Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

Lähenemiskeelu rakendamise kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2007. a Raplas

Tsiviilasja number

2-06-38212

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: A L

esindajad Isik, kelle suhtes lähenemiskeelu rakendamist taotletakse: J R

Hagita asi

Lähenemiskeelu rakendamine

RESOLUTSIOON

Kohaldada J Rle lähenemiskeeld A L ja viimase perekonnaliikmete suhtes tähtajaga 1(üks) aasta. Käesolev määrus jõustub selle J Rle kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 13.12.2006.a. esitas A L Pärnu Maakohtule avalduse lähenemiskeelu rakendamiseks tema endise elukaaslase J R suhtes, kes vabaneb vanglast 9.01.2007.a. A L selgituste kohaselt alustas ta kooselu J R umbes kaheksa aastat tagasi. Ühiseid lapsi neil ei ole. A L on viis last, kellest neli on käesoleval ajal veel alaealised. Viimastel aastatel kooselu J R ei laabunud, kuna mees tarvitas tihti alkoholi ning oli joobnuna korduvalt

vägivaldne nii A L kui tema laste suhtes. Perekond elab xxx neljatoalises korteris. J Rl on talumajapidamine xxx külas. Vaatamata tülidele keeldus J R A Lle töökoha poolt antud üürikorterist lahkumast. Mitmel korral on A L tulnud abi saamiseks pöörduda politsei poole. J R vangisoleku ajal A L tema kirjadele ei vastanud ning telefonikõnede vältimiseks vahetas numbrit. Sellele vaatamata on avaldajal alust karta, et vangist vabanedes tuleb JR tema juurde. Kodurahu huvides palub avaldaja rakendada J R suhtes lähenemiskeeldu. J R möönab, et enne viimast vangistust oli neil A L tülisid. Mees väidab, et püüdis joomaperioodide ajal viibida mujal, et A L ja tema lapsi mitte tülitada. J R tunnistab, et tema vangistuse ajal ei vastanud A L tema kirjadele ega soovinud temaga telefoni teel vestelda. Sellele vaatamata oleks ta vabanedes läinud tema juurde tagasi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et A L avaldus on põhjendatud ning J R tuleb A L ning tema perekonna eraelu ja isiklike õiguste kaitseks rakendada lähenemiskeeldu. A L elab koos viis last, kellest neli on alaealised, samuti A L rasket haigust põdev isa. Poolte seletustest lähtuvalt tarvitas J R enne vangistamist tihti alkoholi ning oli joobnuna vägivaldne. Vaatamata A L nõudmistele keeldus mees xxx korterist lahkumast, kuigi tal oli võimalus elada xxx külas oma talus või ema juures xxx. Karistusregistri andmetel on J R korduvalt nii kuritegude kui väärtegude eest karistatud, mistõttu võib lähenemiskeelu mitterakendamine olla ohtlik nii A L kui tema pereliikmetele. Lähenemiskeeld tuleb kohaldada üheks aastaks, milline on kohtu hinnangul piisav aeg, et pooled oma suhetes selgusele jõuaksid. Kui J R oma eluviise peale vabanemist otsustavalt muudab, võib kohus peale poolte ärakuulamist lähenemiskeelu tühistada.