2-05-1935
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1935
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu 108 658,98 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: xxx (registrikood xxx, asukoht xxx 15039); Hageja esindaja: Veiko Vahimets (AS Hansa Liising Eesti, Liivalaia 8, 15039); Kostja 1: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja 2: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult
2-05-1935 Nimetatud tähatajaks kohtukulu tasumata jätmise korral pööratakse otsus nimetatud osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Harju Maakohtule kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. Kohus leidis xxx esitas 18.05.2005.a. kohtule hagi xxx ja xxx vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 108 658,98 krooni ja kohtukulud summas 7000.- krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Menetlusdokumendid on kostjale 1 kätte toimetatud aadressile xxx ning kostjale 2 aadressile xxx. Kostjat 1 on kohustatud kohtule kirjalikult vastama kahe nädala jooksul alates kohtumaterjalide kättesaamisest ning kostjat 2 on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja 1 on menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud 03.08.2005.a. ja teda on teavitatud TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Menetlusdokumendid on kostjale 2 edasiandmiseks 30.12.2005.a. kätte saanud Laura Piirikivi (kostja 2 elukaaslane) ja kostjat 2 on teavitatud TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. TsMS §319 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendid kättetoimetatuks kostjale 2. Kostjad kohtu poolt antud tähtpäevadeks ega hiljem kohtule vastanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01. juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
2-05-1935 TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 7000.- krooni, mis kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele, samuti kuulub juhindudes TsMS § 52 p-st 5 kostjalt 1 väljamõistmisele riigituludesse postikulu summas 153,80 krooni ning kostjalt 2 väljamõistmisele riigituludesse postikulu summas 204,40 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.