Tsiviilasi nr.2-06-16413
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.jaanuar 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-16413
Tsiviilasi
AS X hagi A.V. vastu lepingujärgse võlgnevuse kogusummas 14 596 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja: AS Hageja volitatud esindaja: M.S. Kostja: A.V.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76 ja §101 ning TsMS §162, §174, §367, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS-i X hagi A.V. vastu täies ulatuses. Välja mõista A.V. lepingujärgne võlgnevus kogusummas neliteist tuhat viissada üheksakümmend kuus (14 596) krooni, AS X kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.01.2007.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.10.2004.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tehnilise valve teenust, mis seisnes kostjale kuuluva vara jälgimises hagejale kuuluvate tehniliste valve seadmetega ja/või tulekahju häiresüsteemi abil ning häiresüsteemi hooldamise teenuses. 12.11.2004.a. selgus, et kostja oli remontööde käigus eemaldanud hoone katuse ning sissesadanud vihm rikkus raadiomodemi ja valvekeskseade väärtusega 7 068.20 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel paigaldati valvatavale objektile üürivarana uued valveseadmed väärtusega 6 596 krooni. Hageja kinnitab, et kostja rikkus lepingut, jättes hageja teavitamata oma elukoha ja telefoninumbri vahetamisest ning valvatava objekti müümisest OÜ-le Y.; kostja poolt lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema alates 31.08.2005.a.. Kuna kostja rikkus lepingut, palub hageja välja mõista kostjalt tagastamata häiresüsteemi väärtus summas 6 596 krooni ning leppetrahv summas 8 000 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Menetluse käik 04.06.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.18-20/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid kohtutäituri vahendusel isiklikult kätte saanud 09.11.2006.a. /tl.31/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 21.10.2004.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tehnilise valve teenust, mis seisnes kostjale kuuluva vara jälgimises hagejale kuuluvate tehniliste valve seadmetega ja/või tulekahju häiresüsteemi abil ning häiresüsteemi hooldamise teenuses; poolte vahel sõlmitud lepingu nr.P-5406-2/2004 alusel paigaldati valvatavale objektile üürivarana uued valveseadmed väärtusega 6 596 krooni. /tl.3-5,6-8/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste (punkt 6.1. /tl.5/) kohaselt kohustus kostja teavitama hagejat muudatustest objekti valdajate ja/või kontaktisikute ja/või kontaktandmete osas kirjalikult vähemalt 10 päeva ette. Hageja kinnitusel ei teavitanud kostja hagejat oma elukoha ja telefoninumbri vahetamisest ning valvatava objekti müümisest OÜ-le Y. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud lepingut lõpetama. VÕS §158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Lepingu punkt 6.4. sätestab kostja kohustuse tasuda lepingu ülesütlemisel kostja poolse lepingu rikkumise tõttu (enne 1 aasta möödumist lepingu sõlmimisest) hagejale leppetrahvi summas 8 000 krooni /tl.5/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist. VÕS §115 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §128 sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Lepingu p.4.3 kohaselt kohustus kostja lepingu üleütlemisel tagastama hagejale töökorras ja komplektse häiresüsteemi 3 kalendripäeva jooksul /tl.4,7/. Hageja kinnitusel ei ole kostja hagejale tagastanud häiresüsteemi väärtusega 6 596 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja poolt lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi maksmist ning kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 14 596 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni /tl.15/ väljamõistmist. Kostjale menetlusdokumendi kättetoimetamiseks on kohtutäitur A.K. esitanud kohtule arve kohtutäituri tasu saamiseks summas 295 krooni (sealhulgas
käibemaks 45 krooni) /tl.32/. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Aare Kaldma Kohtunik 10.01.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.