lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-06-13410/10

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-13410/10
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-13410

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-13410

Tsiviilasi

T.Vi hagi A.Ri vastu kinnistu võlaõigusliku müügilepingu kinnistamisavalduse eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ja kinnistu jagamise ja kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuli 2006.a määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.Ri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja) A.R (IK xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Vastustaja (hageja) T.V (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Marina Leis

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20. juuli 2006.a määrus osas, milles kohus määras seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge A.Rile kuuluvale kinnistule aadressil x küla, x vald, Harjumaa, kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx T.Vi kasuks.
2.Teha uus määrus, millega seada A.Rile kuuluva kinnistu aadressil x küla, x vald, Harjumaa, kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx, teise jakku vastuväide A.Ri (isikukood xxxxxxxxxxx) omandi suhtes T.Vi (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Saata kohtumäärus käesoleva määruse resolutiivosa p 2 täitmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn).
4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1)

Asjaolud ja menetluse käik

1.26.05.2006.a esitas T.V Harju Maakohtule hagi A.Ri vastu kinnistu võlaõigusliku müügilepingu kinnistamisavalduse eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks ja kinnistu jagamise ja kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kinnistu x küla, x vald, Harjumaa kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx omanikuks sai kostja, tühistamiseks. Seoses nimetatud hagiga on hageja 19.07.2006.a. esitanud taotluse seada hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga x küla, x vald, Harjumaa kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx kohtulik hüpoteek ja käsutamiskeeld hageja kasuks kuni kohtulahendi tegemiseni. Taotluse kohaselt peab kostja läbirääkimisi võimalike ostjatega hagejale kuulunud kinnistu müügiks. Kinnistu omandamisel heausksete omanike poolt muutub hagejale positiivse kohtuotsuse täitmine võimatuks.
2.Harju Maakohus rahuldas 20. juuli 2006.a määrusega taotluse ning määras seada kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge A.Ri`ile kuuluvale kinnistule (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx) T.Vi kasuks. Maakohus leidis, et võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud hagi ja hagi tagamise taotluses välja toodud kostja käitumist, s.o vaidlusalusele kinnistule ostjate otsimine, võib hagi tagamata jätmise korral võimaliku hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Hagiavalduse kohaselt sundis kostja hagejat allkirjastama 27.06.2006.a avaldust tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks, mille kohta võivad ütlusi anda ka tunnistajad. Asjaosaliste põhjendused apellatsioonimenetluses
3.Kostja esitas määruse peale määruskaebuse, paludes hagi tagamise määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei valinud maakohus hagi tagamiseks adekvaatset abinõu. Põhjendatud ei ole kostjale kuuluvale varale käsutuskeelu seadmine. Oma õiguste kaitseks on hagejal võimalik kasutada ka kostja õigusi vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid, nt kohtuliku hüpoteegi seadmist. Hagi tagamine ei või olla kostjale põhjendamatult koormav. Põhjendamatult koormav on hagi tagamine ka siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kuna hagi on ilmselt põhjendamatu, puudub alus rakendada kohaldatud hagi tagamise abinõu. Hagiavaldus on rajatud õiguslikult ekslikule seisukohale, et asjaõigusleping on näilik ja pettuslik ning seetõttu tühine. Asjaõiguslepingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest. Kostja ei ole sundinud hagejat allkirjastama avaldust tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Keelumärge ei ole ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll aga on see kinnisasja omanikule kõige koormavam märge. Hageja nõude tagamise adekvaatseks abinõuks on kohtulik hüpoteek. Hageja poolt esitatud nõue seisneb tegelikult sisuliselt lepingu väidetavas mittetäitmises. Kohtuliku hüpoteegi seadmist on hageja ka taotlenud, kuid kohus on kaevatava määrusega jätnud selle taotluse rahuldamata. Samuti ei ole hageja tasunud hagi tagamisel nõutavat kautsjoni, s.o TsMS § 141 lg 1 kohaselt 5 % hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest.
4.Vastustaja määruskaebusele kohtu määratud tähtajaks kirjalikult ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 20. juuli 2006.a määrus tuleb tühistada hagi tagamise abinõu valiku osas. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha uus määrus, millega tagada hagi kinnistusraamatusse vastuväite kandmise teel.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamise abinõu ei või olla kostjale liialt koormav.

2 (3)

7.Hagi on esitatud kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. Sisuliselt vaidlustab hageja seega kinnisomandi kostjale üleminekut. Asjaõiguslepingu tühisuse korral oleks ebaõige kinnistusraamatu kanne, millest nähtuvalt kinnisasja omanikuks on kostja. Ringkonnakohtu arvates ei ole toodud asjaoludel põhjendatud hagi tagamine keelumärke seadmisega. Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab ta kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Vaidluses kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kehtivuse üle tuleb asjakohase hagi tagamise abinõuna kõne alla vastuväite kandmine kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 1 p 2), mis on muuhulgas võimalik ka hagi tagamise korras (AÕS § 631 lg 5). Hagi tagamise määruse alusel vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole AÕS § 631 lg 5 teise lause kohaselt nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu.
8.Hagi tagamise taotlusest nähtuvalt soovis hageja hagi tagamise kaudu välistada kinnisasja võimaliku heauskse omandamise kolmandate isikute poolt. AÕS § 561 lg 1 kohaselt loetakse juhul, kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui kinnisasja omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Seega välistab kinnistusraamatusse kantud vastuväide kinnisasja heauskse omandamise, mis taotlusest nähtuvalt ongi hagi tagamise eesmärk. Vastuväide ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna ei välista kinnistusraamatusse kannete tegemist, kuid informeerib võimalikke huvitatud isikuid sellest, et kinnisasja kuuluvuse üle on käimas vaidlus ning sellega seoses ei saa kinnistusraamatust nähtuvale omanikukandele heauskselt tugineda.
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole käesolevas asjas hagi tagamise adekvaatseks abinõuks kohtulik hüpoteek. Hüpoteek on asjakohane abinõu rahalise nõude täitmisele suunatud hagi tagamisel, mitte aga vaidluses kinnisasja omandi ülemineku (s.o asjaõiguslepingu kehtivuse) üle. Kaebaja väited vaidlustatud müügilepingu täitmise, kokkulepitud ostuhinna tasumise ning lepingute kehtivuse kohta puudutavad asja sisu ega ole asjakohased hagi tagamise taotluse lahendamisel.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus hagi tagamise viisi valiku osas tühistada ja teha TsMS § 667 lg 2 ning AÕS § § 631 lg 5 alusel uus määrus, millega kanda vaidlusaluse kinnisasja kinnistusregistriosa II jakku vastuväide A. R omanikuna sissekandmise suhtes.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu tulnuks hagi tagamise avalduselt tasuda TsMS § 141 lg 1 kohaselt kautsjoni 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest. TsMS § 141 lg 1 kohaselt tuleb kautsjon tasuda rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt. Tulenevalt TsMS §-st 124 tuleb rahalise nõude all mõista raha maksmisele suunatud nõuet. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagi suunatud hageja omandiõiguse tunnustamisele kinnisasja võõrandamiseks tehtud tehingute tühisuse tuvastamise kaudu. Seega ei ole tegemist rahalise nõudega.

Kai Kullerkupp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.