lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-7277/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-7277/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1399
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 52 lg 1, 7Menetlustoimingu salvestamineTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 277Dokumendi ehtsuse vaidlustamineTsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 429Hagist loobumineTsMS § 53Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamineTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-7277/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.08.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-7277

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-7277

Tsiviilasi

OÜ A hagi M.La vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. augusti 2006.a määrus hagist loobumise vastuvõtmise, menetluse lõpetamise ning kohtukulude väljamõistmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 08. augusti 2006.a määrus muutmata töölt puudutud aja eest töötasu 1068 krooni, tõendi saamise tasu 700 krooni, transpordikulude 572,35 krooni ja postikulu 70 krooni väljamõistmise osas.
2.Jätta määruskaebus ringkonnakohtule läbivaatamiseks edastatud osas rahuldamata.

Edasikaebe kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata

Menetluse varasem käik

1.OÜ A esitas 29.06.2005 Tallinna Linnakohtule (praegu Harju Maakohus) hagi M.La vastu võlgnevuse 6070,71 krooni ja viivise 6070,71 krooni nõudes. 30.06.2006 esitas hageja kohtule avalduse, milles ta loobus hagist ja palus tsiviilasja menetluse lõpetada, kuna käekirjaekspertiisi tulemusena selgus, et kostja ei ole võlgnevuse aluseks olevat Q GSM lepingut sõlminud. Hageja kinnitas, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.
TsMS § 62Menetlustähtaja arvutamine
TsMS § 666Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis
TsMSRakS § 3
2.Kostja hageja avaldusele hagist loobumiseks vastu ei vaielnud. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 7010,35 krooni, mis koosneb transpordikuludest 572,35 krooni, saamata jäänud töötasust 1068 krooni, õigusabikuludest 2800 krooni, tõendi hankimise tasust 700 krooni, ekspertiisitasust 1800 krooni ja postikuludest 70 krooni. Hageja kantud kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Harju Maakohus võttis 08.08.2006 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse OÜ A hagis M.La vastu võlgnevuse väljamõistmiseks vastavalt TsMS § 429 lg-le 1. Kohus mõistis OÜ-lt A välja kohtukulud M.La kasuks summas 7010,35 krooni ja tagastas pooltele käekirjaekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjali. Määruse kohaselt on kostja taotletud kohtukulud

vastavalt varemkehtinud TsMS § 52 asja läbivaatamiskulud: saamata jäänud töötasu 1068 krooni ja transpordikulu 572,35 krooni vastavalt p-le 7; kulud õigusabile 2800 krooni vastavalt p-le 4, ekspertiisitasu 1800 krooni vastavalt p-le 1, postikulud 70 krooni vastavalt p-le 5 ja tõendi hankimise kulud 700 krooni vastavalt p-le 2. Kulutused on põhjendatud ja kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.

