1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Aktsiaseltsi Starman hagi Alar Tiri vastu Aktsiaselts Starmani ja Alar Tiri vahel 13. novembril 2009. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX ja 2. novembril 2012. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Alar Tirilt (Tiri) (ik XXX) aktsiaseltsi Starman (registrikood 10069659) kasuks välja 106 (ükssada kuus) eurot ja 99 senti (sealhulgas põhivõlg 60 eurot ja 4 senti, võla sissenõudmise kulud 30 eurot ning viivis 28. veebruari 2017. a seisuga summas 16 eurot 95 senti).
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Mõista Alar Tirilt (Tiri) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 106 (ükssada kuus) eurot ja 50 senti.
7.Mõista Alar Tirilt (Tiri) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
PÕHJENDAV OSA
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 30. märtsil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. novembril 2009. a liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX ja 2. novembril 2012. a liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX (edaspidi: lepingud). Lepingute alusel osutas hageja kostjale M-ZUUMtv teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 73,56 eurot, võla sissenõudmise kulud 30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 46,50 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles hageja 3. oktoobril 2013. a kostjaga sõlmitud lepingud üles (tl 76). Hageja põhinõue on seega tagastamata M-ZUUMtv kasutamise tasu, ZUUMtv kaardi rendi tasu, paberarve saatmise tasu ning DigiTV kaardi jääkmaksumuse, so kokku 60,04 eurot, osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda lepingute ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nimetatud kohustuste täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja põhivõla hulka kuuluv võlahaldustasu 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja viivise nõue 46,50 eurot on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
8.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot (tl 75). Kostja suhtes rakendati võlahaldustasu, kuna kostja viivitas hageja ees oma võlgnevuse tasumisega (tl 76).
9.Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 9 eurot (tl 75). Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretentsioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostjalt nõuti võla tõttu teenuse piiramise tasu, kuna kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt (tl 76).
10.Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
11.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
12.Hagi kohaselt tuleneb võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu tasu maksmise kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingute üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud
suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
13.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
14.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 14,09 eurot, arvestades, et teenuste kuutasu oli kokku 12,98 (7,99 + 4,99) eurot (tl 74). Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab teenuse eest maksta tulevat summat. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksem sanktsioon kui tasu, mis ületab teenuse eest maksta tuleva tasu suurust. Seega on leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjalt viivise väljamõistmine seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Kostjalt tuleb seega sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 28. veebruarini 2017 alljärgnevalt: Põhisumma 9,2 eurot 13,48 eurot 13,48 eurot 3,48 eurot 10 eurot 10 eurot 0,4 eurot
16.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja saatis kostjale 28.10.2015 võlateatise, 6.11.2015 hagihoiatuse ning 26.07.2016 korduva meeldetuletuse. Kostjale saadeti kolm tasulist kirja kogusummas 25 eurot. Hageja muud võla sissenõudmise kulud hõlmavad nõude ja andmete töötlemise ja kontrollimise ning kontaktandmete otsingu ja päringute (sh rahvastikuregistri päringud) kulusid. Kuna kostja on jätnud hageja poolt osutatud teenuste eest tähtaegselt tasumata, võib hageja nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmise kulude tasumist summas 30 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.
18.Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 225 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 150 eurot. Hageja esindajakulu sisaldab käibemaksu (tl 32).
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
20.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 75 eurot. Arvestades asjaolu, et tsiviilasja hind on ca 150 eurot, saab põhjendatud esindajakuluks pidada 75 eurot.
21.Kohus jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 106 eurot ja 50 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.