Tsiviilasi nr.2-06-35308
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.jaanuar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-35308
Tsiviilasi
AS X hagi S. D. vastu lepingulise võlgnevuse kogusummas 14 603.09 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja: M. S. /tl.4-8/ Kostja: S. D.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §101,§113, §115, §116, §128 ning TsMS §162, §173, §367, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS-i X hagi S. D. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. D. lepinguline võlgnevus alljärgnevalt: põhivõlgnevus summas üks tuhat nelisada kuuskümmend (1460) krooni, viivisevõlgnevus summas üks tuhat kolmsada kolm (1303) krooni 09 senti, leppetrahv summas kuus tuhat viissada (6500) krooni ja häiresüsteemi väärtus summas viis tuhat kolmsada kolmkümmend neli
(5334) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat viiskümmend (1 050) krooni, AS X kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.01.2007.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 18.10.2004.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tehnilise valve teenust. Kostja kohustus tellijana tasuma hagejale teenustasu 365 krooni kuus 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest. Tähtaegse mittetasumise korral kohustus tellija lepingu p.4.1 kohaselt tasuma iga viivitatud päeva eest viivist arvestusega 0,5% tähtaegselt tasumata summast. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata osutatud teenuse eest perioodil 01.04.2006.a.-01.07.2006.a.. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Valveteenuse leping on lõpetatud alates 10.09.2006.a. Kuna lepingu ülesütlemine oli tingitud lepingu tingimuste rikkumisest, siis tulenevalt lepingu p.6.4 on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 6500 krooni. Lepingu tingimuste (p.4.3). kohaselt kohustus kostja lepingu lõpetamisel tagastama hagejale töötava ja komplektse häiresüsteemi kolme kalendripäeva jooksul. Kostja ei ole hagejale häiresüsteemi tagastanud. Kuna kostja ei ole häiresüsteemi hagejale tagastanud on hageja sunnitud kostjalt välja nõudma üüriseadmete rahalise väärtuse summas 5334 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt lepingu järgi võlguolev summa 14 603.09 krooni, sealhulgas: põhivõlgnevus summas 1460 krooni, leppetrahv summas 6500 krooni, viivis summas 1303.09 krooni ja häiresüsteemi väärtus summas 5334 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 1050 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetluse käik 27.11.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud 29.11.2006.a. /tl.23/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 18.10.2004.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tehnilise valve teenust /tl.911/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tehnilise valve teenust alates 19.10.2004.a. kuni 19.10.2008.a.. Kostja kohustus tellijana tasuma hagejale teenustasu 365 krooni kuus 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest /tl.9/. Asja materjalidega /tl.12-15/ on tõendatud, et kostja pole hagejale teenustasu tasunud nõuetekohaselt ning seisuga 21.11.2006.a. on kostja jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata arved summas 1460 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud lepingu üles ütlema. Leping on lõpetatud 10.09.2006.a.. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingu p.4.1 kohaselt kohustus kostja tähtaegse mittetasumise korral tasuma iga viivitatud päeva eest viivist arvestusega 0,5% tähtaegselt tasumata summast. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 1309.09 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Kuna kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi oli hageja õigustatud lepingut üles ütlema ning kostja kohustub lepingu p.6.4 kohaselt tasuma lepingu ülesütlemisel kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi (1-2 aasta vahel lepingu sõlmimisest) summas 6500 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist. VÕS §115 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Lepingu p.4.3 kohaselt kohustus kostja lepingu üleütlemisel tagastama hagejale töökorras ja komplektse häiresüsteemi 3 kalendripäeva jooksul. Asja materjalidega /tl.2/ on tõendatud, et kostja ei ole tagastanud hagejale häiresüsteemi. Häiresüsteemi väärtuseks on 5334 krooni, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt soovib. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt teenustasu tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 14 603.09 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1050 krooni /tl.20/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1050 krooni. Muud asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
Hele Ilisson Kohtunik 10.01.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.