4.OÜ A esitas 08.09.2006 määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega mõisteti OÜ-lt A välja M.La kasuks saamata jäänud töötasu 1068 krooni, tõendi hankimise tasu 700 krooni, transpordikulud 572,35 krooni, õigusabikulu 2800 krooni ja postikulud 70 krooni ning teha selles osas uus määrus, millega mõista OÜ-lt A kostja kasuks välja saamata jäänud töötasu 100 krooni, transpordikulu 266 krooni, ekspertiisitasu 1800 krooni ja õigusabikulud 607,07 krooni.
5.Harju Maakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning määras hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude summaks vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 607,07 krooni. Määruskaebuse põhjendused
6.Kehtinud TsMS § 52 lg 1 p 7 kohaselt on asja läbivaatamiskulud poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk. Vastavalt kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 3 lg-le 2, kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha Vabariigi valitsuse 22.12.2000 määrusega nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud määrades, tingimustel ja korras. Vastavalt nimetatud määruse §-le 10 töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas. Tulenevalt eeltoodust on alusetu kostja nõue summas 1068 krooni arvutatuna lähtuvalt keskmisest palgast vastavalt töölt puudutud tundidele. Hageja palus vähendada kostja kasuks välja mõistetud töölt puudumise kohta päevaraha summani 100 krooni.
7.Kohus tõlgendas kostja poolt omaalgatuslikult tehtud käekirjaekspertiisi kulusid dokumentaalse tõendi saamise kuluna ning käsitles seda väljamõistetava kuluna tõendi hankimise eest. Tegemist ei dokumentaalse tõendiga, mille saamise kulusid saaks hagejalt vastavalt TsMS § 62 lg-le 1 välja mõista. Kostja tellis omal algatusel ekspertiisi, eesmärgiga selgitada välja, kas hagimenetluses esitatud Q GSM lepingul on kostja allkiri. Seega viitas kostja dokumendi võltsitusele, kuid ei kasutanud TsMS § 277 võimalusi dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks ega taotlenud kohtult ekspertiisi määramist. Kostja tellitud ekspertiisist selgub, et akti koostanud isikule esitati võrdlemiseks kserograafiline koopia, mitte originaaldokument, mille põhjal tegi ekspertiisiakti koostanud isik järeldused. Riigikohus on rõhutanud, et käekirjaekspertiisi saab teostada algdokumendilt, mitte koopialt. Koopia alusel allkirja võltsituse hindamine on selgelt ebausaldusväärne tõend. Kuna nimetatud spetsialisti käekirjaalane ekspertiis ei ole asjakohane ega lubatav tõend, ei saa hagejalt nõuda selle saamise kulude hüvitamist. Samuti ei ole spetsialisti arvamuse ehk ekspertiisi näol tegemist ekspertiisiga TsMS § 293 lg 1 kohaselt. Kohus on määranud riiklikult tunnustanud eksperdi ega ole tunnustanud kostja määratud spetsialisti teostatud käekirjaekspertiisi. Kohus kinnitas kohtumääruses, et hageja loobus hagist seoses kohtu poolt läbiviidud ekspertiisitulemustega, millest tulenevalt ei pidanud kohus kostja poolt teostatud ekspertiisi vajalikuks ega hinnanud seda tõendina. Kohus ei saa igasuguseid kostja kulusid hagejalt hagist loobumise korral välja mõista.
8.Kostja tõendas transpordikulu üksnes summas 266 krooni. Kostja ei tõendanud 01.08.2006 esitatud vastuses nõutud kütusekulu summas 306,35 krooni. Samuti ei esitanud kostja kuludokumente postikulude maksumuse kohta summas 70 krooni. Vastus määruskaebusele 2(4)
9.M.L ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja kasuks määruskaebuse lahendamisel kohtuvälised menetluskulud 2500 krooni. Ringkonnakohtu põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust väljamõistetud kohtukulude ulatuse muutmiseks asja ringkonnakohtule läbivaatamiseks saadetud osas. Tulenevalt TsMS § 666 lõigetest 1 ja 2 vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik, kuna menetluse esemeks on varaline nõue ja tsiviilasja hind ei ületa 10 000 krooni (TsMS § 133).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 52 p 2 kohaselt on asja läbivaatamiskulud muuhulgas dokumentaalse tõendi saamise kulud, p 5 kohaselt postikulud, p 7 kohaselt poolel töölt puudutud aja eest saamata jäänud palk ja sõidukulud. TsMS § 62 p 1 kohaselt kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud.
12.Kostja transpordikulutused on tõendatud kohtule esitatud kütusetšekkidega (t lk 65, 105) ning hageja vastupidised väited on ainetud.
13.Kohus mõistis õigesti hagejalt TsMS § 52 p 7 alusel välja kostja saamata jäänud töötasu. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on hageja tunnitasuks 89 krooni ning kostja arvestuste kohaselt puudus ta töölt kohtumenetlusest osavõtmise tõttu 6+6 tundi ning tema tasunõue on 1068 krooni. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud arvestus on mõistlik, arvestades, et kostja töökoht asub Pärnumaal ning kohtumenetlus toimus Harju Maakohtus (varem Tallinna Linnakohtus). Hageja viidatud kriminaal-, väärteo, tsiviil- ja haldusasjade menetluses osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 3 lg 2 ning VV 22.12.2000 määrus nr 453 kohaldamisele ei kuulu. Kriminaal-, väärteo, tsiviil- ja haldusasjade menetluses osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra tähenduses loetakse menetlusest osavõtjaks kannatanut, tunnistajat, koosseisuvälist tõlki, eksperti ja spetsialisti, mitte aga hagejat ega kostjat. Kohtumenetluse poole suhtes ei kuulunud kohaldamisele TsMS § 53, mis reguleeris erisättena eksperdile, tõlgile ja tunnistajale tasu maksmist ning kulutuste hüvitamist. Seega kuulus TsMS § 52 lg 7 kohaselt kohtumenetluse poolele hüvitamisele töölt puudumise tõttu tegelikult saamata jäänud palk, kantud sõidukulu ja korteriraha.
14.Kohus mõistis hagejalt õigesti kostja kasuks välja dokumentaalse tõendi saamise tasu vastavalt TsMS § 52 p-le 2. Dokumentaalseks tõendiks on igasugused kirjalikud andmekandjad, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Hageja väited nimetatud dokumendi mittevastamisele ekspertiisiarvamuse nõuetele, ei ole asjakohased, kuna kohus ei käsitlenud vaidlusalust dokumentaalset tõendit ekspertiisiaktina. Kostja kulutused dokumentaalse tõendi saamisele on tõendatud kohtule esitatud kviitungiga (t lk 68).
15.Kohus mõistis põhjendatult hagejalt välja kostja postikulud 70 krooni vastavalt TsMS § 52 ple 5 ja § 62 p-le 1. Kohtutoimikus on tõendid – kostja saadetised, millest nähtub, et kostja on kohtule mitmel korral tähitud saadetisena vastuseid ja tõendeid saatnud. Eelmärgitu tõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei ole esitanud kohtule maksekviitungeid postikulude kohta, kuna kulud

3(4)

on tõendatud muul viisil. Ringkonnakohus on seisukohal, et väljamõistetud postikulud summas 70 krooni on mõistlikud.

16.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus ringkonnakohtule läbivaatamiseks saadetud osas jätta rahuldamata.
17.Vastustaja palus määruskaebuse esitajalt välja mõista kohtuvälised menetluskulud summas 2500 krooni nõustaja poolt osutatud õigusabi eest, mida vastustaja kandis seoses määruskaebuse lahendamisega. Maakohus ei pidanud võimalikuks hinnata määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulude põhjendatust, kuna maakohus ei lahendanud määruskaebust täielikult. Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna enne 01. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS ei näinud ette menetluskulude hüvitamist määruskaebuse (erikaebuse) menetlemisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut ning määruskaebuse menetlus ei ole TsMSRakS § 3 mõttes iseseisvaks menetluseks.

K. Kullerkupp Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.