Tsiviilasi nr 2-06-16989 Koopia
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2006. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-16989
Tsiviilasi
AS EMT hagi Mxxxxx Sxxxxx vastu võlgnevuse 2644,33 krooni ja viivise 61,42 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Raul Feldman, AS Julianuse Inkasso Agentuur (Jõe tn 3 Tallinn 10151); Kostja: Mxxxxx Sxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
21.12.2006
Hagi rahuldada. Välja mõista Mxxxxx Sxxxxxxxx AS EMT kasuks 2705,75 (kaks tuhat seitsesada viis krooni ja seitsekümmend viis senti) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 2644,33 krooni moodustab põhivõlg ja 61,42 krooni viivis. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtuotsus toimetatakse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 kohaselt. Kohtukulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxxx Sxxxxxxkanda. Mõista välja Mxxxxx Sxxxxx`lt:
10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutsed väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral vastavalt 17.11.2006.a. ja 24.11.2006.a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotleb hagi rahuldamist ilma kostja osavõtuta tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 12 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176
2 (3)
lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv kokku 450 krooni (hagi esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadannetes avaldamise eest 200 krooni) ning hageja poolt kantud õigusabikulud 700 krooni. Riigi poolt on menetluskuludena kantud asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 45 krooni. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirjas ja lisanud tõendid menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalist ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tinginuks õigusabikulude vajaduse nii suures (~26 % nõudesummast) ulatuses. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 460 krooni ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1 ning § 179 lg 1, 2 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, TsMS § 162; § 173; § 174; § 175; § 179; § 407; § 442; § 444; § 436. Kohtunik:
/ allkiri /
Koopia õige . Kohtunik :
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.