olukord. Määruskaebusest ei nähtu, missuguseid oma õigusi peab kaebaja rikutuks lisaks sellele.
13.Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähendust kaebaja väited selle kohta, nagu andnuks maakohus kaebajale eksitavat teavet määruse avalikult teatavakstegemise aja kohta. TsMS kohaselt hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse kaebajale kättetoimetamisest, mitte aga määruse avalikult teatavakstegemisest arvates.

M. Seppik

A. Tänav

K. Kullerkupp

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.