Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.09.2023.a kohtumääruses (dtl 45-48).

Vaidlust pole, et pooled sõlmisid 09.06.2022.a laenulepingu nr ÄRI3819907, millise kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot käibekapitali finantseerimiseks, tagastamistähtajaga 25.12.2023.a. Laen tuli tagastada 19 igakuise osamaksega (dtl 15-21, 22).

Kostja on teostanud 19 osamakset, kuid mitte vastavalt maksegraafikule (dtl 4, 21). Vaidlust pole, et kostja on tasunud hagejale kokku 16 651,72 eurot (dtl 4). Hageja on kostja poolt teostatud maksetest lugenud tasutuks laenusumma 11 803,50 eurot, intressid 3760,83 eurot, viivise 405,99 eurot, leppetrahvi 436,40 eurot ning sissenõudmiskulud 245 eurot (dtl 4). 2

Kostja ei vaidle nõude ja selle kujunemisele vastu. Kostja nõustub põhiosa võlgnevusega summas 8196,50 eurot, samuti on nõus tasuma intressid ja viivised vastavalt lepingule, kuid vaidleb vastu ühe aasta viivise summale 5983,45 eurot (dtl 51). Kostja hageja intressinõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning samuti ei vaidlusta ta hageja poolt esitatud intressinõude summa kujunemist. Ka pole kostjal etteheiteid hageja poolt kohaldatud leppetrahvi ja sissenõudmiskulude suurusele. Kohus selgitab, et kohus saab leppetrahvi vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel kooskõlas VÕS § 162 lg 1 (vaata selles osas Riigikohtu 27.05.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 punkt 14).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja on esitanud viivise arvestuse (dtl 6).

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 8.1.2 kohaselt võib hageja nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu põhiosa tagasimakseid tähtaegselt, juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul on viivise määr 0,2% päevas (dtl 18). 3

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.08.2023.a kuni hagi esitamiseni so 01.09.2023.a eest summas 262,29 eurot ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 8196,50 eurot (dtl 6).

Kostja ei nõustu viivise summaga ühe aasta eest summas 5983,45 eurot, kuna see on ebaproportsionaalselt suur (dtl 51). Kohtuistungil palus kostja viivised üldse ära kaotada (dtl 113). Hageja vaidles viivise kustutamisele vastu, kuivõrd on niigi vähendanud ja piiritlenud viivise nõuet põhinõudega (dtl 114).

Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-47-15 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vaata nt Riigikohtu 30. aprilli 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, punkt 14).

VÕS § 113 lg 1 p 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesoleval juhul on pooled kirjalikult kokku leppinud viivise suuruses (dtl 18). Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et hageja nõutav viivis ei ületa põhinõuet. Viivise ebamõistlikkuse põhistamiseks kostja tõendeid esitanud pole. Hageja on vähendanud oma viivise nõude võrdseks põhinõudega. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur ning ka kohtupraktika peab põhinõudele vastavat viivisenõuet mõistlikuks. Sellest tulenevalt puuduvad alused viivise vähendamiseks.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8196,50 eurot, tasumata intress summas 246,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 01.09.2023.a summas 262,29 eurot ning viivis alates 02.09.2023.a põhinõudelt, s.o 8196,50 eurolt kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel muuhulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja palub hagetavad summad kostjal tasuda hageja arveldusarvele nr EEXXX COOP Pank AS-is. Selgitusena märkida: ÄRI3819907, Puhjaresto OÜ (dtl 7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetavad summad tasuda hagiavalduses taotletud arveldusarvele.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu summas 4

170 eurot (dtl 55-57).

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot on kooskõlas senise kohtupraktikaga (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10). Esindaja tasu kogusummas 170 eurot on kohtu arvates põhjendatud.

Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1080 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 170 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.