2-16-123665/11 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal K. M il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Starman esitas 12.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.01.2017 hagi K. M vastu võla nõudes ja seoses puuduste kõrvaldamisega 17.02.2017 täiendatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Starman 08.01.2013 liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-687218, mille alusel osutas AS Starman kostjale järgmiseid teenuseid: Start L-Internet+ L-DigiTV aadressil xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 352,46 eurot. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: Nr. Summa A-20874975 48,64 A-20963897 33,97 A-21200248 23,02 NA-46751 109,00 NA-46750 119,00 NA-46749 10,00

Arvel A-20874975 on märgitud võlg kokku 119,94 eurot, millest on maha arvestatud arvel A21200248 kajastuv laekumine summas 33,97 eurot ja peale lepingu lõppemist AS Starman poolt kinnitatud laekumine summas 37,33 eurot, seega jääk 119,94-33,97-37,33=48,64 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu(te) lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Hageja üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma AS-le Starman selle väärtuse AS Starman poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmised nõudearved: NA-46749, NA-46750, NA-46751. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Arvel nr. A-21200248 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-20874975 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d). Arvel nr A-21200248 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi 03.11.2014, 13.11.2014, 03.02.2015, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Vastavalt hinnakirjale, kui võlgnevuse summa on kuni 500 eurot, siis I tasuline kiri on 15 eurot, II tasuline kiri 5 eurot, III tasuline kiri on 5 eurot. Võlgnikule oli saadetud 3 tasulist kirja kogusummas 25 eurot. Samuti hagejal olid ka muud kulud seoses võlgnevuse sissenõudmisega, sh nõude ja andmete töötlemise ning kontrollimise kulud ja kontaktandmete otsingu ja päringukulud (sh rahvastikuregistri päringud). Seega hagejal tekkisid kokku sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel on põhjendatud ja õiglane. AS Starman üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 27.01.2017 kokku summas 234 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt K. M ilt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 352,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 234 eurot, tekitatud kahju 30 eurot ja lisanduv viivis alates 28.01.2017 kuni põhinõude summas 352,46 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 12.04.2017. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 12.04.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.04.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 08.01.2013 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-687218 ning kostjale 01.03.2013 – 01.07.2013 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 352,46 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kohus rahuldab ka hageja kahju hüvitamise nõude meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 352,46 eurolt lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli (tlk. 67), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 27.01.2017 kokku summas 234 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 28.01.2017 – 18.05.2017 tagastamata põhivõlalt kokku summas 19,56 eurot (352,46 eurot x 0,05% x 111 päeva) ning lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.05.2017 seisuga kokku 253,56 eurot (234 eurot + 19,56 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.05.2017 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 352,46 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 352,46 euro suurust ehk edaspidine viivis mitte rohkem kui 98,90 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 675 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Samuti nõuab hageja, kes on käibemaksukohustuslane, menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, mis on vastuolus TsMS § 174 lõikes 10 sätestatuga. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse ja seoses puudustega ka uue parandatud tervikteksti. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada mitte advokaadist esindaja puhul tunnitasuks 100 eurot/tund. Lähtudes eeltoodust hindab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile 200 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude